Image: Theme 'Children' by Pancho

Lapse õiguste konventsioon

Inimõigustealases õiguses käsitatakse lapsena iga alla 18-aastast inimest. UNICEFi hinnangul oli 2005. aastal maailmas kokku ligi 2,2 miljardit last. Euroopa lapsed moodustavad sellest umbes ühe kümnendiku – 200 miljonit.

Laps peab teadma, et ta
on ime, et maailma algusest alates ei ole sündinud ja kuni maailma lõpuni ei sünni enam ühtegi teist täpselt samasugust last.

Pablo Casals

Lapsed on inimesed ja seetõttu on neil täpselt samad inimõigused nagu täiskasvanutel. Ent lapsed vajavad ka erilist hoolitsust ja abi, mistõttu on vastu võetud ka neid käsitlev eraldi inimõigustealane leping – lapse õiguste konventsioon.

ÜRO võttis lapse õiguste konventsiooni vastu 1989. aastal ja see jõustus 2. septembril 1990. Lapse õiguste konventsioon kehtib kõigi alla 18 aasta vanuste laste suhtes, kes elavad konventsiooniga ühinenud riikides – ja seda on teinud peaaegu kõik maailma riigid. Üksnes Ameerika Ühendriigid ja Somaalia ei ole konventsiooni ratifitseerinud.

Miks on lapse õiguste konventsioon oluline?

Lapse õiguste konventsioon on maailma kõige enam ratifitseeritud inimõigustealane dokument. See on lapse õiguste ajaloos pöördelise tähtsusega, sest see oli esimene õiguslikult siduv dokument, mis oli ette nähtud spetsiaalselt laste õiguste kaitsmiseks.

Lapse õiguste konventsioon ei anna lastele rohkem õigusi kui teistele inimestele, kuid selles tunnistatakse, et lapsed võivad vajada oma üldiste inimõiguste teostamiseks täiendavaid tagatisi. Konventsioon on inimõigustealaste lepingute seas märkimisväärne ka selle poolest, et selles käsitletakse kogu inimõiguste spektrit: kodaniku-, poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurialased õigused.

Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Kõigile lastele, olgu nad sündinud abielust või väljaspool abielu, peab
osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse.

Inimõiguste üld-deklaratsioon, artikli 25 lõige 2

Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmine tähendas varasemast erinevat käsitlust lastesse, sest lapsi hakati nägema indiviididena, kelle õigused ja kohustused vastavad nende arenevatele võimetele. Lisaks on lapse õiguste konventsioon kehtestanud laste õiguste teostamiseks erilise raamistiku.

Kui need õigused kuuluvad igale lapsele, olenemata tema soost, rahvusest, ühiskondlikust seisundist, keelest, vanusest, kodakondsusest või usutunnistusest, on nad ka kohustatud suhtuma üksteisesse inimliku austusega. Kui lastel on õigus kaitsele konfliktide, julmuse, ekspluateerimise ja hooletussejätmise eest, on neil ka kohustus üksteist mitte kiusata ega kahjustada. Kui lastel on õigus puhtale keskkonnale, on neil ka kohustus võimaluste piires hoolitseda ümbritseva elukeskkonna eest.1

Küsimus: Miks lastel on mõnda õigust raskem teostada kui täiskasvanutel?

Kuidas lapse õiguste konventsioon toimib?

Teie lapsed ei ole teie lapsed. Nad on Elu enese elujanu pojad ja tütred… Te saate pakkuda peavarju nende kehale, aga mitte nende hingele, sest nende hing elab homse päeva kojas, kuhu teie ei saa uneski sisse astuda.

Kahlil Gibran

Iga viie aasta järel peavad konventsiooni osalisriigid esitama lapse õiguste komiteele aruande oma edusammudest konventsioonis sätestatud õiguste kaitse tagamisel. Aruandeid võivad esitada ka teised organisatsioonid ning tihti panevad just vabaühendused tähele konventsiooni võimalikke rikkumisi, mida valitsus oma ametlikus aruandes pole kajastanud.

