Image: Theme 'Religion and Belief' by Pancho

Mis on religioon ja usk?

Religioon, kunst ja teadus on kõik sama puu oksad. Kõigi nende püüdluste eesmärk on inimest õilistada, tõsta teada puhtfüüsilise olemise sfäärist kõrgemale ja juhtida teda vabaduse poole.
Albert Einstein

Usk on meeleseisund, kus me peame midagi tõeseks isegi, kui me ei ole selles 100% kindlad või ei saa seda tõestada. Iga inimene usub midagi elu ja ümbritseva maailma kohta. Üksteist toetavad uskumused võivad kokku moodustada religioosseid, filosoofilisi või ideoloogilisi tõekspidamissüsteeme.

Religioonid on tõekspidamissüsteemid, mis seostavad inimsust vaimsusega. Järgmine Wikipediast pärit religiooni definitsioon annab hea ülevaate religiooni tahkude paljususest:

Religioon on kultuuri- ja tõekspidamissüsteemide ning maailmavaadete kogum, mis seostab inimest vaimsuse ja mõnikord ka kõlbeliste väärtustega. Paljud religioonid sisaldavad lugusid, sümboleid, traditsioone ja püha ajaloo kirjeldusi, mille eesmärk on elu mõtestada või selgitada elu tekkimist maailmas. Tihti tuletatakse religioonides kõlbluspõhimõtted, eetika, usulised eeskirjad või eelistatav eluviis selle põhjal, kuidas mõistetakse kõiksust ja inimloomust. […] Paljudel religioonidel on kindel käitumiskord, vaimulikud, teatud tingimused järgijate või liikmete määratlemiseks, kogudused, regulaarselt korraldatavad kokkusaamised või teenistused jumaliku olendi austamiseks või palvetamiseks, pühapaigad (looduslikud või arhitektuurilised) ja/või pühakirjad. Religioossed kombetalitused võivad sisaldada ka jutlusi, jumala või jumalate tegude tähistamist, ohvriande, usupühasid, liikmeks vastuvõtmise rituaale, matuseteenistusi, abielu sõlmimise teenistusi, muusikat, kunsti, tantsu, ühiskonna teenimist ning muid inimkultuuri aspekte. Teisalt leidub ka religioone, kus puuduvad mõned või paljud sellised organisatsiooni ülesehituse, uskumuste või kombetalituste aspektid.1

Usk elu vaimsesse mõõtmesse on eksisteerinud juba mäletamatutest aegadest. Paljud inimühiskonnad on jätnud meile ajaloolisi märke oma tõekspidamissüsteemidest, olgu siis tegemist päikese või jumalate kultuse, hea ja kurja või pühaduse tundmisega. Stonehenge, Bamyani Buddha kujud, Madridi Almudena katedraal, Alice Springsi Uluru, Haifa baha’i aiad, Jaapani püha mägi Fuji, Saudi Araabia Kaaba ja AmritsariKuldne tempel – need kõik on mälestusmärgid inimeste religioossetele kogemustele, mis võivad olla osa objektiivsest tegelikkusest või tuleneda inimese soovist teada elu mõtet ja oma kohta maailmas. Kõige lihtsamas tähenduses kirjeldab religioon „inimeste suhet sellega, mida nad peavad pühaks, pühitsetuks, spirituaalseks või jumalikuks”.2 Tavaliselt kaasneb sellega hulk kindla korra järgi toimuvaid kombetalitusi, mis tugevadavad sama usku järgivate inimeste ühist kogukonda. Nagu eespool selgitatud, on usk avaram mõiste, mis hõlmab ka mõttelaadi, kus eitatakse igasugust eksistentsi väljaspool meie maailma.3

Religioonid ja muud meid ümbritsevad tõekspidamissüsteemid mõjutavad meie identiteeti, olenemata sellest, kas me peame ennast usklikuks või vaimseks või mitte. Samal ajal mõjutavad meie tõlgendust religioonist või tõekspidamissüsteemist meie identiteedi ülejäänud osad, meie ajalugu, meie suhtumine teistesse religioonidesse ja „teistsuguseks” peetavatesse rühmadesse.

Question: Millised religioonid on esindatud teie riigis?

Religioonid ja kultuurilised struktuurid on mänginud inimkonna ajaloos olulist rolli. Vaimsete struktuuridena mõjutavad nad seda, kuidas me ümbritsevat maailma tajume ning milliseid väärtushinnanguid omaks võtame ja milliseid hülgame. Sotsiaalsete struktuuridena pakuvad nad tugivõrgusikku ja kuuluvustunnet. Paljudel juhtudel on religioonid pakkunud toetuspinda võimustruktuuridele ning nendega läbi põimunud. Nii kaugemast kui lähemast ajaloost võib leida näiteid sellistest „teokraatlikest” riikidest, mis võivad olla rajatud kristlusele, hinduismile, islamile, judaismile või muule usundile. Riigi ja religiooni lahutamine on suhteliselt hiljutine põhimõte ning seda on rakendatud vaid osaliselt: Euroopas leidub nii formaalseid riigireligioone kui ka de facto riigireligioone. Enamikul juhtudel ei põhjusta see erilisi probleeme, kuni samal ajal väärtustatakse ka sallivust.

Ma pean usuta inimesi vangideks.

