Image: Theme 'Poverty' by Pancho

Seda tohutut ebavõrdsust, rikka ja vaese maailma lõhet, hoitakse alal jõuga.
Alain Badiou

Vaesuse ja inimõiguste vahel on tugev seos. 1993. aasta inimõiguste maailmakonverentsi Viini deklaratsioonis ja tegevusprogrammis öeldakse:

Laialt levinud äärmise vaesuse olemasolu takistab inimõiguste täielikku ja tõhusat teostamist; selle kohene leevendamine ja aja jooksul likvideerimine peab jääma rahvusvahelise üldsuse oluliseks prioriteediks.

Meie maailmas valitseb äärmine ebavõrdsus. Väidetavalt teenis maailma rikkaim inimene 2010. aastal 15 miljardit eurot. Et mõista selle „palga” šokeerivat pöörasust, võrrelgem seda mõne riigi aastase sisemajanduse koguproduktiga (SKP). 2009. aastal oli 29 miljoni elanikuga Afganistani SKP 10 mld eurot ja nelja miljoni elanikuga Gruusia SKP oli 8 mld eurot.1 Me elame maailmas, kus üks miljardär teenib ühe aastaga summa, mis on võrdne tervete riikide poolt aasta jooksul toodetud väärtusega. Jahmatav ebavõrdsus ja vaesus ei puuduta üksnes arengupiirkondi, vaid ka rikkaid riike. Ka meil Euroopas on ikka veel tänaval magavaid kodutuid, üürivõlgade tõttu kodust välja visatud peresid, alatoidetud lapsi ning eakaid, kellel on raskusi talvel oma kodu kütte eest maksmisega. Vaesus ei ole inimesele saatusest määratud olukord. Pigem on see sotsiaalse õigluse ja inimõiguste teostamise küsimus.

Vaesuse määratlemine ja mõõtmine

Vaesust võib määratleda kui inimese olukorda, mida iseloomustab piisava elatustaseme saavutamiseks ning muude kodaniku-, kultuuriliste, majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste teostamiseks vajalike ressursside, võimaluste, valikute, turvalisuse ja võimekuse pidev või krooniline puudumine.

ÜRO sotsiaalsete, majanduslike ja kultuurialaste õiguste komitee2

Vaesuse määratlemiseks ja mõõtmiseks on mitmeid võimalusi. Määratluste ja mõõtmiste erinevused ei kajasta ainult erinevaid statistiliste andmete kogumise ja analüüsi meetodeid, vaid nendest tulenevad ka erinevad vaesusega võitlemise meetodid. Vaesust mõõdetakse tavaliselt absoluutse või suhtelise vaesusena. Mõlemal juhul määratakse kindlaks vaesuspiir, millest allapoole jäävad inimesed loetakse vaesteks.

Vaesuse määratlemine ja mõõtmine

Vaesuse määratlemiseks ja mõõtmiseks on mitmeid võimalusi. Määratluste ja mõõtmiste erinevused ei kajasta ainult erinevaid statistiliste andmete kogumise ja analüüsi meetodeid, vaid nendest tulenevad ka erinevad vaesusega võitlemise meetodid. Vaesust mõõdetakse tavaliselt absoluutse või suhtelise vaesusena. Mõlemal juhul määratakse kindlaks vaesuspiir, millest allapoole jäävad inimesed loetakse vaesteks.

Maailmapanga hetkel kehtiv absoluutse vaesuse piirtase on sissetulek alla 1,25 USA dollari (umbes 0,9 eurot) päevas.3 Maailmapanga hinnangul elas 2005. aastal absoluutses vaesuses 1,4 miljardit inimest. Nii massimeedia kui ka valitsused ja vabaühendused kasutavad kõige sagedamini just Maailmapanga absoluutse vaesuse näitajaid. Ent kuigi Maailmapanga väitel on absoluutne vaesus alates 1980. aastatest pidevalt vähenenud, on mitmed uurijad panga mõõtmismetoodikat kritiseerinud ning väitnud, et pank on absoluutset vaesust alahinnanud.