Komitee koosneb sõltumatutest ekspertidest, kes vaatavad läbi nii valitsuste kui ka vabaühenduste esitatud aruanded, küsitlevad Genfis toimuval kohtumisel valitsuste esindajaid ning annavad seejärel välja oma kokkuvõtvad tähelepanekud. Neid tuleks käsitada soovitustena, mida riigid peaksid täitma, et kõrvaldada rikkumisi või parandada olukorda valdkondades, kus komitee arvates konventsiooni nõuetekohaselt ei järgita. Järgmise valitsuste aruandevooru ajal kontrollib komitee, kas soovitused on täidetud.

Küsimus: Mida te kirjutaksite lapse õiguste komiteele esitatavasse aruandesse lapse õiguste tagamise kohta oma riigis?

Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollid

Lapse õiguste konventsioonil on kaks 2000. aasta mais vastu võetud fakultatiivprotokolli, mille täitmist kontrollib samuti lapse õiguste komitee. Esimeses fakultatiivprotokollis käsitletakse laste osalust relvakonfliktis ning teises käsitletakse laste müüki, lapsprostitutsiooni ja lapspornograafiat.

2011. aasta juunis võttis ÜRO inimõiguste nõukogu vastu kolmanda fakultatiivprotokolli eelnõu, milles käsitletakse laste õiguste rikkumisest teatamist. Uus protokoll võimaldab lapse õiguste komiteel vaadata läbi lastelt ja nende esindajatelt saadud teateid nende õiguste väidetava rikkumise kohta.

Lapse õiguste konventsiooni põhielemendid

Lapse õiguste konventsioonis on 54 artiklit, mis hõlmavad kogu õiguste spektrit alates kodaniku- ja poliitilistest õigustest kuni sotsiaalsete, kultuurialaste ja majanduslike õigusteni. Need moodustavad raamistiku, mille alusel kaitstakse alla 18-aastaste inimeste inimõigusi. Lapse õiguste konventsiooni aluseks on kolm õiguste kategooriat ja neli peamist põhimõtet

Kolm kategooriat

Lapse õigusi käsitlevad sätted konventsioonis saab jagada kolme suurde kategooriasse: osalus, kaitse ja hoolitsus.

Osaluse element oli (ja on tänagi) äärmiselt uuenduslik ning väljendab konventsiooni kätketud arusaama lastest kui õigussubjektidest, mitte -objektidest. Paljud täiskasvanud ja ühiskonnad kipuvad kohtlema lapsi nii, otsekui nad ei suudaks iseseisvalt mõelda ning nende eelistused ja tunded oleksid ebaolulised – vähemalt nende heaolu puudutavates küsimustes. Konventsioon seevastu kaitseb ideed lastest kui inimestest, kelle soovidega tuleb arvestada. Konventsioon ütleb, et lastel on vanusest olenemata õigus lugupidavale ja väärikale kohtlemisele üksnes seetõttu, et nad on inimesed. Väärikas kohtlemine tähendab ka seda, et lastel lubatakse iseseisvalt mõelda ja tegutseda, väljendada oma soove ja arvamusi niipea, kui nad on selleks võimelised, ning nende soove ja arvamusi käsitatakse olulise tegurina neid puudutavate otsuste tegemisel.

Lisaks laste osalemisõigusele tunnustatakse konventsioonis ka seda, et lapsed võivad vajada erilist kaitset näiteks väärkohtlemise, vägivalla, ekspluateerimise ja julmuse eest.

Kolmandasse kategooriasse kuuluvad hoolitsust käsitlevad sätted on seotud lapse eluspüsimiseks ja täisväärtuslikuks arenguks vajalike õigustega, näiteks õigus piisavale toidule, puhtale joogiveele, eluasemele, haridusele ja tervishoiule.

Goto top

Küsimus: Millisel määral te oma noorterühma soove kuulda võtate ja nendega arvestate?

Soome lasteparlament

Soome lasteparlamendile on internetis loodud virtuaalne parlamendihoone. See võimaldab esindajatel kellaajast ja asukohast olenemata üksteisega suhelda. Lasteparlamendi juhatus ja komisjonid peavad jututubades iganädalasi koosolekuid, kus arutatakse erinevaid teemasid ja valmistutakse täiskogu istungiteks. Lasteparlamendi liikmed arutavad probleeme oma internetifoorumites, vastavad riigiorganite esitatud küsimustele ning peavad iga kahe nädala tagant internetis täiskogu istungeid. Juhatus ja lapsed kohtuvad aeg-ajalt ka silmast silma.  http://www.lastenparlamentti.fi

Neli põhimõtet

Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste, võttes lapse vaateid arvesse vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

Lapse õiguste konventsioon, artikkel 12

Kogu konventsiooni aluseks on neli üldist põhimõtet, mis kehtivad ühtviisi kõigi õiguste suhtes. Need põhimõtted on konventsioonis sätestatud ka eraldi artiklites. ÜRO lapse õiguste komitee juhendis konventsiooni täitmise aruannete esitamise kohta on need põhimõtted loetletud eraldi punktidena, mida tuleb aruannetes käsitleda.

