Image: Theme 'Gender' by Pancho

Mõned põhimõisted

Euroopas diskrimineeritakse, häbimärgistatakse ja isegi rünnatakse miljoneid inimesi nende tegeliku või näilise seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu.

Thomas Hammarberg, Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik1

Soomõiste puudutab iga inimest mitmel keerukal, kaudsel ja otsesel viisil. Meie seksuaalsus ja sooline identiteet on inimeseksolemise lahutamatud osad. Terminitel bioloogiline sugu, sotsiaalne sugu, sooline identiteet ja seksuaalsus on erinevad tähendused, kuid sageli aetakse neid omavahel segamini.

Bioloogiline sugu tähendab mehi ja naisi eristavaid bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid. Kohe pärast sündi paigutatakse meid meeste või naiste kategooriasse ning sellest saab sotsiaalne ja juriidiline tõsiasi. Mõned inimesed sünnivad ebatüüpiliste füüsiliste sootunnuste kombinatsiooniga Neid võib nimetada intersoolisteks inimesteks. Tihti teostavad arstid sellistel inimestel kohe pärast sündi automaatselt kirurgilise operatsiooni, et nende keha „korrigeerida”, sageli ilma isiku enda või tema vanemate nõusolekuta. Intersooliste inimeste huve kaitsvad aktivistid on hakanud seda kommet üha teravamalt kritiseerima. Nad osutavad Yogyakarta 18. põhimõttele (Yogyakarta põhimõtted on rahvusvaheliste inimõiguste ekspertide koostatud dokument), milles kutsutakse riike üles „rakendama kõiki vajalikke seadusandlikke, administratiivseid ja muid meetmeid, tagamaks, et ühegi lapse keha ei muudeta pöördumatult meditsiiniliste protseduuridega, mille eesmärk on peale sundida soolist identiteeti ilma lapse vanusele ja küpsusele vastava täieliku, vaba ja teadliku nõusolekuta, juhindudes põhimõttest, et kõigis last puudutavates toimingutes tuleb eelkõige lähtuda lapse parimatest huvidest”.

Sotsiaalne sugu tähendab ühiskondlikult kujunenud ettekujutust naistele ja meestele omastest käitumisviisidest ja tegevustest, mis omistatakse neile bioloogilise soo alusel. Teatud soorolli suhtes kehtivad sotsiaalsed ootused sõltuvad konkreetsest sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuurilisest kontekstist ning neid mõjutavad ka muud tegurid, nagu rass, rahvus, klass, seksuaalne sättumus ja vanus. Soorollid on õpitud ning on eri ühiskondades suuresti erinevad ja ajas muutuvad. Meie sotsialiseerumine algab kohe sünnihetkest. Me areneme, kasvame ja õpime, kuidas käituda vastavalt meie ühiskonna ootuspärastele normidele ning meid mõjutab suurel määral meie perekond, kool, töökoht, meedia, uued infotehnoloogiad ja popkultuur. Sotsialiseerumine on oluline protsess, mis aitab kasvada teatud inimrühma teovõimeliseks liikmeks. Siiski ei saa kõiki sotsialiseerumise käigus meieni jõudvaid sõnumeid pidada kasulikuks meile endile või ühiskonnale. Sooline sotsialiseerumine võib kitsendada poiste ja tüdrukute võimalusi oma annete ja huvide täielikuks arendamiseks. Lisaks võivad sageli ebarealistlikud ja vastuolulised ootused põhjustada inimestes sisekonflikte ja psühholoogilisi probleeme. Kui nad aga ei taha või ei saa sellistele ootustele vastata, võib sellega kaasneda teatavaid karistusi teiste inimeste poolt.

Sooline identiteet tähendab inimese sisemist soolist kuuluvust, mis ei pruugi kokku langeda talle sünnipäraselt määratud sooga. See viitab iga inimese sügavalt tunnetatud ja individuaalsele sookogemusele, mis hõlmab isiklikku kehatunnetust ja muid soolisuse väljendusvorme, nagu riietumine, kõnemaneer ja üldine käitumine.

Transsoolisus on üldmõiste, mida kasutatakse sageli suure hulga erinevate identiteetide ja kogemuste kohta. Tavaliselt peetakse sellega silmas inimesi, kelle sooline identiteet erineb neile sünnijärgselt määratud soost. Transinimesed on isikud, kelle soo väljendumine ja/või sooline identiteet erineb tavapärastest ootustest, mis tulenevad nende sünnijärgsetest füüsilistest sootunnustest ja nende juriidiliselt registreeritud soost.

