Kaastundlikest tegudest rääkivad sõnad ja mõtted, mida ellu ei viida, on otsekui kaunid värvilised õied, millel pole lõhna.

Thích Nhất Hanh

Ilmselt märkasite, et 2. peatüki iga harjutuse juures on alapunkt „Ideid tegutse-miseks”. Miks? Sest meie arvates on inimõigustealane haridus poolik, kui see jääb üksnes klassiruumi või noortekeskuse seinte vahele. Tegutsemine on inimõigustealase hariduse lahutamatu osa, kuna nii muutub inimõiguste teema noorte jaoks reaalseks ning kogu inimõigustealase hariduse idee ongi muutustele kaasa -aitamine. Inimõigustealase hariduse mõte eeldab, et sellele järgnevad teod.

Meenutame, et 1. peatüki kohaselt sisaldab inimõigustealane haridus õppimist inimõiguste kohta, nende kaudu ja nende nimel. Inimõiguste nimel tegutsemine ei ole seega mingi lisand, vaid õppeprotsessi lahutamatu osa: tegutsemine tähendab minekut väljapoole tavapärast õppekeskkonda, et teha midagi käegakatsutavat inimõiguste teostamisvõimaluste parandamiseks.

Käesolevas peatükis tutvustatakse inimõigustealase hariduse praktilist aspekti. Seda võib pidada üleminekukohaks 2. peatükis kirjeldatud klassis või noorte-keskuses läbi viidavate harjutuste ning 4. peatükis tutvustatud „professionaalsema” aktivismi vahel. See aitab noortel hakata mängima inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel järjest aktiivsemat rolli.

  • Esimeses osas käsitleme aktivismi ja tegutsemise mõisteid ning seoseid inimõigustealase haridusega. 
  • Teises osas pakume välja mõned lihtsad meetodid ja ideed, mida saate oma noorterühmas kasutada. Suurem osa 2. peatükis antud soovitustest põhineb samadel meetoditel. 
  • Kolmandas osas esitame mõned planeerimisvahendid, mis aitavad rühmal teemaga süvendatult tegeleda ning koostada pikaajalise strateegia, võttes aluseks oma konkreetsed huvid ja oskused. 

Kõik kolm osa on kasutatavad iseseisvalt, kuigi esimese ja teise osaga tutvumine võib aidata kolmandat osa paremini mõista.

Vabaülikool

2008. aasta kevadel korraldasid Leedu üliõpilased ja teised aktiivsed noorterühmad terve rea proteste kavandatud reformi vastu, millega taheti -kaotada tasuta kõrgharidus. Rahulolematud üliõpilased osalesid mitmetes kampaaniates ja hõivasid Vilniuse Ülikooli juures asuva väljaku. Kuigi neil ei õnnestunud reforme peatada, tõi see tegevus nad kokku ja kinnitas veendumust, et rahapuudus ei tohi kellegi jaoks takistada -hariduse omandamist. Nii otsustasid nad luua kõigile avatud alternatiivse õppimisvõimaluse, kus ei lähtuta ülikoolide traditsioonilisest teadusharude -jaotusest. Vabaülikoolist (LUNI) sai keskus, kus igal soovijal on võimalik õppida või õpetada, kus ei esine rassismi, seksismi ega diskrimineerimist ning kus teadmisi ei käsitata „asjatundjate” eraomandina, vaid väärtusena, mis kuulub kõigile inimestele. Lisateabe saamiseks kasutage internetiotsingut „free university Luni”.