1. põhimõte: diskrimineerimise keeld (artikkel 2)

Diskrimineerimist keelustav artikkel on piiramatu kohaldamisalaga: selles loetletakse teatud tunnused, mille alusel diskrimineerimine on keelatud, kuid see loetelu ei ole suletud ega lõplik. Ühesugused võimalused tuleb anda poistele ja tüdrukutele, tervetele ja puudega lastele, moslemitele, hindudele ja kristlastele, rikastele ja vaestele jne.

Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdikt­siooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineeri­miseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele.

Lapse õiguste konventsioon, artikkel 2

2. põhimõte: lapse parimad huvid (artikkel 3)

See seostub ideega, et lapsed on täisväärtuslikud inimesed, kelle huvid on olulised. Kuid siin minnakse sellest veel kaugemale. Konventsioonis ei tunnustata üksnes laste vajaduste olulisust, vaid öeldakse, et need tuleb lapsi puudutavates otsustes esikohale seada. See ei pea tähendama, et alati tehakse just seda, mida laps tahab, sest mõnikord suudab kõrvalseisja lapse huve paremini hinnata, eriti pikemat perspektiivi silmas pidades.

Küsimus: Kes peaks teie arvates otsustama, mis on lapsele parim: vanemad, laps ise või riigiasutused?

1. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes … tuleb esikohale seada lapse huvid.

Lapse õiguste konventsioon, artikkel 3

3. põhimõte: õigus elule, ellujäämisele ja arengule (artikkel 6)

See põhimõte on märksa suurema ulatusega, kui võiks esmapilgul arvata. See nõuab, et lapse õiguste konventsiooni osalisriigid pööraksid lisaks lapse kehalisele arengule tähelepanu ka tema vaimsele, hingelisele, kõlbelisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule. Valitsuste ülesanne on luua selline keskkond, mis soodustaks parimal võimalikul viisil iga lapse ettevalmistamist eluks vabas ühiskonnas.

4. põhimõte: lapse vaadetega arvestamine (artikkel 12)

Seda põhimõtet on osaliselt käsitletud juba eespool osaluse kategooriast rääkides. Osalisriigid peavad lapse õiguste komiteele esitatavates aruannetes kirjeldama võimalusi, kuidas lapsed saavad oma vaateid väljendada perekonnas, koolis, hooldusasutustes ja ka varjupaigataotluste menetluses.

Laste olukord: arvud ja faktid

Goto top

Lapse õiguste konventsioon oli tohutu samm selles suunas, et kehtestada valitsustele ametlikud nõuded ja teatav aruandekohustus. See oli siiski vaid protsessi algus. Igas maailma riigis tuleb käia veel pikk tee, enne kui laste õigused vastavad konventsioonis kirjeldatud normidele.

Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt.

Lapse õiguste konventsioon, artikli 6 lõige 2

Lapsed maailmas

  • Maailma 2,2 miljardist lapsest 600 miljonit elavad äärmises vaesuses. See tähendab, et iga neljas laps peab toime tulema vähemaga kui üks euro päevas.2
  • Igal aastal sureb peaaegu 9 miljonit last põhjustel, mida oleks enamasti võimalik ära hoida. Samas oli see arv 20 aastat tagasi märksa suurem ning selle langus jätkub.3
  • Iga päev sureb nälga 17 000 last.
  • ÜRO hinnangul on umbes 250 000 alla 18-aastast poissi ja tüdrukut seotud relvastatud rühmituste või relvajõududega.
  • Üle 100 miljoni algkooliealise lapse ei käi koolis, kusjuures haridusest jääb ilma rohkem tüdrukuid kui poisse. 