Anandabai Joshee, esimene hinduismi järgiv India naine, kes sai meditsiiniteaduste kraadi

Religiooni või usu järgijate kohta tehtav statistika ei saa kunagi olla väga täpne, sest see on dünaamiline nähtus ning paljud inimesed elavad kohtades, kus usuvabadus ei ole tagatud. Allpool esitatud arve tuleks seega võtta üksnes illustratsioonina maailma usulise maastiku mitmekesise kohta. Need näitavad suurimate religioonide järgijate hinnangulist arvu4:

Aafrika traditsioonilised usundid: 100 miljonit
Baha'i usk: 7 miljonit
Budism: 376 miljonit
Cao Dai: 4 miljonit
Hiina traditsiooniline usk: 394 miljonit
Kristlus: 2.1 miljonit
Hinduism: 900 miljonit
Islam: 1.5 miljonit
Džainism: 4.2 miljonit
Judaism: 14 miljonit
Uuspaganlus: 1 miljonit
Põlisrahvaste usundid (hõimureligioonid, animism): 300 miljonit
Rastafarianism: 600 000
Sintoism: 4 miljonit
Sikhism: 23 miljonit
Spiritism: 15 miljonit
Tenrikyõ: 2 miljonit
Unitaarne universalism: 800 000
Zoroastrism: 2.6 miljonit

Mitteusklike, agnostikute ja ateistide arv on hinnanguliselt 1,1 miljardit.

Küsimus: Millised religioonid on sellest loetelust puudu?

Iga diktaator kasutab religiooni karguna, et end võimul hoida.
Benazir Bhutto

Ka Euroopas on ammusest ajast leidunud erinevaid religioone ja uskumusi. Mõnel ajalooperioodil on Euroopa pakkunud tagakiusatud usurühmade esindajatele varjupaika ning võimaldanud õitseda religioonide ja tõekspidamiste paljususel. Teistel perioodidel on Euroopa riigid jällegi langenud fanatismi ja ususõdade küüsi. Selle üks näide on aastatel 1618–1648 peetud Kolmekümneaastane sõda, mille käigus tapeti üks kolmandik maailmajao rahvastikust.

Religioossete õpetuste väärkasutamise ja kuritarvitamise abil on õigustatud piinarikkaid konflikte, sõdu, tagakiusamist ja sallimatust. Sõltumata meie suhtumisest sellesse ajaloolisse pärandisse, on selge, et tänapäeval leidub Euroopas terve hulk religioone, mis mõjutavad jätkuvalt meie ühiskonda. Seetõttu on religioon ja usk olulised ka noorsootöös, sest nad avaldavad otsest või kaudset mõju noorte identiteedile ja kuuluvustundele.

Usuvabadus või usk inimõigustealastesse dokumentidesse

Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu. Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 18

Mida ei taha enesele, seda ära tee teistele.

Konfutsius

Sama õigust kinnitati hiljem ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning mitmetes siduvates regionaalsetes inimõigustealastes dokumentides, näiteks inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta (artikkel 8) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon (artikkel 9).

ÜRO inimõiguste komitee rõhutab, et see vabadus on „kaugeleulatuva ja sügava tähendusega” ning see hõlmab mõttevabadust kõigis küsimustes, siseveendumust ning religioonile või usule pühendumist üksikisikuna või kogukonnas. Südametunnistuse vabadus peaks olema võrdne usuvabadusega ning see kaitse laieneb nii teistlikule, mitteteistlikule ja ateistlikule usule kui ka õigusele mitte ühtegi religiooni või usku järgida.5 Järelikult saab selle õiguse alusel kaitsta igasugust kindlat tõekspidamist või veendumust, olgu tegemist sikhismi, jahipidamise vastase meelsuse, patsifismi, mormoonluse, veganluse või kliimamuutuste vastase ideoloogiaga.

Ajalooliselt oli usuvabaduse põhieesmärk kaitsta vähemususundite esindajaid. Tänapäeval ei ole usuvabadust käsitlevate õigusaktide põhieesmärk enam julgeoleku nimel uskudevahelise status quo säilitamine, vaid pigem võidelda teatud probleemsete nähtuste, näiteks diskrimineerimise, ebavõrdsuse ja väärikuse alandamise vastu. Usuvabaduse kaitsmine on põhjendatud nii ühiskonna kui ka üksikisiku seisukohast. See võimaldab inimestel (avatult) otsida endale sobivaid tõekspidamisi, nende üle (ägedalt) arutleda ning neid (vabalt) järgida kas üksinda või inimrühmas. Selle vabaduse teostamist võimaldav keskkond eeldab, et riik ei sekku inimeste ellu religiooni ega tõekspidamiste alusel ning rakendab positiivseid meetmeid, millega säilitatakse sellist keskkonda kogu ühiskonnas. Praktikas peaks see hõlmama näiteks pühakodade kasutamise ning kõlbelise ja religioosse hariduse võimaldamist.

Küsimus: Kas teie kuulute mõnda usulisse ühendusse? Kuidas te sellega liitusite?

Seda, mida sa ise ei kannataks taluda, ära tee ka teisele.

Vana-Egiptuse papüürus

Kui mingi kahju haavab teid, siis ärge tehke seda teistele.
Isokrates

Sarnaselt kõigi inimõigustega ei ole ka usuvabadus teiste vabaduste ees ülimuslik ning võib aeg-ajalt sattuda vastuollu mõne muu inimõigusega, näiteks arvamus- ja sõnavabadus või soo või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld. See kajastub näiteks ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 9 ülesehituses: usu-, südametunnistuse ja mõttevabaduse kaitse on absoluutne, kuid vabadus oma usku või veendumusi kuulutada on kaitstud üksnes sellises ulatuses, mis ei riku teisi inimõigusi.
 