La Via Campesina talupojad koondavad jõud vaesuse süvenemise vastu

2010. aasta mais liitusid liikumise La Via Campesina esindajad Euroopast ja Ladina-Ameerikast Madridis toimunud meeleavaldusega, nõudes ELi ja Ladina-Ameerika riikide vabakaubandusläbirääkimiste lõpetamist. Kampaaniast osavõtjad väitsid, et sellised lepingud tooksid kasu üksnes hargmaistele korporatsioonidele ja süvendaksid vaesust. La Via Campesina seisab vastu Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni neoliberaalsele poliitikale ning usub, et nälja, vaesuse ja kliimamuutuste probleeme saab lahendada ainult inimõigustel põhinevate meetmetega. 

Suhteline vaesus

The International Peasant Movement La Via Campesina represents farmers in 70 countries across Africa, the Americas, Asia and Europe.
www.viacampesina.org

Euroopas peetakse vaesusest rääkides enamasti silmas suhtelist vaesust, mille korral inimene või leibkond loetakse vaeseks juhul, kui tema sissetulek ja vahendid jäävad alla konkreetses ühiskonnas piisavaks või üldiselt aktsepteeritavaks peetavat taset. Vaestel inimestel ei ole sageli võimalik osaleda ülejäänud inimeste jaoks normaalseks peetavates majanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes tegevustes ning nende põhiõiguste teostamisvõimalus võib olla piiratud.5 Kuigi Euroopa riikides räägitakse vaesuse kontekstis tavaliselt suhtelisest vaesuspiirist, ei tähenda see, et siin ei oleks inimesi, kes elavad ka absoluutses vaesuses. Näiteks Kagu-Euroopas ja SRÜ riikides elab 25% lastest absoluutses vaesuses.6

Vaesuses elamisega võib kaasneda…

- eraldatus perest ja sõpradest;
- jõuetuse ja tõrjutuse tunne, kus inimesele näib, et tal on vähe võimalusi oma igapäevaelu kuidagi muuta;
- infovaegus saadaolevate toetuste ja teenuste kohta;
- probleemid põhivajaduste rahuldamisega, sh korralik eluase, tervishoiuteenused, koolid ja elukestva õppe võimalused;
- elamine ebaturvalises piirkonnas, kus on kõrge kuritegevuse ja vägivalla tase, viletsad keskkonnatingimused, või kaugel ääremaal;
- suutmatus tasuda elementaarsete kommunaalteenuste (vesi, küte, elekter) eest, osta tervislikku toitu või uusi rõivaid, kasutada ühistransporti;
- suutmatus osta ravimeid või käia hambaarsti juures;
- elamine peost suhu ilma säästude või varudeta töökaotuse, haigestumise või muude kriiside ajaks;
- ärakasutamine või ebaseaduslikule tegevusele sundimine;
- rassistliku ja diskrimineeriva suhtumise kogemine;
- suutmatus osaleda tavapärastes sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes, näiteks pubis, kinos, spordivõistlustel käimine, sõprade külastamine, pereliikmetele sünnipäevakingituste ostmine.

Euroopa vaesusvastase võrgustiku (European Anti-Poverty Network, EAPN) veebisaidi http://www.eapn.eu avaldatud materjalide põhjal.

Inimareng – uutmoodi vaesusekäsitlus

Inimareng kui lähenemisviis puudutab seda, mida ma pean põhiliseks arenguideeks: nimelt inimese elu rikastamine, mitte inimest ümbritseva majanduse rikastamine, mis on sellest ainult üks osa.
Amartya Sen

Inimarengu aruanded leiate aadressil www.hdr.undp.org/en/

Paljud uurijad on tugevalt kritiseerinud 1980. aastatel valitsenud seisukohta, mille kohaselt vaesus tähendas madalat sissetulekut ning vaesuse vähendamise võimaluseks peeti majanduskasvu. Nende arvates eeldab vaesusest pääsemine midagi palju enamat kui lihtsalt juurdepääsu rahalistele vahenditele. Sellega seoses pakuti välja uus lahendus vaesuse vähendamiseks koos uue meetodiga arengu mõõtmiseks. Inimarengu indeks on võrdlusnäitaja, mille aluseks on terve hulk üksiktunnuseid, mis iseloomustavad riigi üldist elukvaliteeti, näiteks oodatav eluiga, kirjaoskus, haridus, elatustase, sooline võrdõiguslikkus ja lastekaitse. Inimarengu indeksid avaldatakse iga-aastastes inimarengu aruannetes, mida tellib ÜRO arenguprogramm.