Lapsed Euroopas

Euroopa lastega on seotud mitmeid probleeme ning esitatud statistilised andmed annavad sellest vaid põgusa ülevaate. Teatud probleemide kohta saab põhjalikumat teavet käesoleva raamatu muudest osadest.

 

Laste õigused Euroopas

- Paljud lapsed kannatavad perekonnas, kogukonnas, hooldusasutuses või mujal vägivalla all. 35% Kesk- ja Ida-Euroopas küsitletud kooliõpilastest ütles, et neid on eelmise kahe kuu jooksul kiusatud. Kiusatute osakaal eri riikides oli 15–64%. 

- 19% ELi lastest elavad vaesusriskis. 

- Kesk- ja Ida-Euroopa ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 22 riigis elab kokku 626 000 last hooldusasutustes. 

- Teatud lasterühmi diskrimineeritakse, sageli korraga mitmel alusel. Näiteks roma laste ligipääs haridussüsteemile ja tervishoiule on tihti raskendatud. Paljud puudega lapsed puutuvad regulaarselt kokku eelarvamuste ja vähese teadlikkusega ning neile ei anta võimalust neid puudutavate otsuste tegemisel kaasa rääkida. 

- Kuigi Euroopa Liit on üks maailma rikkamaid piirkondi, elab ka seal osa lapsi vaesuses. 9% alla 14-aastastest lastest elab leibkondades, kus ei ole ühtegi tööl käivat täiskasvanut. Viimase kahekümne aasta jooksul on laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõnes ELi liikmesriigis oluliselt kasvanud, kusjuures kõigist suurem vaesusrisk on väikestel lastel. 

Me ei käinud neli kuud koolis. Käisime läbi kuuest, ei seitsmest majast ja kuuest koolist… Mulle ei meeldi kolimine, sest iga kord ma leian uusi sõpru ja siis pean ikka uuesti ja uuesti ja uuesti ära kolima. 

10-aastande tüdruk, tsiteeritud väljaandes „Listen up – the voices of homeless children”

Tänavalapsed

UNICEFi määratluse järgi jagunevad tänavalapsed kolme rühma: tänaval elavad lapsed, kes on kodust põgenenud ja elavad kodutuna omaette; tänaval töötavad lapsed, kes veedavad suurema osa ajast tänavatel ja otsivad ise endale elatist; kodutute perede lapsed, kes elavad tänaval koos perega. Ühendkuningriigi Lasteühingu aruandes esitati järgmised faktid:

  •  Hispaaniasse saabuvate Maroko päritolu alaealiste arv on pidevalt tõusnud alates sellest, kui Hispaania siseministeerium neid 1998. aastal registreerima hakkas. Võrreldes tolle aasta 811 lapsega, kasvas see arv 2002. aastaks enam kui neljakordseks, ulatudes 3500 lapseni.
  • Peterburi töötavate tänavalaste arv on hinnanguliselt 10 000 ja 16 000 vahel, neist 20% on seotud prostitutsiooniga. 

On aeg võtta laste – kõigi meie laste – kaitsmine ühiseks eesmärgiks, mis ühendab meid üle meie poliitiliste suunitluste, religioosse kuuluvuse ja kultuuritraditsioonide. Peame taastama kunagised ranged keelud ning muutma laste väärkohtlemise lihtsalt lubamatuks.

Olara Otunnu, ÜRO eriesindaja laste ja relvakonfliktide küsimuses

  • Mõnede Ukraina lastekodude sõnul muutub 97% nende juurest lahkuvatest lastest kodutuks.
  • Umbes 2500 Gruusia last teenib tänaval raha kerjamise või prostitutsiooniga.
  • Ühendkuningriigis põgeneb igal aastal kodust 100 000 noort: neist 6,7% olid kodus mõlemad vanemad, 13% oli üksikvanem, 18% oli kasupere ja 30,8% oli „muu perekonnavorm”. 

 

Küsimus: Kas teate arvandmeid oma riigi tänavalaste kohta?

Inimkaubandus

Peaaegu kõik eksperdid on seisukohal, et inimkaubandus on kasvav probleem, kuid raskusi põhjustavad eriarvamused sellega seotud inimeste arvu kohta. Ameerika Ühendriikide valitsuse hinnangul müüakse igal aastal üle riigipiiride 600 000–800 000 inimest. ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroo andmetel moodustavad lapsed 20% rahvusvahelise ja siseriikliku inimkaubanduse ohvritest.