Seksuaalne sättumus on inimese püsiv emotsionaalne ja seksuaalne tõmme meeste, naiste, mõlema või mitte kummagi poole. Seksuaalne sättumus ei ole seotud soolise identiteediga. Näiteks transmees võib olla hetero- või homoseksuaalne samuti nagu iga teine mees. Sellegipoolest kiputakse neid identiteedi aspekte tihti omavahel seostama, mis omakorda mõjutab seda, kuidas lesbisid, geisid, biseksuaale ja transinimesi (LGBT) koheldakse ja tajutakse.

Paar kasvatab sotsiaalse soota last
Rootsis otsustas üks paar kasvatada oma kaheaastase lapse üles tema sotsiaalset sugu määratlemata. Nad ei öelnud kellelegi, kas Pop on poiss või tüdruk, välja arvatud paarile inimesele, kes pidid tema mähkmeid vahetama. Nad tahtsid, et laps saaks üles kasvada vabalt nii, et teda ei surutaks ühtegi kindlasse soovormi.2

Küsimus: Mida te arvate selle paari otsusest mitte avaldada inimestele Popi sugu?

Soo ja seksuaalsusega seotud inimõigusküsimused

Sooline võrdõiguslikkus on põhiline inimõigus. Sellegipoolest rikutakse inimeste inimõigusi sageli nende soolise identiteedi või seksuaalse sättumuse alusel. Mõned selle valdkonna põhiprobleemid on seotud osaluse, soopõhise vägivalla, relvakonfliktide, vaesuse ning seksuaal- ja reproduktiivõigustega.

Osalus

Soo, soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine on maailmas laialt levinud. Väga tihti piirab see naiste ja LGBT-inimeste võimalusi ühiskonnaelust osa võtta. Täielik ja võrdne osalus on suurel määral takistatud hariduses, tööhõives ning poliitilistes ja avalikes otsustusprotsessides.

Mitmel pool maailmas on tüdrukute juurdepääs haridusele poistega võrreldes raskendatud. 60% maailma riikidest on alg- ja põhiharidust omandavate tüdrukute arv väiksem kui poiste arv.3 Kuigi enamikus Euroopa riikides on poiste ja tüdrukute arv haridussüsteemis võrdne ning kaldub kõrghariduses sageli juba naiste kasuks, on sugupoolte arvuline võrdsus kõigest väike samm teel tõelise soolise võrdõiguslikkuse poole. Tüdrukute täielikku osalemist haridussüsteemis võivad häirida ka muud takistused. Tüdrukutel võidakse soovitada õppida teatud aineid (näiteks pigem kunsti ja humanitaarteadusi kui loodus- ja tehnikateadusi), mida peetakse valitsevate soostereotüüpide kohaselt sobivamaks. Suure tõenäosusega põhjustab selline hoiak erinevusi õpitulemustes. Näiteks kõikjal Euroopas saavad tüdrukud madalamaid hindeid loodusteadustes ja tehnoloogias, samas kui poistel on kehvem lugemisoskus.4 Laialt on levinud seksuaalne kiusamine ja ahistamine koolides.

Kuigi viimastel aastakümnetel on eriti Euroopas tehtud suuri edusamme tööalast soolist võrdõiguslikkust kaitsvate õigusaktide vastuvõtmisel, on töökohal diskrimineerimise täieliku väljajuurimiseni praktikas veel pikk tee. Naisi diskrimineeritakse sageli sellega, milliseid töökohti neile pakutakse, kui palju neile palka makstakse ning kuivõrd neid juhtivatele kohtadele edutatakse. Näiteks Euroopa Liidus teenivad mehed sama töö eest keskmiselt 17,5% rohkem kui naised.5 Naised võivad kogeda kontoris seksuaalset ahistamist ja kiusamist või peavad taluma kolleegide seksistlikke nalju ja hoiakuid. Mõne naise edutamisest või töölevõtmisest loobutakse selle tõttu, et ta on rase või tal on laps. Perekondlikud kohustused ei ole meeste ja naiste vahel võrdselt jagatud ning selle tagajärjel tekib naistel karjääris rohkem pause ning nad töötavad meestest sagedamini osalise tööajaga. See omakorda võib mõjutada nende pensioni.

Küsimus: Kuidas avaldub tüdrukute/poiste või meeste/naiste erinev kohtlemine teie kogukonnas?