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Artikkel 9
1.  Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
2.  Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Usuvabadus, kaasa arvatud vabadus usku vahetada, on oluline meie kõigi jaoks, kuivõrd me otsime oma elus tähendust, arenguvõimalusi, identiteeti ja eneseväljendust oma kogukonna või kogukondade liikmetena. Ükskõik, kas meil on kindel usk, kas me oleme kõhklevad või ei pea usku üldse eriti oluliseks, see vabadus on inimestele ja nende ehitatavatele ühiskondadele oluline.

Küsimus: Kas teie riigis on kogukondi, kelle usuvabadus ei ole teistega samal tasemel tagatud?

Usuvabaduse probleemid ja rikkumised

Sarnaselt teiste rühmadega peavad usurühmad taluma nende tegevuse, õpetuste ja tõekspidamiste kohta käivaid kriitilisi avalikke väljaütlemisi ja arutelusid tingimusel, et selline kriitika ei kujuta endast tahtlikku ja alusetut solvangut ning ei sisalda üleskutset avaliku korra rikkumisele või teatud religiooni järgijate diskrimineerimisele.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon

Kogu religioonide ajaloo vältel on paljud religioossed ja ühiskondlikud tunnused juurdunud teatud religioonist ümbritsetud keskkonnas. Need kajastuvad nii kultuuris kui ka poliitikas. Paljud kirjandusteosed, luuletused, kunsti- ja muusikateosed, riietumisstiilid ja elukorralduse põhimõtted on religioosset päritolu. Religioon on jätnud kultuuri sügava jälje, mida võib näha kasvõi meie riigipühade valikus, abielutseremooniates, matusekommetes, palverännakutes, religioossete sümbolite kandmises (nt ehted või teatud rõivad) või keha füüsilises moonutamises (nt meeste ümberlõikamine).

Religiooni mõju võib veelgi tugevneda juhul, kui tekib riigireligioon või riik hakkab järgima mõnda religioosset ideoloogiat. Sellises olukorras võivad religioossed argumendid kergesti segi minna poliitiliste, majanduslike või ühiskondlike argumentidega.

Ära kirjuta ühegi hinge arvele seda, mida sa ei kirjutaks enda arvele, ja ära kõnele sellest, mida sa ei ole valmis tegema.
Bahá'u'lláh

Inimõiguste kaitsjate seas väideldakse tihti selle üle, kui suurel määral lubab mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus teatud usurühmadel järgida ühiskonna enamuse tõekspidamistega vastuolus olevaid usukombeid. Selle näiteks on suhtumine naistesse usuorganisatsioonide juhtivatel kohtadel, lastega seotud traditsioonilistesse tseremooniatesse, abielu, lahutuse ja matmise suhtes kehtivatesse nõuetesse, jumalike olendite või prohvetite pildil kujutamise keeldu jne.

Sellistes olukordades suhtuvad inimõiguste kaitsjad kriitiliselt igasugustesse kahjulikesse kommetesse, isegi kui need kuuluvad mõne kultuuri, rahva või religiooni traditsioonide juurde. Selline kriitika ei tähenda rünnakut vastava kultuuri, rahva ega religiooni vastu, vaid pigem püüdu leida kompromissi usuvabaduse ja muude inimõiguste vahel, sest mitmed traditsioonilised kombetalitused võivad põhjustada raskeid inimõiguste rikkumisi. Kahjulikud traditsioonilised kombed on näiteks naiste suguelundite moonutamine, poisslaste eelistamine (näiteks abordi tegemine lapse soo põhjal, vastsündinud tüdrukute hooletusse jätmine, poisse soosiv diskrimineerimine hariduses, diskrimineerimine toiduvalikus), kokkuleppe- ja sundabielud, lastevahelised abielud, kaasavaraga seotud kuriteod ja „aukuriteod”, vähemususundi esindajate tõrjumine või nende õiguste piiramine, religioosne segregatsioon jne. Sellised kombed puudutavad ebaproportsionaalselt tugevalt naisi ja lapsi: traditsioonile viitamisega õigustatakse soolist ja vanuselist diskrimineerimist. Lisaks esineb mitmeid inimõiguste aspektist vaadates inimväärikust alandavaid olukordi, mille olemasolu usukogukonnad ei tunnusta, millest rääkimine on tabu või mis ei vaja nende arvates karistust. Mõned sellised kombed põhinevad ka religioossetel ettekirjutustel. Nendele lõpu tegemist raskendab asjaolu, et nad on kultuuris ja traditsioonis sügavalt juurdunud. Muutused tuleb saavutada seadusemuudatuste, hariduse ja võimestamise abil.

Läbi ajaloo on religioonid täitnud ühiskonnas vajalikku rolli ning piiranud inimeste tegevusvabadust, et kaitsta teiste inimeste füüsilist või psüühilist puutumatust või väärikust. Ent kuigi religioossed filosoofiad on kaasa aidanud inimõiguste ja ‑väärikuse teadvustamisele, ei ole ka religiooniga seotud inimõigused pääsenud inimõigustealastes dokumentides sisalduvatest pingetest ja vastuoludest. Nagu võib näha kahjulike traditsiooniliste kommete puhul, kasutatakse veendumusi või usku mõnikord otseselt selleks, et õigustada inimestele lausa tõsiste kehavigastuste tekitamist.