 

Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastane konventsioon

Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastane konventsioon jõustus 1. veebruaril 2008. aastal. Konventsiooni aluseks on seisukoht, et inimkaubandus on inimõiguste rikkumine, mis alandab inimväärikust ja piirab isikuvabadust. See on laiahaardeline rahvusvaheline leping, mille eesmärgid on

- tõkestada inimkaubandust; 
- kaitsta inimkaubanduse ohvrite inimõigusi; 
- võtta inimkaubitsejad kohtulikule vastutusele. 
Konventsioon kehtib inimkaubanduse kõigi vormide suhtes, olenemata ohvri isikust ja tema ekspluateerimise viisist.

Lastevastane vägivald

Kehaline karistamine

Lastele laksu andmine ei ole lihtsalt näide halvast käitumisest, vaid sellega näidatakse selget lugupidamatust väiksemate ja nõrgemate inimõiguste vastu.

Thomas Hammarberg, Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik

Inimõigustealastes õigusaktides tunnustatakse, et lastel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, kaasa arvatud kehalise karistamise eest kodus, koolis ja mujal. Sellele vaatamata leidub kõikjal maailmas, kaasa arvatud Euroopas, palju ühiskondi, kus sallitakse ja isegi soositakse teatud lastevastast vägivalda, eriti kui see leiab aset perekonnas.

1998. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus põhimõttelise otsuse (A. vs. Ühendkuningriik), milles esmakordselt käsitleti lapse kehalist karistamist vanemate poolt. Kasuisa oli inglise poissi A-d kepiga peksnud, tekitades suuri siniseid plekke. Inimõiguste kohus leidis, et poisi õigust kaitsele alandava kohtlemise eest on rikutud.

2011. aasta juuni seisuga on kehaline karistamine keelatud 117 riigi koolides, kuid ainult 29 neist riikidest laieneb sellise karistamise keeld ka kodudesse. Kakskümmend kaks Euroopa Nõukogu liikmesriiki on keelustanud vägivalla kodus, koolis, karistusasutustes ja asendushoolduse süsteemis.

Küsimus: Kas laste igasuguse kehalise karistamise keelustamine on õige?

Lapse õnn on üks kasvatusprotsessi õigsuse näitaja.

Maria Montessori

Küberkiusamine ja seksuaalselt ahistavad materjalid

Internetti kasutades võivad lapsed kokku puutuda paljude ohuteguritega, näiteks ebasobiva sisuga materjal, küberkiusamine, ahistamine, kuritarvitamine ja usalduse võitmine ärakasutamise eesmärgil. Lastega pidevalt kokku puutuvad inimesed saavad lapsi selliste ohtude eest kaitsta järgmiste vahenditega:

  • konkreetsele juhtumile reageerimine, nt ametiasutustele teatamine või kaebamine, kui nad saavad teada lapse kokkupuutest selliste ohtudega või avastavad internetist pärit ebaseaduslikku või ohtlikku materjali;
  • laste võimestamine neile info jagamise ja nendega probleemist rääkimise abil;
  • vanemate võimestamine, selgitades neile internetiga seotud ohte ning võimalusi laste internetikasutuse piiramiseks. 

Euroopa Nõukogu on välja töötanud interaktiivse mängu "Wild Web Woods", mis õpetab lastele turvalises keskkonnas, kuidas virtuaalseid ohte ära tunda ja neist hoiduda.

Otsustasin, et parem on karjuda. Tegelik inimsusevastane kuritegu on vaikimine. 

Nadežda Mandelstam

Seksuaalne vägivald

Olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et iga viies laps Euroopas langeb mingis vormis seksuaalse vägivalla ohvriks. Umbes 70–85% juhtudest on kuritarvitajaks keegi, keda laps tunneb ja usaldab. Laste suhtes toime pandav seksuaalne vägivald võib avalduda mitmel kujul: seksuaalne kuritarvitamine perekonnas, lapspornograafia ja -prostitutsioon, väljapressimine, internetis ahvatlemine ja eakaaslaste seksuaalsed kallaletungid.