Inimõigused ja vaesus

Vaesus võib olla nii inimõiguste rikkumise põhjus kui ka tagajärg. See tähendab, et ühelt poolt põhjustavad vaesust puuduvad võimalused inimõiguste teostamiseks, kuid teisalt võib ka vaesus ise kaasa aidata inimõiguste rikkumistele. Riikidel on seaduslik kohustus aidata vaesuses elavaid inimesi. See kohustus tuleneb inimestele kuuluvatest sotsiaalsetest, majanduslikest, kultuurialastest, kodaniku- ja poliitilistest õigustest. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis selgitatakse, et riigid peavad kõigi õiguste teostamist tagama „individuaalselt ning rahvusvahelise abi ja koostöö korras”. See tähendab, et lisaks siseriiklikele kohustustele on arenenud riikidel ja teistel, kes suudavad vaesuse likvideerimiseks abi osutada, ka rahvusvahelised kohustused. Seega ei ole vaesuse likvideerimine kõige rikkamate riikide heategevuse või hea tahte küsimus, vaid see on nõutav nende inimõigustealaste kohustuste täitmiseks.

Kampaania Demand Dignity

2009. aastal käivitas Amnesty International kampaania Demand Dignity (Nõua väärikust). Vähemalt kuus aastat kestva kampaaniaga kutsutakse inimesi üles nõudma riiklikelt ja rahvusvahelistelt instantsidelt vastutuse võtmist vaesust süvendavate ja inimesi vaesuselõksus hoidvate inimõiguste rikkumiste suhtes. Kampaania käigus korraldatakse rahvusvahelisi ja kohalikke seminare, kontserte, fotonäitusi, konverentse, petitsioone ja palju muud.
Lisateavet kampaania ja osalemisvõimaluste kohta saate saidilt  www.amnesty.org või Amnesty International’i kohaliku esinduse veebisaidilt.

Kui sa tulid mind aitama, siis raiskad oma aega. Aga kui sa tulid sellepärast, et sinu vabanemine sõltub minu vabanemisest, siis hakkame koos tööle.

Lilla Watson, Austraalia põlisrahva hulka kuuluv kunstnik

Küsimus: Kas arenenud maad tuleks vastutusele võtta, kui nad ei aita vaesuse vastu võidelda?

Vaesuse vähendamisega seotud olulised inimõigused

Arvestades inimõiguste jagamatust, omavahelist seotust ja sõltuvust, on kõik inimõigused vaesuse vähendamise kontekstis olulised. Sellegipoolest peetakse teatud õigusi siin eriti tähtsaks. ÜRO publikatsioon „Draft Guidelines: Human Rights Approach to Poverty Reduction Strategies (Suuniste projekt: inimõigustest lähtuv lähenemine vaesuse vähendamise strateegiatele)7 soovitab vaesuse vähendamise abinõude kavandamisel keskenduda järgmistele inimõigustele:

Õigus tervisele. Halb tervis võib olla nii vaesuse põhjus kui ka tagajärg. Terviseprobleemid võivad mõjutada laste õpitulemusi ja töötajate tööviljakust, põhjustada töötust ning vähendada võimalusi ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks. Samal ajal võib vaesuses elamine põhjustada alatoitumust ja pidevat kokkupuudet ebatervisliku keskkonnaga ning raskendada raviteenuste kasutamist.

Õigus haridusele. Haridus on üks paremaid pikaajalisi lahendusi vaesusega võitlemiseks. Haridus võimaldab vaestel lastel ja täiskasvanutel omandada pädevusi, mille abil nad saavad vaesusest välja rabeleda.

Tänavaraamatukogud

2007. aastal käivitas organisatsioon ATD Fourth World Poolas tänavaraamatukogu projekti. Igal nädalal külastab korraldusmeeskond Varssavis asuvat Tšetšeenia pagulaste vastuvõtukeskust, kus elab umbes 350 peret, kes ootavad immigratsiooniametnike otsust, kas neil lubatakse Poolasse jääda või saadetakse nad Tšetšeeniasse tagasi. Mõned sealsed lapsed ei käi koolis. Sellepärast otsustasidki projekti korraldajad avada seal tänavaraamatukogu.
Lisateave projekti kohta: www.atd-fourthworld.org

Mulle teeb muret tööpuudus. Mu lapsed olid näljas ja ma ütlesin neile, et riis keeb, kuni nad näljast magama jäid.