Naised on poliitikas tugevalt alaesindatud. Kuigi naised moodustavad maailma rahvastikust ligikaudu poole, on neid riikide parlamentides keskmiselt ainult 18,4% ning maailmas on kõigest 17 naissoost riigipead/valitsusjuhti.6 Euroopa Liidus oli 2011. aasta veebruari seisuga ainult kaks naissoost riigipead ja kaks valitsusjuhti ning naiste ja meeste vahekord riikide parlamentides oli vastavalt 24% ja 76%7. Euroopa suurimate ettevõtete presidentidest ainult 3% on naised.8

Naiste seisukohtadega hakatakse tõeliselt arvestama alles siis, kui nad osalevad täiel määral poliitika kujundamises ja institutsioonide loomises. Demokraatia idee teostub täielikult üksnes juhul, kui poliitiline otsustamine on naiste ja meeste vahel võrdselt jagatud ning naistele on tagatud täielik osalus institutsioonide ülesehitamises.
Navi Pillay, ÜRO inimõiguste ülemvolinik9

LGBT-inimesi diskrimineeritakse ja häbimärgistatakse nende tegeliku või tajutud seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu. Homo- ja transfoobsed hoiakud on laialt levinud, LGBT-inimesi kiusatakse sageli koolis, diskrimineeritakse töökohal ning nende seisukohti ei arvestada avalikes ja poliitilistes otsustusportsessides. Riiklik ajakirjandus, kohalikud või riiklikud arvamusliidrid võivad levitada mõtteviisi, et LGBT-inimesed on kahjulikud rahvuslikule identiteedile, perekonnale või religioonile. Mõnikord keelatakse LGBT-inimeste rühmadel organisatsioonide loomine ning neil ei lubata oma seisukohti väljendada või meelt avaldada. Transinimestel on tõsiseid raskusi sellega, et saavutada oma eelistatud soo ametlikku tunnustamist.10

Austraalia passis saab nüüd valida soomääratluseks X

Vastavalt intersooliste ja transinimeste diskrimineerimise vastastele uutele suunistele on Austraalia passis nüüd kasutusel kolm soo määratlemise valikut: mees, naine või määramata. Intersoolised inimesed, kelle bioloogilised sootunnused on ebamäärased, saavad märkida oma passis soo kohale „X”. Transinimesed, kelle tunnetatud ja bioloogiline sugu ei lange kokku, saavad valida mees- või naissoo juhul, kui seda valikut kinnitab arstitõend. Transinimesed ei saa valida soomääratluseks X.11

Küsimus: Mida teie arvate sellest, et Austraalia passis saab soomääratluseks märkida X?

Euroopa riikides on võrdne abiellumisõigus tagatud erineval määral. Mõnes riigis on heteroseksuaalsete paaride eeliskohtlemine lõpetatud, samas kui teised võimaldavad samasoolistele või samasoolisteks loetavatele transinimeste paaridele ainult piiratud määral abielulaadseid kooseluvorme või ei luba neid üldse. Partneri bioloogilise lapse lapsendamine teise vanemana või geivanemana adopteerimine on endiselt raskendatud, kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 2008. aastal asjas E.B. vs. Prantsusmaa otsuse, mille kohaselt Prantsusmaa rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni, kui keeldus hindamast lesbilise naise lapsendamisavaldust samadel alustel, nagu oleks hinnatud vallalise heteroseksuaali avaldust12. On levinud tava, et mitteheteroseksuaalse inimese lapsendamisavaldus lükatakse automaatselt tagasi.

Küsimus: Kui sooline diskrimineerimine näiteks koolis ja töökohal on ebaseaduslik, siis miks see ikka edasi püsib?

Naistevastane vägivald on igasugune soolisel erinevusel põhinev vägivald, mille tulemuseks on või mis võib tõenäoliselt lõppeda füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadusest ilmajätmine, kas avaliku või eraelu sfääris.

ÜRO deklaratsioon naistevastase vägivalla kaotamise kohta

Soopõhine vägivald

Soopõhine vägivald hõlmab vägivalda naiste ja tüdrukute vastu, kuid ei piirdu ainult sellega. Naistevastane vägivald on Euroopas üks tõsisemaid soopõhise vägivalla vorme. Naised ja tüdrukud puutuvad vägivallaga kokku väga erineval moel: perevägivald, vägistamine, seksuaalne vägivald, naiste suguelundite moonutamine, aumõrvad, inimkaubandus, naissoost vastsündinute tapmine ja sooselektiivsed abordid. Naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald püsib kõigis maailma ühiskondades ja puudutab kõiki ühiskonnagruppe. Eriti suurel määral ohustab soopõhine vägivald transinimesi, kuna nende välimus, riietus ja muud tunnused ei vasta sageli ühiskonna ootustele meeste või naiste suhtes.