Lastevastast seksuaalset vägivalda leidub igas Euroopa riigis, kuid selle ulatusest ja iseloomust on raske selget pilti saada. Enamikust juhtumitest ei teatata, neist võidakse rääkida alles aastate pärast, usaldusväärseid statistilisi andmeid on keeruline saada ning puudub standardne meetod andmete kogumiseks.

Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (Lanzarote konventsioon) sisaldab kõiki vajalikke meetmeid seksuaalse vägivalla ennetamiseks, laste kaitsmiseks ja kuritarvitajate vastutusele võtmiseks. See on esimene rahvusvaheline leping, milles käsitletakse kõiki lastevastase seksuaalse vägivalla vorme. Selle aluseks on neli põhimõtet: vägivalla tõkestamine, lapsohvrite kaitse, süüdlaste vastutusele võtmine ning partnerluse ja osaluse edendamine. Lanzarote konventsioonis nõutakse muu hulgas ka lastega kokkupuutuvate töötajate tausta kontrollimist ja koolitamist, seksuaalhariduse andmist ja teadlikkuse tõstmist ning potentsiaalsetele kurjategijatele ette nähtud sekkumisprogrammide loomist.

Üks viiest

Euroopa nõukogu programmi „Euroopa laste jaoks ja koos lastega” kaks strateegilist eesmärki on lastevastase seksuaalse vägivalla vastu võitlemine sellekohaste õigusaktidega ja laiaulatuslikud teadlikkuse tõstmise meetmed. 2010. aasta novembris käivitas Euroopa Nõukogu lastevastase seksuaalse vägivallaga võitlemiseks kampaania „Üks viiest”. Kampaania eesmärk on panna rohkem riike ühinema laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooniga ning jagada lastele, pereliikmetele ja hooldajatele ning ühiskonnale üldiselt teavet ja vahendeid lastevastase seksuaalse vägivalla tõkestamiseks ja sellest teatamiseks, suurendades ühtlasi teadlikkust probleemi ulatusest. Lisateave:  www.coe.int/oneinfive

Euroopa algatused

Goto top

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu ja selle liikmesriigid on vastu võtnud mitmeid õigusakte, programme ja soovitusi Euroopa laste probleemide lahendamiseks. Otseselt lastega on seotud näiteks järgmised Euroopa Nõukogu lepingud:

  • lapse õiguste Euroopa konventsioon (2000);
  • laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev konventsioon (2007) – esimene rahvusvaheline leping, millega kriminaliseeritakse laste seksuaalne kuritarvitamine;
  • lapsendamise Euroopa konventsioon (muudetud 2008. aastal).
  • Mõistagi kehtivad laste suhtes kõik inimõigustealased lepingud.

Euroopa laste jaoks ja koos lastegaProgramm käivitati Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide kolmanda tippkohtumise (Varssavi 2005) tulemusena. See koosneb kahest tihedalt seotud tegevussuunast: laste õiguste kaitse ja laste kaitsmine vägivalla eest. Programmi põhieesmärk on aidata kõigil otsustajatel ja asjaosalistel koostada ja ellu rakendada riiklikke strateegiaid laste õiguste kaitsmiseks ja lastevastase vägivalla tõkestamiseks.

Euroopa Nõukogu paneb suurt rõhku ka teadlikkuse tõstmisele ja kampaaniate korraldamisele inimõigustega seotud küsimustes.

2007. aastal avaldas Euroopa Nõukogu noorsootöö sektsioon laste inimõigustealase hariduse käsiraamatu Compasito. Selle tingis praktikute üha tugevam soov laiendada inimõigustealase hariduse pakkumist ka nooremale vanuserühmale. Compasito laialdane levi kogu Euroopas tõestas, et inimõigustealast haridust saab tõhusalt anda juba päris noortele lastele.

Kodanikuhariduse programm sisaldab mitmeid õppeharjutusi, mis aitavad lastel ennast kodanikuna tunda ja demokraatliku ühiskonna toimimist mõista.

Euroopa noortenõustajate võrgustik

Euroopa noortenõustajate võrgustik loodi 2008. aastal, et kaasata lapsi ja noori aktiivselt Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku tegevusse ning anda neile võimalus oma arvamus Euroopa tasandil kuuldavaks teha. Lapsed ja noored kui õiguste omanikud ning oma elu ja kasvukeskkonna eksperdid saavad osaleda lasteombudsmanide võrgustiku tegevustes, jagada seal oma kogemusi, selgitada lasteombudsmanidele enda jaoks olulisi küsimusi ning seda, kuidas oleks kõige parem tagada lapse õiguste konventsioonis sätestatud õiguste kaitset.