Vanem mees Egiptusest Bedsast8

Õigus korralikule tööle. Ebapiisav ja ebakindel sissetulek põhjustab vaesust. Piiratud töövõimaluste tõttu võtavad vaesed tihti vastu ajutisi, madalapalgalisi ja mitteametlikke töökohti ning töötavad ebaturvalistes ja ebatervislikes tingimustes. Neil on suurem oht langeda tööandja väärkohtlemise ja ahistamise ohvriks ning väiksem võimalus nõuda endale tekitatud kahju heastamist. Paljud neist on sunnitud tegema ohtlikku ja ebaseaduslikku tööd, näiteks sekstöö, lapstööjõuna töötamine ja muud orjandusega sarnanevad olukorrad.

Küsimus: Kas teie riigi miinimumpalk on inimväärseks eluks piisav?

Õigus piisavale toidule. Vaesus võib põhjustada nälga ja alatoitumist, mis mõjutab laste ja täiskasvanute võimet koolis või tööl keskenduda. Korraliku toidu puudumisest tingitud füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed soodustavad vaesuse süvenemist.

On aeg mõelda globaalselt ja tegutseda lokaalselt

Arenenud maad ei ole nälja ja alatoitumise probleemi eest kaitstud. 2009. aastal elas Euroopa Liidus vaesusriskis 115 miljonit inimest.10 Nälja ja toiduraiskamise vastu võitlemiseks on moodustatud 240 Euroopa toidupangast koosnev Euroopa toidupankade föderatsioon (European Federation of Food Banks, FEBA). 2010. aastal kogusid Euroopa toidupangad 359 tonni toitu ja jagasid seda koos teiste organisatsioonide ja sotsiaalteenistustega 4,9 miljonile inimesele. Toidupankades on ühendatud võitlus toidunappuse, tõrjutuse ja jäätmete tekitamise vastu ning solidaarsuse eest. Kõik FEBA meeskondade liikmed on vabatahtlikud, kes on varem täitnud mitmesugused ülesandeid ettevõtluses, avalikus teenistuses ja ühendustes. Kohaliku toidupanga kontaktandmed leiate aadressilt www.eurofoodbank.eu

Küsimus: Kas teie kogukonnas on inimesi, kes ei saa endale alati lubada kolme toidukorda päevas?

Kuigi maailmas toodetakse iga inimese jaoks piisavalt toitu, läks 2011. aastal igal õhtul näljasena magama peaaegu üks miljard last, meest ja naist.
World Disasters Report9

Õigus piisavale eluasemele. Õigus piisavale eluasemele tähendab iga inimese õigust saada ja hoida turvalist ja kindlat kodu, kus ta saaks rahulikult ja väärikalt elada. Enamik vaeseid elab viletsates piirkondades ja halbades tingimustes või on kodutud. Neil võib olla probleeme ülerahvastatuse, reostuse ja müraga ning raskusi joogivee, pesemisvõimaluste või küttega. Vaesed inimesed elavad sageli kaugetes ja ebaturvalistes piirkondades, mis on ülejäänud elanikkonna seas halvas kirjas. Ebapiisavad elamistingimused ja kodutus on vaesuse tagajärg, mis võib ilmajäetust ja tõrjutust veelgi süvendada.

Kodutuse kriminaliseerimine

2011. aastal võttis Ungari parlament vastu seaduse, mis võimaldas vangi mõista isikuid, keda leiti kuue kuu jooksul kaks korda avalikus kohas magamas. Ungari siseminister ütles intervjuus, et valitsus „puhastab avalikud kohad kerjustest ja kõigist neist, kes inimeste tuju rikuvad"11. Korduva avalikus kohas magamise kuriteoks tunnistav seadus võeti vastu sellele vaatamata, et paljudes Ungari linnades puuduvad kodututele piisavad varjupaigateenused.

Vaesus on nagu vangis või orjuses elamine, kus sa kogu aeg ootad vabadusse pääsemist.

Jamaica elanik12

Küsimus: Kuidas tegeletakse kodutuse probleemiga teie riigis?

Kus pole turvalisust, seal pole ka elu.