Küsimus: Kas teie kogukonnas harrastatakse religioosseid kombetalitusi, mis teie arvates on kahjulikud?

Usuline diskrimineerimine ja sallimatus

Ära tee teistele seda, mis teeb sulle enesele viga
Udanavarga

Usuline sallimatus võib ilmneda mitmes olukorras: sama religiooni järgijate seas (religioonisisene sallimatus); eri religioosseid hoiakuid järgivate isikute või rühmade vahel (religioonidevaheline sallimatus); võitleva ateismi või võitleva teismi kujul, kui ollakse sallimatud valikuvabaduse ning teiste religioonide pooldamise suhtes; antisekularismi kujul. Religioosset sallimatus aetakse tihti segamini ksenofoobia ja muude diskrimineerimise vormidega. Mõnikord kasutatakse seda ka diskrimineerimise õigustamiseks.

Enamik usuvabaduse õiguse rikkumisi on seotud ka diskrimineerimise keeluga. Usu alusel diskrimineerimine on vastuolus inimõigustega, kuid sellegipoolest kogevad inimesed seda iga päev kõikjal Euroopas. Asjaolu, et religioon ja usk aetakse sageli segamini kultuuri ja rahvusega, muudab olukorra keerulisemaks ning ka isiklikul tasandil valusamaks: inimest võidakse diskrimineerida usulise kuuluvuse alusel isegi siis, kui ta tegelikult ei olegi selle usu järgija, millega teda seostatakse.

Diskrimineerimine ja sallimatus avaldavad negatiivset mõju ühiskonnale tervikuna ning eriti selle ohvriks langenud noortele. Kahjulik mõju võib avalduda järgmises:

  • madal enesehinnang,
  • vabatahtlik eraldusse tõmbumine,
  • rõhujate suhtumise omaksvõtmine,
  • koolitegevustest kõrvale hoidmine,
  • oma potentsiaali mitteteostamne,
  • tõmme vägivaldsete äärmuslike ideoloogiate poole,
  • koolist väljalangemine,
  • terviseprobleemid/depressioon6

Usulist sallimatust kasutatakse ka vaenu õhutamiseks ja relvakonfliktide algatamiseks mitte niivõrd konflikti põhjusena, vaid pigem vastaspoolte vahel selge eristuse tegemiseks usulise kuuluvuse alusel, nagu on juhtunud Balkani ja Kaukaasia konfliktides. Rahvusvahelise terrorismi ja terrorismivastase sõja tagajärjed on olnud Euroopas ja mujal eriti laastavad, sest religioosne sallimatus seguneb siin ksenofoobia ja rassismiga.Diskrimineerimine ei ole ainult ühe kindla ühiskonnagrupi, religiooni või kogukonna probleem. Kuigi usuvabadusele tagatud kaitse on Euroopa Nõukogu liikmesriikides väga erinev, mõjutab usuline sallimatus ja diskrimineerimine Euroopas igaühte.

Sallimatus islamiusuliste suhtes ja nende diskrimineerimine (islamofoobia)

Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”
Apostel Paul

Mitmes Euroopa riigis tekitab eriti muret islami suhtes tuntava hirmu ja vaenulikkuse esiletõus ehk islamofoobia. Selle tagajärg on islamiusuliste diskrimineerimine. Islam on Euroopas kristluse järel suuruselt teine religioon ning Euroopa Nõukogu mitme liikmesriigi enamususund. Eriti pärast terrorismivastast sõda ilmnenud vaenulikkus islami kui religiooni ja moslemite vastu on päevavalgele toonud mitmes Euroopa ühiskonnas juurdunud sügavad eelarvamused moslemite suhtes. Kuna islamofoobia näeb islami puhul ainult selle seoseid terrorismi ja äärmuslusega, on see kaasa aidanud islamist ja moslemitest negatiivse pildi tekitamisele. Nii on tekkinud ekslikult üldistav arvamus, et kõik islamiriigid ja moslemid on äärmuslikud ja ülikonservatiivsed. Sallimatu ja stereotüüpne käsitlus islamist avaldub mitmel moel alates moslemite suulisest ja kirjalikust halvustamisest, koolis ja tööl diskrimineerimisest ning psühholoogilisest ahistamisest või survestamisest kuni otseste vägivaldsete rünnakuteni mošeede ja isikute, eriti pearätti kandvate naiste vastu.7 Selles on oma osa ka massimeedial, mis aeg-ajalt vahendab moslemitest moonutatud või lausa stereotüüpset ja laimavat pilti.

Sarnaselt muu usulise kuuluvuse alusel toimuva diskrimineerimisega võib ka moslemite diskrimineerimine käia käsikäes mitme teise diskrimineerimise ja ksenofoobia vormiga, nagu võõraviha, rassism ja seksism.