Väga levinud nähtus on perevägivald, mis võib esineda emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise kujul ning mõjutab lisaks asjaosalisele mehele ja naisele ka peres elavaid lapsi, kes näevad vägivalda pealt või langevad ise selle ohvriks eksituse, vägivallatseja kättemaksu või oma ema kaitsmise tõttu.

Kainestav statistika

Vähemalt iga kolmas maailma naine on elu jooksul kogenud peksmist, pealesunnitud vahekorda või muud väärkohtlemist, kusjuures toimepanija on tavaliselt naisele tuttav inimene.14
Euroopas on sõltuvalt riigist perevägivalda kogenud 20–50% naistest. Hinnanguliselt elab maailmas praegu 100–150 miljonit naist, kelle suguelundeid on moonutatud – see on komme eemaldada naise suguelundid osaliselt või täielikult ilma mingi meditsiinilise põhjuseta. See avaldab mitmesugust kahjulikku mõju tervisele ning on rahvusvaheliselt tunnistatud naiste ja tüdrukute inimõiguste rikkumiseks.15

Küsimus: Suurt osa soopõhisest vägivallast peetakse ikka veel „isiklikuks asjaks”. Kuidas mõjutab selline suhtumine vägivalla ohvreid, toimepanijaid ja tunnistajaid

Teismeliste suhetes esinev vägivald on kogu Euroopas tõsine probleem. Näiteks hiljuti Ühendkuningriigis 13–17-aastaste seas läbi viidud uuringust ilmnes, et 25% tüdrukutest ja 18% poistest oli suhtes olles kogenud mingisugust füüsilist vägivalda.13

Prostitutsioon on jätkuvalt vastuoluline teema, seda ka naisõiguslaste seas. Paljud peavad seda üheks vägivalla vormiks, samas kui teised üritavad saavutada prostituudi elukutse ametlikku tunnustamist koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Samasugune lõhe esineb poliitilisel tasandil. Mõned riigid, näiteks Rootsi, on prostitutsiooni keelustanud ja kuriteoks tunnistanud, käsitades prostituuti kuriteo ohvrina ning tema teenuste ostjat ja teisi inimesi, kes selle pealt teenivad, kuriteo toimepanijatena. Mitmetes teistes riikides kuulub prostitutsioon lubatud teenuste hulka, mille suhtes kehtivad teatud õiguslikud piirangud.

 

 

 

Tähelepanu inimkaubandusele

Igal aastal langevad maailmas miljonid inimesed inimkaubanduse ohvriks. Seda võib pidada moodsaks orjakaubanduseks. Suurem osa ohvritest on noored naised ja lapsed, kellega kaubeldakse seksuaalse ärakasutamise eesmärgil. See on Euroopas suur probleem. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Euroopa Liitu müüdud naiste ja laste arv on kasvanud. Euroopas on pidevalt üle 140 000 inimese inimkaubitsejate käes vangis ning pole mingeid märke selle arvu vähenemisest.16 Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastane konventsioon jõustus 2008. aasta veebruaris. 2011. aasta septembriks oli sellega ühinenud 43 liikmesriiki. Konventsiooniga moodustati inimkaubanduse vastase võitluse eksperdirühm (GRETA), mis koostab konventsiooni järgimise kohta üldisi ja riigipõhiseid aruandeid.

Prostitutsiooni suuresti varjatud iseloomu tõttu on seda suhteliselt vähe uuritud. Olemasolevatest uuringutest on siiski selgunud, et 90% prostituutidest lõpetaks selle töö kohe, kui see oleks võimalik – see viitab selgele välisele survele, mis sunnib naisi seda ametit pidama. Suuremal osal juhtudest ei ole prostitutsiooniga alustamine ka täiskasvanu teadlik otsus: üle 90% prostitutsiooni kaasatud naistest on lastena seksuaalselt ja/või füüsiliselt väärkoheldud ning prostitutsiooniga alustamise keskmine vanus on 14 aastat.

Tervel põlvkonnal noortel meestel polnud aimugi, kes nad on, kui neil ei olnud relva käes. Mitmete põlvkondade naised jäid leseks, neid vägistati, nad nägid pealt oma tütarde ja emade vägistamist ning seda, kuidas nende lapsed tapavad ja kuidas neid tapetakse.
Leymah Gbowee19

LGBT-inimeste vastu suunatud vägivald on samuti levinud. Naisi võidakse vägistada, et neid lesbilisusest „ravida”; inimesed võivad langeda politsei peksu või tänavajõukude rünnakute ohvriks, ilma et ametivõimud neid tõkestaks või toimepanijaid karistaks. Samuti esineb vägivalda inimeste vastu, kellest jääb mulje, et nad ei ole heteroseksuaalsed.