Euroopa lasteombudsmanide võrgustik

Sõna „ombudsman” pärineb Skandinaaviast ning tähendab esindajat või saadikut. Tänapäeval mõeldakse selle all isikut, kes lahendab ja/või uurib kaebusi, esindab ja kaitseb teatud rühma huve/õigusi, kõneleb selle rühma nimel ning püüab luua soodsamaid tingimusi nii üksikisikutele kui ka rühmale tervikuna. Paljudes riikides tegutsevad nüüd lasteombudsmanid ning 1997. aastal loodi Euroopa lasteombudsmanide võrgustik. Sellise ombudsmani ülesanne on tagada lapse õiguste konventsiooni rakendamine täies ulatuses ning ta peab tegutsema valitsusest ja muudest riigiorganitest sõltumatult. Lasteombudsman kaitseb tavaliselt laste huve/õigusi suhetes avalike ja eraõiguslike organisatsioonidega ning jälgib laste arengutingimusi. Aastaks 2011 oli võrgustikuga ühinenud 39 ombudsmani institutsiooni 30 riigist. Võrgustiku ülesanne on soodustada laste õiguste kaitset.

Küsimus: Kas teie riigis on lasteombudsman?

Euroopa Liit

2006. aastal andis Euroopa Komisjon välja teatise „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine”, millega tõsteti laste õigused Euroopa Liidus uuesti päevakorda ning sõnastati seitse eesmärki seoses komisjoni 2011. aasta tegevusstrateegiaga. 2010. aastal töötas komisjon välja saatjata alaealisi käsitleva tegevuskava ning viib Daphne programmi kaudu ellu meetmeid laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. ELi lapse õiguste strateegias kinnitatakse Lissaboni lepingus ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi igakülgset valmisolekut edendada ja kaitsta laste õigusi ning võimaldada nende teostamist kõigi asjaomaste ELi poliitikate ja meetmetega. Strateegia sisaldab 11 meedet, millega EL saab tõhusalt kaasa aidata laste heaolu ja turvalisuse suurendamisele.

Võrgustik Eurochild

Eurochild võrgustik ühendab organisatsioone ja üksikisikuid, kes töötavad Euroopas laste ja noorte elukvaliteedi parandamise nimel. Eurochild on üks näide Euroopa kodanikuühiskonna tegevusest laste kaitsmisel võrgustike loomise, teadusuuringute, teabevahetuse ja huvikaitse abil Euroopas ja mujal. Lisateave: www.eurochild.org

Vabaühendused

Lisaks lapse õiguste konventsiooni täitmise jälgimisele aitavad vabaühendused laste õiguste teostamisele kaasa ka oma igapäevase tööga. Olulist rolli mängivad siin ka laste endi juhitud organisatsioonid. Vabaühenduste tegevus hõlmab väga erinevaid õigustega seotud aktsioone, näiteks laste inimõigustealane haridus, teadusuuringud, lastekaitse algatused, koostöös riigiasutustega lapsesõbraliku poliitika juurutamine, laste õiguste kohta alternatiivsete aruannete koostamine jne.