Kuus sagedasemat eelarvamust moslemite kohta

Kõik on ühesugused:
moslemeid peetakse kõiki suuresti sarnasteks, olenemata nende rahvusest, ühiskonnaklassist, poliitilistest vaadetest või sellest, kas nad oma usku praktiseerivad või mitte.
Kõik tegutsevad usulistel motiividel: arvatakse, et usk on igas olukorras moslemite jaoks alati esimene ja kõige tähtsam asi. Seega, kui näiteks moslemid käituvad vägivaldselt, eeldatakse automaatselt, et selle põhjuseks on nende usk.
Täiesti teistsugused: moslemeid peetakse täiesti teistsugusteks inimesteks. Arvatakse, et neil on mittemoslemitega väga vähe ühiseid huvisid, vajadusi ja väärtushinnanguid.
Kultuuriliselt ja kõlbeliselt vähem arenenud: moslemeid nähakse kui kultuuriliselt ja kõlbeliselt vähem arenenud inimesi, kes kalduvad ebaratsionaalsusesse ja vägivalda, kohtlevad naisi halvasti, suhtuvad põlgusega kõigisse enda omast erinevatesse maailmavaadetesse ning on lääne ühiskonna suhtes alusetult vaenulikud ja nördinud.
Ohtlikud: moslemeid peetakse ohuks julgeolekule, kuna eeldatakse, et nad toetavad varjatult või avalikult rahvusvahelist terrorismi ning tahavad oma elukohariike islamiseerida.
Koostöö on võimatu: eespool loetletud viie eelarvamuse tagajärjel väidetakse, et moslemite ning teistsuguse usulise või kultuurilise taustaga inimeste vahel ei saa tekkida mingit aktiivset partnerlust. Juhised pedagoogidele moslemitevastase sallimatuse ja diskrimineerimise vähendamiseks, OSCE/ODIHR, Euroopa Nõukogu ja UNESCO

Kristlusevastasus (kristlusefoobia)

Kristlusefoobia tähendab igasugust diskrimineerivat käitumist ja sallimatust mõnede või kõigi kristlaste, kristliku usu või praktika suhtes. Sarnaselt usulise diskrimineerimise teiste vormidega võivad sellist suhtumist esindada nii teiste religioonide (sageli enamusreligioonide) kui ka sekulaarsete institutsioonide esindajad. Vaenulikkus kristlaste suhtes ilmneb näiteks rünnakutes pühakodade vastu, sõnalises mõnitamises ning kirikute ehitamise keelustamises või nende säilitamise tõkestamises. Viimane probleem esineb eriti riikides, kus kristlased on vähemuses.
Eriti murettekitav on kristlastevastaste rünnakute sagenemine Lähis-Idas. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee soovitab selles küsimuses „suurendada teadlikkust vajadusest võidelda religioosse fundamentalismi ning usuliste veendumuste poliitilistes huvides ärakasutamise kõigi vormide vastu, mis on väga sageli tänapäeva terrorismi põhjuseks. Haridus ja dialoog on kaks olulist vahendit, mis võivad soodustada selliste negatiivsete ilmingute ärahoidmist.” 8.

Küsimus: Kas olete kogenud enda suhtes eelarvamuslikku suhtumist oma usu pärast? Kuidas te reageerisite?

Antisemitism

Tee teistele seda, mida sa endale tahad, ja ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

Prohvet Muhammad

Antisemitism – vaenulikkus juutide kui usulise või vähemusrühma vastu, millega sageli kaasneb sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline diskrimineerimine. See on üks näide rassismi ja usulise diskrimineerimise kombinatsioonist. Kuigi antisemitism on otseselt suunatud juudi usku inimeste vastu, ei pruugi diskrimineerimise ja vägivalla motivatsioon seostuda judaismi kui religiooni, vaid pigem juutide kui rahvusega.

Inimõigusi kaitsvate organisatsioonide aruanded sisaldavad pidevalt teateid antisemiitlike rünnakute sagenemise kohta, millega mõnes riigis kaasnevad ka avalikult antisemiitlikud poliitilised sõnavõtud. Vaenulikkus avaldub näiteks juudi koolide ründamises ning üha suurema hulga õpilaste ründamises, ahistamises ja vigastamises kooliteel või klassis, kaasa arvatud klassikaaslaste poolt. Pedagoogide teatel on sõna „juut” muutunud noorte seas populaarseks sõimusõnaks.9 Seega ei piirdu antisemitism üksnes äärmuslaste ringkondadega, vaid levib üha laiemalt.

Rassismi ja sallimatuse vastane Euroopa komisjon soovitab liikmesriikidel muu hulgas tagada, et antisemiitlikud teod oleksid kuriteona karistatavad. See peaks hõlmama järgmisi tegusid:

  • avalik vägivallale, vaenule, diskrimineerimisele õhutamine, avalikud solvangud, laim ja ähvardused kindla isiku või isikute rühma aadressil nende tegeliku või oletatava juudi identiteedi või päritolu alusel;
  • antisemiitlikul eesmärgil sellise ideoloogia avalik kuulutamine, mis alavääristab või laimab teatud isikuid nende juudi identiteedi või päritolu alusel;
  • juudi identiteedi või päritolu alusel inimeste vastu toime pandud holokausti, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude avalik eitamine, tähtsuse pisendamine, õigustamine või heakskiitmine;
  • juutide vara ja mälestusmärkide rüvetamine ja teotamine antisemiitlikul eesmärgil;
  • antisemitismi propageeriva rühmituse asutamine või juhtimine.

Usuline sallimatus ja diskrimineerimine ei piirdu antisemitismi, kristluse- ja islamofoobiaga. Diskrimineerimise alla kuulub ka mõnede religioonide mittetunnustamine ja nende erinev kohtlemine. Religioone ja tõekspidamissüsteeme võidakse näiteks keelustada, taga kiusata või põhjalikult kontrollida nende väidetava „sektantliku” iseloomu või vähese tähtsuse ettekäändel.