Somaalia elanik13

Õigus isikupuutumatusele. Vaeste inimeste turvalisus on tavaliselt mitmel põhjusel ohustatud. Lisaks rahalisele, majanduslikule ja sotsiaalsele ebakindlusele langevad nad sageli nii riigi esindajate kui ka muude isikute tapmisähvarduste, ahistamise, ähvardamise, diskrimineerimise ja füüsilise vägivalla ohvriks. Tavaliselt elavad nad suurema kuritegevusega piirkondades ning politsei pakub neile vähem kaitset.

Õigus häbi tundmata avalikus kohas viibida. Õigus häbi tundmata avalikus kohas viibida tuleneb mitmetest teistest inimõigustest, näiteks õigus eraelu puutumatusele, piisavale rõivastusele, kultuurielus osalemisele ja inimväärsele elule. Vaesed inimesed on sageli tõrjutud. Vaesuses elamine võib alandada inimese enesehinnangut ning vähendada suutlikkust häbi tundmata avalikus kohas viibida ning aktiivselt ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta.

Pank, mis annab laenu ainult vaestele
2006. aasta Nobeli rahupreemia võitsid Muhammad Yunus ja Grameeni pank sotsiaalse arengu edendamise eest rohujuure tasandil. Yunus asutas Grameeni panga Bangladeshis 1976. aastal. Pank teeb koostööd ainult vaestega ning suurem osa laenuvõtjaid on naised. Pank annab pikaajalisi väikelaene ilma tagatist nõudmata. Programmi eesmärk on pakkuda vaestele finantsteenuseid, et nad saaksid leida võimalusi väärikaks elatise teenimiseks ja laste koolitamiseks. Intressita väikelaene võidakse anda isegi kerjustele.

Õigus võrdsele õiguskaitsele. Vaeste inimeste puhul esineb eriti suur diskrimineerimise oht õigusemõistmisel. Sageli ei ole vaestel võimalik enda kaitseks kohtusse pöörduda, sest neil ei ole advokaatidele tasumiseks piisavalt raha. Isegi kui pakutakse tasuta õigusabi, ei pruugi vaestel olla kohtusse pöördumiseks piisavalt teavet ja enesekindlust. Lisaks näitavad kogemused, et vaeseid inimesi süüdistatakse sagedamini kuritegevuses ning süütuse presumptsioon ei pruugi nende puhul olla alati tagatud.

Küsimus: Kas teie meelest on vaeste ja rikaste kohtusse pöördumise võimalused teie riigis võrdsed? Kui mitte, siis mida tuleks teha võrdse õiguskaitse tagamiseks?

Vaesus on valu; see on nagu haigus. See ründab inimest nii materiaalselt kui ka moraalselt. See õõnestab pikkamööda inimese väärikust ja ajab lõpuks täielikku meeleheitesse.

Moldova naine14

Poliitilised õigused ja vabadused. Diskrimineerimise tagajärjel ei ole vaestel tihti poliitilises otsustamises aktiivselt osalemiseks vajalikke võimalusi ja oskusi. Nad on poliitilistest esinduskogudest kõrvale tõrjutud või seal alaesindatud. Vaestele poliitiliste õiguste ja vabaduste teostamisvõimaluse tagamine on vajalik sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks.

Küsimus: Kuidas on vaeste inimeste huvid esindatud teie kogukonna otsustusorganites?

Õigus arengule

1986. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud arenguõiguse deklaratsioon oli esimene rahvusvahelise õiguse dokument, mis oli pühendatud ainult arenguõigusele. Dokumendis käsitletakse vaesuse likvideerimise ja arengu küsimusi inimõiguste seisukohast. ÜRO arenguõiguse sõltumatu eksperdi Arjun Sengupta väitel on vaesuse likvideerimine vältimatu eeldus, mis võimaldab teostada õigust arengule kui inimõigust, ning vaestele tuleks võimaldada paremat ligipääsu tervishoiule, haridusele, eluasemele, piisavale toidule ja muudele sellistele teenustele, mis kasvatavad nende suutlikkust vaesusest väljuda.