Küsimus: Kuidas mõjutab soopõhine vägivald selle ohvreid?

Relvakonfliktid

Tänapäeva relvakonfliktides on 90% ohvritest tsiviilisikud, enamasti naised ja lapsed. Lisaks langevad naised konflikti ajal teatud spetsiifiliste rikkumiste ohvriks. See hõlmab ka muserdavat seksuaalset vägivalda (sh sõjaprostitutsioon ja sundrasestamine), mida tihti kasutatakse poliitilise või sõjalise strateegia osana.

Nobeli rahupreemia vägivallatuse ja naiste ohutuse kaitsmise eest
Libeeria rahuaktivist Leymah Gbowee sai 2011. aasta Nobeli rahupreemia oma rolli eest eri rahvusest ja religioonidest naiste innustamisel selleks, et lõpetada Libeeria kodusõda. Ta kutsus naisi sõja- ja vägivallavastastele protestidele ning korraldas mitu kuud kestnud seksistreigi, et mehed mõistusele tuua ja relvakonflikt lõpetada. Nobeli rahupreemia anti talle koos Jeemeni ajakirjaniku ja aktivisti Tawakkul Karmaniga, kes juhtis võitlust naiste õiguste, demokraatia ja rahu eest Jeemenis, ning Libeeria presidendi Ellen Johnson Sirleafiga, kes sai preemia oma rolli eest rahu kindlustamisel ja naiste õiguste edendamisel.Nobeli komitee tsiteeris ÜRO Julgeolekunõukogu 2000. aasta resolutsiooni nr 1325, milles öeldakse, et naised ja lapsed kannatavad sõja ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu suurt kahju ning naiste roll ja mõju rahu kindlustamisel peaks suurenema.

Sõjaaegne seksuaalne vägivald on olnud üks ajaloo suurimaid mahavaikitud saladusi.

Elisabeth Rehn ja Ellen Johnson Sirleaf, ÜRO raporti „Naised, sõda, rahu” autorid

Relvakonfliktides esinev soopõhine vägivald on sageli suunatud tervete kogukondade vastu, kuna sellega tahetakse teatud rühma liikmeid alandada, nende üle võimu saavutada ja neisse hirmu süstida. Kuigi enamasti on ohvriteks naised ja tüdrukud, võib vägivald mõnikord olla suunatud ka otseselt meeste vastu. Näiteks 1995. aasta Srebrenica genotsiidis tapeti Bosnias üle 8000 moslemi mehe ja poisi.18 Relvakonfliktid süvendavad ühiskondades soostereotüüpe, kuna mehelikkus taandatakse üksnes „kaitsja” või „agressori” mõistetele ning naiselikkus üksnes „ohvri” ja „haavatavuse” mõistetele.

Küsimus: Miks teie arvates on soopõhine vägivald relvakonfliktides sedavõrd levinud?

Vaesus

Naised teevad maailmas ära 66% tööst ja toodavad 50% toidust, kuid teenivad vaid 10% kõigist sissetulekutest ja omavad 1% varast.
UNICEF20

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja majanduslikku võrdsust. Samas moodustavad naised mõnede hinnangute kohaselt 70% maailma vaestest. Sageli teevad naised madalamalt tasustatud tööd ning töötavad ebakindlatel kohtadel varimajanduses, kus neil on vähe õigusi ja väike sissetulek. Võrdsete haridusvõimaluste puudumise ja ebakvaliteetse hariduse tõttu on neil tihti vähe ametioskusi, mis omakorda mõjutab seda, millist tööd nad saavad teha. Suhetes võib suurt rolli mängida majanduslik sõltuvus, mis võib olla seotud ka perevägivallaga. Väga sageli on leibkondades jäetud suurem osa või kõik tasuta kodutööd täiskasvanud naiste ja vanemate naissoost laste õlule. Samal ajal peavad tööandjad abielumehi kõige usaldusväärsemaks tööjõuks, mis on suuresti tingitud eeldusest, et abielumeestel ei ole praktiliselt mingeid koduse majapidamise või perekonnaga seotud kohustusi, sest selle eest hoolitsevad naised. Oma kõrgema palga ja paremate karjäärivõimalustega saavad mehed rahalist tasu selle eest, et nende naispartnerid teevad kodus tasuta majapidamistöid.