Oluline on meeles pidada, et usuvabadus hõlmab ka õigust usku vahetada ning õigust mitte ühtegi religiooni järgida.

Küsimus: Mis juhtuks siis, kui te otsustaksite järgima hakata oma pere ja kogukonna usust erinevat usku?

Ära tee teistele seda, mis teeks sulle valu, kui seda sulle tehtaks. See on seadmuse kokkuvõtt.
Brihaspati, Mahabharata

Usulise sallimatuse sagenevatele ja üha laiemalt levivatele ilmingutele vaatamata on oluline meeles pidada, et religioon ja inimõigused on omavahel väga hästi ühilduvad ning ainult inimõigustest lähtuvate reeglitega saab tagada kõigile inimestele usuvabaduse.

Euroopa ajaloos on tõesti palju näiteid religiooni nimel korda saadetud vägivalla ja barbaarsuste kohta. Selliseid tegusid on toime pannud ja panevad toime mehed ja naised, kellele ei anna selleks käsku religioossed ettekirjutused, vaid teised inimesed.

Õnneks pakub ajalugu ja meie maailma tegelikkus elavat tõestust ka sellele, et usuline mitmekesisus on võimalik. Ei ole olemas täielikult ühte religiooni järgivat ühiskonda ning ühelgi maailmavaatelisel süsteemil ei ole õnnestunud muutuda ainuvalitsevaks isegi kõige äärmuslikuma totalitarismi olukorras. Lisaks on võrreldes sallimatuse ilmingutega palju rohkem selliseid näiteid, kus inimesed on üksteist tunnustanud ja ühise eesmärgi nimel töötanud erinevale usule vaatamata.

Euroopa Nõukogu töö

Euroopa Nõukogu kultuuridevahelise dialoogi valges raamatus „Living Together as Equals in Dignity” (Elades koos võrdselt ja väärikalt) (2008) öeldakse, et Euroopa pärandit on rikastanud terve hulk erinevaid religioosseid ja sekulaarseid maailmakäsitlusi, ning tunnistatakse religioonidevahelise, religioonisisese ja muus vormis esineva dialoogi tähtsust kultuuridevahelise mõistmise edendamisel. Samuti rõhutatakse, et Euroopa Nõukogu „jääb eri religioonide suhtes neutraalseks, kaitstes mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust, kodanike õigusi ja kohustusi ning riigi ja religioonide vastastikust sõltumatust”.10
Religioosse sallivuse ja uskudevahelise dialoogi edendamine on ka üks Euroopa Nõukogu noortepoliitika prioriteete. Kampaania All Different – All Equal käigus aastatel 2007–2008 korraldatud üritustel koostati mitmeid soovitusi ja tegevuskavasid religioonidevahelise dialoogi edendamiseks Euroopa noorsootöös, näiteks Istanbuli noortedeklaratsioon religioonide- ja kultuuridevahelise dialoogi kohta noorsootöös12 ning Kaasani tegevuskava13.Kõigis neis dokumentides rõhutatakse noorte ja noorteorganisatsioonide tähtsat rolli usulise sallivuse suurendamisel.

Lisateavet leiate Euroopa Nõukogu käsiraamatust koolidele, milles käsitletakse usulist mitmekesisust ja kultuuridevahelist õpet.11

Hariduse valdkonnas võib mõnikord tekkida usuvabadusega seotud pingeid, näiteks kui õppesisu peetakse usuvabadust kitsendavaks või koolis või õpilaste poolt on kasutatud konflikte põhjustanud religioosseid sümboleid. Samal ajal on haridus üks põhilisi kohti, kus saab võidelda stereotüüpide ja eelarvamuste vastu. Selles vaimus on OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR), Euroopa Nõukogu ja UNESCO avaldanud juhised pedagoogidele moslemitevastase sallimatuse ja diskrimineerimise vähendamiseks.14 Dokumendi eesmärk on abistada õpetajaid, õpetajakoolitajaid, hariduspoliitika eksperte ja mitteformaalset haridust pakkuvaid vabaühendusi islamofoobia vastu suunatud tegevuses.

Religioon ja usk Euroopa Inimõiguste Kohtus

Folgerø ja teised vs. Norra (2007)

Vanemad pöördusid Strasbourgi kohtusse nõudega, et ühe kindla kristliku konfessiooni õpetusel põhinevad usuõpetuse tunnid tunnistataks mittekohustuslikuks. Kohus leidis, et riik rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni 1. protokolli artiklit 2, milles öeldakse: „Kedagi ei või jätta ilma õigusest haridusele. Endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.”.

Lautsi vs. Itaalia (2011)
Pr Lautsi lapsed käisid riigikoolis, mille kõigi klasside seintel rippus krutsifiks. Naise arvates oli see vastuolus sekularismi põhimõttega, mille järgi ta soovis oma lapsi kasvatada. Ta kaebas kohtule, et sellega rikutakse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 9 (mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus) ning 1. protokolli artiklit 2 (õigus haridusele). Kohus ei tuvastanud rikkumist. Täpsemalt asus kohus seisukohale, et klassiruumis olevate religioossete sümbolite küsimus kuulub põhimõtteliselt riigi otsustuspiiridesse tingimusel, et selles valdkonnas tehtavad otsused ei too kaasa mingil kujul vaadete pealesurumist. Antud asjas puudusid tõendid selle kohta, et ametivõimud oleks teisi religioone järgivate, uskmatute või mittereligioosseid filosoofilisi veendumusi omavate õpilaste suhtes sallimatult käitunud.