Sengupta selgitab lisaks, et õigust arengule (RtD) võib käsitada kui mitmesuguste õiguste (näiteks õigus toidule, tervisele, haridusele, eluasemele, samuti muud majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurialased, kodaniku- ja poliitilised õigused) ja majanduskasvu (G) ühisvektorit. Õigust arengule saab teostada üksnes juhul, kui paraneb kõigi inimõiguste (HR) teostamisvõimalus või vähemalt ühe õiguse teostamisvõimalus olukorras, kus ülejäänud õigusi ei rikuta. Kui mõne õiguse teostamisvõimalused paranevad, aga teised halvenevad, ei saa öelda, et arenguõiguse teostamisvõimalused on paranenud.16

Õigus arengule

1. Õigus arengule on võõrandamatu inimõigus, mis annab igale inimesele ja kõigile rahvastele õiguse anda oma panus ning osa saada majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest ja poliitilisest arengust, mis võimaldab teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi.
ÜRO arenguõiguse deklaratsioon, artikkel 115

Vaesus ja aastatuhande arengueesmärgid

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisu saab jälgida aadressil  http://www.un.org/millenniumgoals/

2000. aasta septembris võtsid maailma riikide juhid vastu ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, võttes endale ühise kohustuse kaotada 2015. aastaks maailmast äärmine vaesus ning püstitades terve rea muid eesmärke, mida on hakatud nimetama aastatuhande arengueesmärkideks. Esimene eesmärk käsitleb otseselt vaesuse likvideerimist, kuid ka ülejäänud seitse eesmärki on vaesuse teemaga tihedalt seotud. Eesmärgid on loetletud allpool.

  • Eesmärk 1: kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg.
  • Eesmärk 2: tagada algharidus kõigile maailmas.
  • Eesmärk 3: toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi.
  • Eesmärk 4: vähendada laste suremust.
  • Eesmärk 5: parandada emade tervist.
  • Eesmärk 6: võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega.
  • Eesmärk 7: tagada looduskeskkonna püsivus.
  • Eesmärk 8: luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Inimõiguste ja arengu eksperdid on väitnud, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peavad valitsused koostama oma riiklikud arengustrateegiat inimõiguste põhimõtete kohaselt (nt mittediskrimineerimine, osalus, aruandekohustus, läbipaistvus). 2010. aastal korraldati tippkohtumine eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude hindamiseks. Peaassambleel vastu võetud lõppdokumendis kinnitatakse, et „ühised põhiväärtused, sealhulgas vabadus, võrdsus, solidaarsus, sallivus, kõigi inimõiguste austamine, looduse austamine ja ühine vastutus, on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tingimata vajalikud”.17

Share the World’s Resources (Jagage maailma loodusvarasid) on vabaühendus, mis propageerib ideed, et naftat, vett ja muid loodusvarasid tuleb säästlikult majandada kogu maailma inimeste huvides ning toit, piisav peavari, tervishoid ja muud esmavajalikud kaubad ja teenused tuleb teha kõigile kättesaadavaks.
Lisateave: www.stwr.org

Noored ja vaesus

Paljudest riikidest kogutud andmed näitavad, et vaesuses üles kasvanud noored on üldiselt haavatavamas olukorras. Neil esineb suurema tõenäosusega terviseprobleeme, õpi- ja käitumisraskusi, koolis alla oma võimete õppimist, varajast rasedust. Neil on vähem oskusi ja ambitsioone ning nad teevad sageli madalapalgalist tööd või on töötud ja sõltuvad sotsiaaltoetustest. Vaesus piirab otseselt ka nende muude inimõiguste teostamisvõimalusi: neil ei pruugi olla võimalik teostada õigust haridusele, ühinemisvabadusele, puhkusele ja vabale ajale, ühiskonnaelus osalemisele ning muid kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Euroopa Liidu statistikaandmebaasi Eurostat andmetel elas rohkem kui 20% alla 24-aastastest ELi lastest ja noortest 2010. aastal vaesusriskis. See tähendab, et iga viies noor elab leibkonnas, mille sissetulek on väiksem kui 60% riigi mediaansissetulekust.18

2010. aastal avaldatud poliitikadokumendis noorte ja vaesuse kohta leidis Euroopa Noortefoorum, et raskused üleminekul iseseisvasse ellu täiskasvanuna on üks Euroopa noorte vaesuse peamisi põhjuseid. Dokumendis märgitakse, et vanematekodust lahkuvatel noortel on suurem tõenäosus vaeseks jääda19. Koos vanematega või elukaaslasega, aga ilma lasteta elavate noorte vaesuserisk on väiksem kui üksi elavatel noortel ja üksikvanematel. 15–30-aastaste noorte seas korraldatud Eurobaromeetri uuringu20, kohaselt olid just majanduslikud põhjused need, mis sundisid noori varasemast kauemaks vanemate juurde elama jääma.