Küsimus: Miks avaldab vaesus naistele ebaproportsionaalselt suurt mõju?

Seksuaal- ja reproduktiivõigused

Soojätkamist kasutatakse teadlikult või teadmatult vahendina, mille abil naisi kontrollida, piirata nende valikuid ning allutada nad meestele.

Nafis Sadik, ÜRO Rahvastikufond

Seksuaal- ja reproduktiivõiguste tagamine on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks möödapääsmatu. Liigagi sageli on naistel väga vähe kontrolli oma seksuaal- ja reproduktiivtervise üle. Kõigis ühiskondades üritatakse saavutada meeste kontrolli naiste kehade üle ning see on üks peamisi mooduseid, kuidas saavutatakse ja säilitatakse meeste ühiskondlikku, poliitilist ja kultuurilist ülemvõimu.

Kui naistel puudub selliste õiguste üle kontroll, toob see kaasa ränki inimõiguste rikkumisi, näiteks sundabielud, raseduse pealsesunnitud jätkamine või sundabordid ja steriliseerimised. Riigid sunnivad ka transinimestele peale steriliseerimist, et nende uut sugu ametlikult tunnustada, kui nad on läinud üle ühest soost teise. Sageli tõkestatakse naiste ligipääsu reproduktiivtervishoiuteenustele, kaasa arvatud abordivõimalustele, isegi kui naine on rasestunud vägistamise või verepilastuse tagajärjel või kui rasedus põhjustab suurt ohtu tema tervisele või elule. Ohutu ja rahaliselt jõukohase sünnitusabi kättesaadavus ning teadmised seksuaal- ja reproduktiivtervise kohta on tingimata vajalikud, et rajada teed tegelikule soolisele võrdõiguslikkusele.

Sooküsimused noorsootöös

Gender Matters

„Gender Matters” on Euroopa Nõukogu avaldatud käsiraamat, milles käsitletakse soopõhist vägivalda noorte seas. Käsiraamatu kasutamisel saadud kogemused näitavad, et inimõigustealane haridus on tõhus vahend soolise võrdõiguslikkuse ning konkreetsemalt soopõhise vägivalla probleemidega tegelemiseks.

Noortekogunemised pakuvad tihti ainulaadset ja olulist võimalust, kus noored mehed ja naised saavad soo ja seksuaalsusega seotud probleeme arutada ja mõtteid vahetada. Sageli ei saa noored selliseid tundlikke küsimusi avameelselt oma pereliikmetega arutada ning ka koolis ei pruugi see võimalik olla. Avatud ja teadlik noorsootöö kontekst võib osutuda toetavaks õpikeskkonnaks, mis noori võimestab ja hoiakuid kujundab.

Oluline on olla teadlik sooprobleemidest, mida väga suure tõenäosusega leidub igas noorterühmas. Näiteks võib keegi olla otseselt või kaudselt kogenud perevägivalda, keegi teine võib olla segaduses oma seksuaalse sättumuse suhtes või olla kiusatud seetõttu, et tema tegelik või tajutud sooline identiteet ei vasta tunnustatud ühiskondlikele normidele. Noorsootöötajal peaks olema käepärast loetelu organisatsioonidest ja nõustamispunktidest, kuhu noored saaksid selliste küsimustega pöörduda. Samuti peaks ta olema valmis vaidlustama kohtumistel noorte poolt väljendatud diskrimineerivaid hoiakuid naiste või LGBT-inimeste suhtes. Lisaks on oluline kasutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist otsuste langetamisel teemade, osalejate ja kasutatavate meetodite kohta.21

Väga tähtis samm on üleminek õiguste tunnustamiselt nende reaalsele teostamisele. Inimõigustealase hariduse pakkujad peavad austama naiste erinevaid vajadusi ja reaktsioone. Ilma sellise peenetundelisuseta muutuks inimõigustealane haridus veel üheks naistega manipuleerimise või nende allasurumise vormiks. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine hariduses on kõige olulisem eesmärk, sest selle kaudu saab muuta ühiskonnas levinud norme, teadmisi ja oskusi.