Ercep vs. Türgi (2011)Vaidluse objektiks oli kaebuse esitaja, kes oli Jehoova tunnistaja ja veendunud sõjavastane, keeldumine sõjaväeteenistusest ning tema järgnenud süüdimõistmine sellel alusel. Kohus leidis, et rikutud on konventsiooni artiklit 9 ja artiklit 6 (õigus õiglasele kohtulikule arutamisele). Kohus kutsus Türgit üles võtma vastu siseveendumuslikku väeteenistusest keeldumist käsitlev seadus ning pakkuma alternatiivteenistuse võimalust.

Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga kaitstakse ka religiooni kui vähemuste identiteedi ühte elementi. „Pooled kohustuvad looma eeldusi, mis on vajalikud vähemusrahvusesse kuuluvatele isikutele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks ning identiteedi olemuslike elementide, täpsemalt religiooni, keele, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamiseks” (artikkel 5). Samuti keelatakse vähemusrahvustesse kuuluvate isikute assimileerimine.

 Noorsootöö ning religioon ja usk

Midagi hingavat, olemasolevat, elavat või elu olemust või potentsiaali kandvat ei tohiks hävitada, selle üle valitseda või seda allutada, kahjustada või selle olemuse või potentsiaali teostamist takistada. Nii nagu sina ei soovi kurbust ega valu, ei soovi seda ka keegi teine, kes hingab, on olemas, elab või kannab endas elu olemust.

Acaranga suutra

Paljud noored puutuvad religiooni teemaga kokku kodus, avalikkuses, tööl või koolis. Noorsootöö abil saab muuta usulised erinevused noorte jaoks kultuuriliselt rikastavaks teguriks, mitte tülide allikaks. Eriti soodustab seda vastastikune mõistmine, sallivus ja erinevuste tunnustamine.

Kohalikul, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil tegutsevad noorsootöötajad peavad arvestama religiooni võimaliku rolli ja mõjuga mis tahes õppetegevuse või harjutuse ja selle eesmärkide kavandamisel. Mitmekesisuse tunnustamine on heaks lähtekohaks. Mitmekesisuse käsitamine jõudu andva rikkusena on hea moodus jätkamiseks. Üha suurem hulk noorteorganisatsioone teeb aktiivset tööd religioonidevahelise dialoogi valdkonnas, edendades võrdsete partnerite vahelist mõttevahetust ning suhtudes enesekriitiliselt oma religioossetesse traditsioonidesse eesmärgiga suurendada mõistmist.

Noorterühmas esinevate usuliste tõekspidamiste ja praktikate erinevustega arvestamine enne õppeharjutust ja selle ajal aitab luua rühmas algusest peale paremat õhkkonda. Teadmised eri religioonide rituaalide ja kommete kohta võivad olla väga kasulikud ning aidata kaasa noorteürituste õnnestumisele. Kui korraldajad oskavad arvesse võtta eri religioonide järgijate toitumistavasid, palvetamise kohti ja aegu, usupühade kuupäevi ning igapäevaseid kombeid (näiteks hingamispäeva pidamine, reedesed palvused, ramadaan, pühapäevased jumalateenistused jne), aitab see neil luua lugupidavat ja rahumeelset õhkkonda ning vältida reisimise ja kellaaegadega seotud probleeme, mis võivad vähendada ühistegevuse tõhusust. Tegevuseks valitud koht ja keskkond on samavõrd olulised, et näidata üles lugupidamist osalejate rühma liikmete vajaduste suhtes.

Rühma liikmete usulise mitmekesisusega arvestamine võib tekitada teatava positiivse ja motiveeriva õhkkonna ning uudishimu kaaslaste usukommete ja tõekspidamiste suhtes. See võib aidata edendada vastastikust lugupidamist ja mõistmist ning saada üle usuliste tõekspidamiste ja kommetega seotud tugevatest eelarvamustest.

Küsimus: Kui tähtis on usuline sallivus teie töös noortega?

Armasta oma ligimest nagu iseennast!

Kolmas Moosese raamat

Suur osa noorsootööst põhineb religioonil ning paljud noorteorganisatsioonid on tekkinud mõne usulise ühenduse juurde. Euroopa Nõukogu noorsootöö sektsioon teeb tihedat koostööd paljude religioosse taustaga  rahvusvaheliste noorteorganisatsioonidega ning innustab neid omavahelisele koostööle. Euroopa Noortekeskuses toimuvatel õppepäevadel ja koolitustel osalevad regulaarselt näiteks järgmiste organisatsioonide esindajad:

  • Euroopa oikumeeniline noortenõukogu (Ecumenical Youth Council in Europe);
  • Euroopa NMKÜde ühendus (European Alliance of YMCAs);
  • Euroopa baha’i noortenõukogu (European Baha’i Youth Council);
  • Euroopa kristlike noorte ühing (European Fellowship of Christian Youth);
  • Euroopa juudi üliõpilaste liit (European Union of Jewish Students);
  • Euroopa mosleminoorte ja üliõpilasorganisatsioonide foorum (Forum of European Muslim Youth and Student Organisations);
  • katoliku noorteorganisatsioonide rahvusvaheline föderatsioon (International Federation of Catholic Youth Organisations);
  • Euroopa katoliku põllumajandus‑ ja maanoorte rahvusvaheline liikumine (International Movement of Catholic Agricultural and Rural Youth Europe);
  • katoliku üliõpilaste rahvusvaheline liikumine (International Young Catholic Students – International Movement of Catholic Students);
  • islamikonverentsi dialoogi ja koostöö noortefoorum (Islamic Conference Youth Forum for Dialogue and Co-operation);
  • noortefoorum Pax Christi;
  • õigeusklike noorte ülemaailmne ühendus Syndesmos;
  • aramealaste maailmanõukogu (World Council of Arameans);
  • Euroopa noorte naiste kristlik ühing (European Young Women’s Christian Association);
  • kristlike üliõpilaste maailmaliit (World Student Christian Federation).

Pea oma naabri edu oma eduks ning oma naabri kaotust oma kaotuseks.
T'ai Shang Kan Ying P'ien

Mõned nimetatud organisatsioonid said kokku Euroopa Noortefoorumi kontekstis ning moodustasid usupõhiste noorteorganisatsioonide rühma, et üksteisest rohkem teada saada, mitmekesisust edendada ning diskrimineerimise ja vaenu vastu võidelda. Euroopa Noortelt Noortele Koolituse Organisatsiooni (European Peer Training Organisation) moodustatud eksperdirühm, kus olid esindatud Euroopa juudi üliõpilaste liit, Euroopa Oikumeeniline Noortenõukogu, Euroopa mosleminoorte ja üliõpilasorganisatsioonide foorum, katoliku noorteorganisatsioonide rahvusvaheline föderatsioon, katoliku üliõpilaste rahvusvaheline liikumine, Pax Christi International ja kristlike üliõpilaste maailmaliit, koostas 2008. aastal religioonidevahelise dialoogi õppematerjali noorsootöö jaoks pealkirjaga „Living Faiths Together” (elavad usud üheskoos). See Euroopa Noortefoorumi avaldatud õppematerjal sisaldab teavet monoteistlike religioonide kohta ning mitmeid metoodikaid ja harjutusi, mis aitavad mõista ja lahata religiooniga seotud eelarvamusi ja stereotüüpe ning edendada religioonidevahelist dialoogi. Õppematerjali saab alla laadida Euroopa Noortefoorumi veebisaidilt (www.youthforum.org) või töös osalenud organisatsioonide veebisaitidelt.

Lõpumärkused

1 http://en.wikipedia.org/wiki/Religion (accessed on 9 July 2012)
2  Religion (2007) Encyclopædia Britannica at: www.britannica.com/eb/article-9063138
3 LindaWoodhead, with Rebecca Catto: "Religion or belief": Identifying issues and priorities. Equality and Human Rights Commission, 2009, p. iii: www.equalityhumanrights.com/uploaded_files/research/research_report_48__religion_or_belief.pdf
4 Major Religions of the World Ranked by Number of Adherents: www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html
5 General Comment 22 of the UN Human Rights Committee on Article 18 of the ICCPR
6 OSCE/ODIHR, Council of Europe, UNESCO, Guidelines for Educators on Countering Intolerance and Discrimination against Muslims, 2011 
7 FAIR (Forum Against Islamophobia and Racism), available at: www.fairuk.org/introduction.htm
8 Recommendation 1957 (2011)  of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe "Violence against Christians in the Middle East"  
9 OSCE-ODIHR and Yad Vashem, Addressing Anti-Semitism: Why and How? A Guide for Educators, 2007
10 Council of Europe, White Paper on Intercultural Dialogue "Living together as equals in dignity", Launched by the Council of Europe Ministers of Foreign Affairs at their 118th Ministerial Session (Strasbourg, 7 May 2008), p. 23, available at: www.coe.int/t/dg4/intercultural/Source/Pub_White_Paper/White%20Paper_final_revised_EN.pdf See also San Marino Declaration of 2007  
11 www.coe.int/t/dg4/education/edc/Source/Pdf/Coordinators/2006_14_CDED_ReligiousDiversity.pdf
12 "Istanbul Youth Declaration on Inter-Religious and Intercultural Dialogue in Youth Work", Symposium Inter-religious and Intercultural Dialogue in Youth Work, Istanbul, Turkey, 27-31 March 2007: www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Resources/Documents/2008_Istanbul_Declaration_en.pdf
13 "Kazan Action Plan", International Youth Forum "Intercultural Dialogue and its Religious Dimension", Kazan, Republic of Tatarstan, Russian Federation, 30 November  – 4 December 2008: www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Resources/Documents/2008_Kazan_Action_Plan_en.pdf
14 Guidelines for Educators on Countering Intolerance and Discrimination against Muslims, OSCE/ODIHR, Council of Europe, UNESCO, 2011: www.coe.int/t/dg4/education/edc/resources

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Oluline kuupäev
  • 27. jaanuarHolokausti mälestuspäev
  • 21. märtsRahvusvaheline rassilise diskrimineerimise kaotamise päev
  • 15. maiRahvusvaheline siseveendumusliku keeldumise päev
  • 21. maiRahvusvaheline kultuurilise mitmekesisuse ja vastastikuse mõju päev
  • 9. augustRahvusvaheline põlisrahvaste päev
  • 21. septemberRahvusvaheline rahupäev
  • 16. novemberRahvusvaheline sallivuse päev