ENTER! – sotsiaalõiguste tagamine kõigile noortele

Euroopa Nõukogu noorsootöö sektsioon käivitas projekti Enter! 2009. aastal, et edendada noorte sotsiaalset kaasatust. Projekt hõlmas pikaajalist koolituskursust, mille käigus suurendati 33 noortejuhi ja noorsootöötaja teadmisi ja oskusi, et aidata kehvematest piirkondadest pärit noortel oma sotsiaalõigusi teostada. Samuti töötasid koolitusel osalejad välja oma kogukonna noortele mõeldud eriprojekte, millega kasvatati nende võimekust, võideldi diskrimineerimise vastu koolis, püüti tõkestada getostumist ja vägivalda.
Lisateave: www.coe.int/enter

Küsimus: Mida saate isiklikult teha selleks, et vähendada oma kogukonnas vaesust?

Euroopa Nõukogu meetmed vaesuse vähendamiseks

Euroopa sotsiaalharta nõuete täitmist kontrollib Euroopa sotsiaalõiguste komitee.

Euroopa Nõukogu võitleb vaesusega sotsiaalse sidususe tugevdamise ning sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja vähendamise abil. Kodaniku- ja poliitilisi inimõigusi tagavat Euroopa inimõiguste konventsiooni täiendab 1961. aastal vastu võetud ja 1996. aastal muudetud Euroopa sotsiaalharta, millega tagatakse sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Harta artikli 30 kohaselt on igaühel õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest.

Eluasemeõiguse rikkumine

2006. aastal esitas Euroopa riikides kodututega tegelevate organisatsioonide föderatsioon (European Federation of National Organisations Working with the Homeless, FEANTSA) kaebuse Prantsusmaa vastu (kollektiivkaebus nr 39/2006), väites, et Prantsusmaa ei ole taganud eluasemeõigust kõigile inimestele, eriti kõige kaitsetumatele rühmadele. Euroopa sotsiaalõiguste komitee leidis, et Prantsusmaa oli rikkunud Euroopa sotsiaalharta artiklis 31 sätestatud õigust eluasemele. Komitee otsuse21 kohaselt ei olnud Prantsusmaa piisava tõhususega rakendanud olemasolevaid meetmeid, mis on seotud ebapiisavate eluasemetingimuste, väljatõstmiste ennetamise, kodutuse vähendamise, kõige raskemas olukorras olijatele peavarju tagamise, sotsiaaleluasemete eraldamise ja rändrahvaste diskrimineerimisega."22

Minult küsitakse sageli, milline on tänapäeva maailma kõige tõsisem inimõiguste rikkumine, ning minu vastus on alati sama: äärmine vaesus.

Mary Robinson, endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik

Nagu orjus ja apartheid, nii ei ole ka vaesus loomulik nähtus. See on inimeste põhjustatud ning  inimesed saavad sellest oma tegevusega jagu saada, nagu ka orjusest ja apartheidist.
Nelson Mandela

Raportöör Luca Volontè teatas 2011. aastal parlamentaarsele assambleele, et viimasel ajal on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopa Nõukogu liikmesriikides kasvanud, ohustades üha suurema hulga inimeste võimalusi täielikult oma põhilisi inimõigusi teostada ning vähendades Euroopa ühiskondade sotsiaalset sidusust. Ta meenutas, et vaesust saab tõhusalt likvideerida üksnes vaeste võimestamise abil.23 Tema aruande põhjal võttis assamblee vastu resolutsiooni, millega kutsuti liikmesriike üles „tegema vaesuses elavate inimeste häält kuuldavaks: kaaluma uusi valitsemise ja osaluse vorme, mis võimaldaks kokku tuua ja võimestada vaesusest puudutatud inimesi ja kogukondi ning edendada kõigi inimeste sotsiaalset kaasatust”.24 Agenda 202025 rõhutatakse hariduse, töö, korralike elutingimuste, kultuuri-, spordi- ja loometegevuste kättesaadavust ning põlvkondadevahelist dialoogi ja solidaarsust kui põhilisi sotsiaalse kaasamise vahendeid.

Lõpumärkused

Võrdlusandmete allikad on Comparison based on data from Forbes.com ja data.worldbank.org
2  Poverty and the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, E/C.12/2001/10., 2001 www.unhchr.ch/tbs/doc.nsf/%28Symbol%29/E.C.12.2001.10.En
3 See summa määratakse kindlaks „ostujõu pariteedi” alusel ehk vaadatakse, kui suurt summat kohalikus vääringus läheb vaja selleks, et osta samu kaupu, mida Ameerika Ühendriikides saab osta 1,25 dollari eest.
4 See Reddy Sanjay G. & Pogge Thomas W., 2005,  How Not to Count the Poor , Colombia University, version 6.2.3. 29 October.
5 Põhineb Euroopa Komisjoni vaesusemääratlusel, mis on avaldatud aruandes Joint Report on Social Inclusion 2004.
6 Sethi Dinesh et al., European Report on Child Injury Prevention, 2009, www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/83757/E92049.pdf 
7 ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, Principles and Guidelines for a Human Rights Approach to Poverty Reduction Strategies, HR/PUB/06/12
8 Narayan Deepa et al., Crying Out for Change, Voices of the Poor Volume II, 2000, World Bank, p 34; http://siteresources.worldbank.org/INTPOVERTY/Resources/335642-1124115102975/1555199-1124115201387/cry.pdf  
9 Knight Lindsay (ed.) World Disasters Report, 2011, International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies www.ifrc.org/PageFiles/89755/Photos/307000-WDR-2011-FINAL-email-1.pdf
10 Eurostati andmete põhjal.
11 Huth Gergely, Pintér Sándor: Nem ismerek tabutémát, Magyar Hírlap Online, 27 July 2010 (in Hungarian) www.magyarhirlap.hu/interju/pinter_sandor_nem_ismerek_tabutemat.html
12 Crying Out for Change, see above, p 236
13 Crying Out for Change, see above, p 152
14 Can Anyone Hear Us?, see above, p 6
15 www.un.org/documents/ga/res/41/a41r128.htm
16 Sengupta Arjun, The Right to Development, Report of the Independent Expert on the Right to Development www.unhchr.ch/Huridocda/Huridoca.nsf/0/78e0cb0e6e6ea624c1256961004f7a98/$FILE/G0015327.pdf
17 Keeping the promise: united to achieve the Millennium Development Goals, 2010, UN General Assembly Resolution; www.un.org/en/mdg/summit2010/pdf/outcome_documentN1051260.pdf
18 Eurostat http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/income_social_inclusion_living_conditions/data/main_tables
19 Policy Paper on Young People and Poverty, European Youth Forum, 2010;
www.endpoverty.eu/IMG/pdf/eyf-young-people-poverty-en.pdf
20 Euroopa Liidu 15–30-aastaste noorte uuringu kokkuvõte  – Summary, Flash EB No 202, 2007, http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_202_sum_en.pdf
21 Ministrite Komitee resolutsioon  CM/ResChS(2008)8, https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CM/ResChS%282008%298&Language=lanEnglish&Ver=original&Site=CM&BackColorInternet=C3C3C3&BackColorIntranet=EDB021&BackColorLogged=F5D383
22 Housing Rights: Breakthrough ruling by the Council of Europe, Press Release, 5 June 2008, FEANTSA,  www.feantsa.org/files/housing_rights/Instruments_and_mechanisms_relating_to_the_right_to_housing/Collective%20complaints/2008June_PR_FEANTSAvsFrance.pdf
23 Volontè Luca, Combating poverty,  Doc. 12555; http://assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/WorkingDocs/Doc11/EDOC12555.htm#P18_58
24 Combating poverty, Resolution 1800 (2011) of the Parliamentary Assembly
http://assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/AdoptedText/ta11/ERES1800.htm http://assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/AdoptedText/ta11/ERES1800.htm - P7_33
25 The future of the Council of Europe youth policy: AGENDA 2020, Declaration of the 8th Council of Europe Conference of Ministers responsible for Youth, 2008; www.coe.int/t/dg4/youth/Source/IG_Coop/Min_Conferences/2008_Kyiv_CEMRY_Declaration_en.pdf

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Veebisisu kuva Veebisisu kuva
Oluline kuupäev
  • 17. oktooberRahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev
  • 5. detsemberRahvusvaheline vabatahtlike päev