Paljud Euroopa rahvusvahelised noorteorganisatsioonid on korraldanud koostöös Euroopa Noortekeskustega õppekohtumisi, kus on tegeletud soo ja soolise võrdõiguslikkuse aspektidega. Õppekohtumised võimaldavad noortel probleeme süvitsi tundma õppida ning omandada kasulikke pädevusi, mis võimaldavad neil teemadega tõhusalt edasi tegeleda nii oma organisatsioonis kui ka väljaspool seda.22

16-päevane kampaania soolise vägivalla vastu

Kui tahate soopõhise vägivalla vastu midagi ette võtta, võite näiteks liituda 1991. aastal algatatud rahvusvahelise 16 päeva kampaaniaga. Kampaania periood algab rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval 25. novembril ja lõpeb rahvusvahelisel inimõiguste päeval 10. detsembril, et sümboliseerida naistevastase vägivalla teema seost inimõigustega ning rõhutada, et selline vägivald on inimõiguste rikkumine. Alates 1991. aastast on 16 päeva kampaanias osalenud üle 3700 organisatsiooni umbes 164 riigist.23

Küsimus: Kuidas käituksite teie oma rühmas esinevate diskrimineerivate hoiakute korral sugude või seksuaalsuse suhtes?

Sooga seotud inimõiguste kaitsmine

Homofoobsetes vaenukuritegudes ja intsidentides esineb tihti väga suurt julmust ja brutaalsust. … Väga tõenäoline on nende lõppemine surmaga. Transinimesed on selles kategoorias veelgi rohkem ohustatud. 

OSCE aruanne17

Kõik rahvusvahelised inimõigustealased lepingud kehtivad võrdselt nii meeste kui ka naiste suhtes. Kuna aga on mõistetud, et inimõiguste rikkumine ohustab suuremal määral naisi ja tüdrukuid, võttis ÜRO Peaassamblee 1979. aastal vastu eraldi konventsiooni naiste diskrimineerimise likvideerimise kohta. Selles esitatakse naiste diskrimineerimise definitsioon ning antakse riikide valitsustele juhiseid selle vastu võitlemiseks. Konventsiooniga on liitunud 187 maailma riiki, kaasa arvatud kõik Euroopa riigid.

ÜRO juures on loodud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks eraldi agentuur (UN Women). See aitab valitsustevahelistel organitel ja valitsustel välja töötada ja ellu rakendada sootundlikke poliitikaid ja norme. UN Women tegeleb viie prioriteetse valdkonnaga, mida ta peab soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel kõige olulisemaks. Nendeks on naistevastane vägivald, rahu ja julgeolek, eestvedamine ja osalus, majanduslik võimestamine ning riiklik planeerimine ja eelarvestamine.

ÜRO toetab üha häälekamalt ka LGBT-inimeste inimõigusi. LGBT-inimeste õiguste kohta ei ole sõlmitud ühtegi siduvat rahvusvahelist kokkulepet. Siiski on olemas rahvusvahelise eksperdirühma poolt 2006. aastal koostatud seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti käsitlevate põhimõtete kogumik. Neis Yogyakarta põhimõtetes käsitletakse mitmesuguseid rahvusvahelisi inimõigustealaseid norme ning kirjeldatakse nende kohaldamist seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi valdkonnas.

Sooline võrdõiguslikkus ning soolise identiteedi ja seksuaalsuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemine on ka Euroopa Nõukogu ja ELi jaoks kesksed teemad. Olulise sammuna avas Euroopa Nõukogu 2011. aasta mais allkirjastamiseks naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni24 See on maailma esimene õiguslikult siduv dokument, millega luuakse üldine õiguslik raamistik vägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitsmiseks ja süüdlaste karistamiseks. Selles määratletakse ja kriminaliseeritakse mitmesugused naistevastase vägivalla vormid, kaasa arvatud sundabielud, naiste suguelundite moonutamine, jälitamine, füüsiline ja psühholoogiline vägivald ning seksuaalne vägivald. Samuti nähakse ette sõltumatutest ekspertidest koosneva rahvusvahelise grupi moodustamine, et jälgida konventsiooni rakendamist riikides.

Naiste ja LGBT-inimeste õiguste kaitsmisega rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil tegelevad aktiivselt ka vabaühendused. Euroopa naised vägivalla vastu (Women Against Violence Europe, WAVE) on Euroopas tegutsev katusorganisatsioon, mille liikmete seas on esindatud suurem osa Euroopa riike. Organisatsioon peab internetis Euroopa vabaühenduste andmebaasi, kus saab teha otsinguid geograafilise asukoha, spetsialiseerumise ja tegevusala järgi. Euroopa naisorganisatsioonide survegrupp European Women’s Lobby (EWL) on teine katusorganisatsioon, kust võib alustada naiste õiguste või naistega seotud sooküsimuste kohta info, uuringutulemuste ning piirkondlike, riiklike või kohalike kontaktandmete otsimist.