Allpool on loetletud mõned organisatsioonid, kes erineval moel laste õigustega tegelevad.
Defence for Children International, 40 riigis esindatud rahvusvaheline vabaühendus, kes keskendub oma töös eelkõige alaealistega seotud õigusemõistmisele nii otseste sekkumiste kui ka lobitöö, seire ja spetsialistide koolitamise abil.
ECPAT, enam kui 70 riigis esindatud rahvusvaheline võrgustik lapsprostitutsiooni, lapsporno ja seksuaalsel eesmärgil lastega kauplemise vastu võitlemiseks.
Euroopa Noortefoorum, noorte juhitud platvorm, mis esindab 98 riiklikku noortenõukogu ja rahvusvahelist organisatsiooni kogu Euroopast. Eesmärgid on suurendada noorte osalust, esindada ja kaitsta nende ja nende organisatsioonide huve suhetes Euroopa institutsioonide, Euroopa Nõukogu ja ÜROga.
The European Confederation of Youth Clubs (ECYC), noorsootööga tegelevate ja noortekeskusi haldavate organisatsioonide võrgustik, mis praktiseerib ja tutvustab avatud noorsootööd ja mitteformaalset õpet 27 Euroopa riigis tegutseva 28 liikmesorganisatsiooni vahendusel.
Save the Children, on esindatud 120 riigis ning on üks juhtivaid laste õigusi kaitsvaid ja hädasolevaid lapsi toetavaid organisatsioone. Organisatsiooni tegevused ulatuvad otsestest sekkumistest huvikaitse ja lobitööni ning sihiks on maailm, kus iga laps saab teostada oma õigust elule, kaitsele, arengule ja osalusele.
The International Falcon Movement – Socialist Educational International (IFM-SEI), rahvusvaheline haridusliikumine, mis töötab laste ja noorte võimestamise nimel ning võitleb nende õiguste eest hariduse ja huvikaitsega seotud seminaride, koolituskursuste, rahvusvaheliste laagrite, konverentside ja kampaaniate ning otseselt ebasoodsas olukorras olevate lastega töötamise abil.

Goto top

Lõpumärkused

1  UNICEFi Ühendkuningriigi komitee voldik:: www.unicef.org/pakistan/rightsleaflet.pdf
2  "State of the World's Children 2008", UNICEF 2008: www.unicef.org/sowc08/docs/sowc08.pdf
3 "The State of the World's Children Special Edition, Celebrating 20 years of the Convention on the Rights of the Child", UNICEF, 2010: www.unicef.org/rightsite/sowc/pdfs/SOWC_Spec%20Ed_CRC_Main%20Report_EN_090409.pdf
4 ÜRO peasekretäri avaldus, "U.N. chief: Hunger kills 17,000 kids daily", CNN, 2009: http://edition.cnn.com/2009/WORLD/europe/11/17/italy.food.summit/
5 "Humanitarian Action Report 2009", UNICEF, 2009: www.unicef.pt/docs/HAR_2009_FULL_Report_English.pdf
6 EFA Global Monitoring Report, "The Hidden Crisis: Armed Conflict and Education", Oxford University Press, UNESCO, 2011: http://unesdoc.unesco.org/images/0019/001907/190743e.pdf
7 Handbook for Parliamentarians, No. 13, 2007, Eliminating Violence against children, Inter-parliamentary Union and UNICEF: www.ipu.org/PDF/publications/violence_en.pdf
8 Vt Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi veebisait: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/rights-child/index_en.htm
9 "At home or in home? Formal care and adoption of children in Eastern Europe and Central Asia", UNICEF, 2010: www.unicef.org/ceecis/At_home_or_in_a_home_report.pdf
10 Vt: www.oecd.org/dataoecd/2/17/43198877.pdf
11 World Street Children News, Consortium for Street Children: http://streetkidnews.blogsome.com/ and www.streetchildren.org.uk/news.asp?newsID=73
12 "Street Children Statistics", Consortium for Street Children, 2009: www.streetchildren.org.uk/_uploads/resources/Street_Children_Stats_FINAL.pdf
13 Vt:  http://england.shelter.org.uk/__data/assets/pdf_file/0004/114853/Child_Poverty_and_Housing.pdf
14 "Trafficking in persons Report", U.S Department of State, Office to monitor and combat trafficking in persons, 2006: www.state.gov/g/tip/rls/tiprpt/2006/65983.htm
15 "Children and corporal punishment: "The right not to be hit, also a children's right", Council of Europe, Issue Paper, 2006: https://wcd.coe.int/wcd/ViewDoc.jsp?id=1237635&Site=CM
16 Newell, Peter. Corporal punishment in schools and Progress towards prohibiting all corporal punishment in Europe and Central Asia, Global Initiative to End All Corporal Punishment of Children, 2011: www.endcorporalpunishment.org
17 European Legislation: http://europa.eu/legislation_summaries/human_rights/fundamental_rights_within_european_union/index_en.htm  
18 Vt: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52011DC0060:en:NOT

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Veebisisu kuva

Oluline kuupäev
  • 15. maiRahvusvaheline perepäev
  • 4.juuniRahvusvaheline süütute lapsohvrite päev
  • 12. augustRahvusvaheline noortepäev
  • 20. novemberRahvusvaheline lastepäev