Kodanikuühiskonna, riigi ja erasektori koostöö perevägivalla vähendamiseks
Ungari Vodafone käivitas oma sotsiaalse vastutuse programmi raames projekti perevägivalla ennetamiseks koostöös naisõiguslusühendusega NANE, kohaliku politseiga ning kahe tehnilist tuge pakkuva eraettevõttega. 2011. aastal alanud pilootprojektis võetakse kasutusele 30 seadet, mis suudavad ühe nupuvajutusega edastada Vodafone’i võrgu kaudu politseile appikutsesignaali ja ohus oleva naise täpse asukoha. Tänu sellele saab politsei teatud lähisuhtevägivalla juhtumitele kiiremini reageerida.

LGBT-inimestega seotud organisatsioonide hulka kuuluvad ühiskondlikud ühendused ja toetusrühmad ning samuti peavoolu religioossete organisatsioonide või poliitiliste parteide koosseisus olevad professionaalsed organisatsioonid ja huvikaitserühmad. Rahvusvaheline lesbi-, gei-, bi-, trans- ja queer-noorte ja -üliõpilaste organisatsioon (IGLYO) on huvirühmi ühendav võrgustik, millel on üle 50 liikmesorganisatsiooni. Selle eesmärk on edendada sallivuse ja mittediskrimineerimise väärtusi ning suurendada noorte LGBT- ja queer-inimeste osalust demokraatlikes otsustusprotsessides. Võrgustik teeb koostööd teiste organisatsioonidega, nagu riiklikud noortenõukogud, Euroopa üliõpilasorganisatsioonid ja Euroopa poliitilised noorteorganisatsioonid. IGLYO korraldab õppepäevi ja konverentse, kuid tegeleb ka poliitilisel tasandil lobitööga.

Lõpumärkused

1 Discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity in Europe, CoE, June 2011; http://www.coe.int/t/Commissioner/Source/LGBT/LGBTStudy2011_en.pdf
2  Lisateave: http://www.thelocal.se/20232/20090623/
3 Global Education Digest 2010 http://www.uis.unesco.org/Library/Documents/GED_2010_EN.pdf
4 Gender Differences in Educational Outcomes: Study Taken on the Current Situation and Measures Taken in Europe 2009 http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/120EN.pdf
5 Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=681&langId=en
6 UN Women http://www.unifem.org/gender_issues/democratic_governance/facts_figures.php (statistics as of 2008). 
7 Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=681&newsId=1031&furtherNews=yes 
8 European Women's Lobby http://www.womenlobby.org/spip.php?rubrique36&lang=en 
9 2011. aasta rahvusvahelisel naistepäeval peetud kõne;
http://www.ohchr.org/en/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=10810&LangID=E
10 Ibid.
11 "X" now a gender option in Australian passports, 15 September 2011;
http://www.msnbc.msn.com/id/44532536/ns/travel-news/t/x-now-gender-option-australian-passports/
12 Lisateave: http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1706514,00.html
13 http://www.empowering-youth.de/downloads/speech_barter.pdf
14 UN Women http://www.unifem.org/gender_issues/violence_against_women/facts_figures.php
15 Maailma Terviseorganisatsioon http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs241/en/index.html
16 Factsheet on Human Trafficking, UN Office on Drugs and Crime based on 2010 figures;
http://www.unodc.org/documents/human-trafficking/UNVTF_fs_HT_EN.pdf
17 Hate Crimes in the OSCE Region – Incidents and Responses, Annual Report for 2006, Organization for Security and Co-operation in Europe, 2007; http://www.osce.org/odihr/26759
18 http://www.gendercide.org/case_srebrenica.html
19 Leymah Gbowee, Mighty Be Our Powers (New York: Beast Books, 2011), written with Carol Mithers, p. 168.
20 Gender Equality – The Big Picture, UNICEF, 2007.
21 A resource on gender mainstreaming: Gender Equality and Education, Ulrika Eklund in Coyote, Issue No. 2., May 2000
22 Nende õppekogunemiste aruanded on avaldatud siin: http://www.coe.int/t/dg4/youth/Training/Study_sessions/Study_sessions_reports_en.asp
23 Lisateave at http://16dayscwgl.rutgers.edu/
24 Konventsiooni täisteksti   http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/HTML/DomesticViolence.htm

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Oluline kuupäev
  • 8. märtsRahvusvaheline naistepäev
  • 17. maiRahvusvaheline homofoobia ja transfoobia vastane päev
  • 19. novemberRahvusvaheline meestepäev
  • 25. novemberRahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev