Image: Theme 'Citizenship and Participation' by Pancho

Mis on kodakondsus?

Kodakondsusega seotud traditsioonid ja selle mõiste tõlgendused on olnud eri aegadel ja eri riikides erinevad sõltuvalt ajaloolisest taustast, ühiskonnakorraldusest, kultuurist ja ideoloogiast.

Olla hea inimene ja hea kodanik ei ole alati üks ja seesama.

 Aristoteles

Kodakondsuse mõiste ulatub tagasi Vana-Kreekasse, kus kodanikeks nimetati isikuid, kellel oli õigus riigiasjades kaasa rääkida. Kindlasti aga ei olnud kõik inimesed kodanikud: orjad, talupojad, naised ja välismaalased olid kõigest riigialamad. Kodanike kui eelisseisuses olevate isikute jaoks aga olid tähtsal kohal ka kodanikuväärtuste ja hea kodaniku mõisted, sest otsustamises kaasa rääkimist ei peetud üksnes õiguseks, vaid ennekõike ikka kohustuseks. Oma kohustusi mittetäitvas kodanikus nähti ühiskondliku korra lõhkujat.

Kodakondsus on keerukas ja mitmemõõtmeline nähtus, mida tuleb vaadelda selle poliitilises ja ajaloolises kontekstis… Kodanikudemokraatia tähendab isikute aktiivset osalemist demokraatliku ühiskonna kodanike pärisosaks olevas õiguste ja kohustuste süsteemis.

Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse programmi konsultatsioonikohtumine, 1996

Selline käsitlus kodakondsusest kajastub ka tänapäeva kõige enam levinud arusaamas kodakondsusest, mille järgi tegemist on õigusliku suhtega üksikisiku ja riigi vahel. Enamik maailma inimesi on juriidiliselt ühe või teise riigi kodanikud ning see annab neile teatud eesõigusi. Kodaniku seisusega kaasnevad aga ka teatud kohustused, mille täitmist riik oma jurisdiktsiooni all elavatelt isikutelt eeldab. Seega siis täidavad kodanikud riigi ees kindlaid kohustusi ning võivad vastutasuks oodata riigilt nende huvide kaitsmist.

Siiski on kodakondsuse mõistel palju rohkem tähenduskihte kui üksnes juriidiline kodakondsus. Tänapäeval on „kodanikuks olemine” midagi enamat kui lihtsalt juriidiline konstruktsioon ning see on muu hulgas seotud ka isikliku kuuluvustundega, mis ühendab inimest teatud kogukonnaga, mida ta saab otseselt kujundada ja mõjutada.

Selline kogukond võib põhineda mitmesugustel ühendavatel elementidel, näiteks ühtsed kõlblusreeglid, ühesugused õigused ja kohustused, lojaalsus oma kultuurile või identiteeditunne. Geograafilises mõistes kasutatakse sõna „kogukond” kahes tähenduses: kohalik kogukond, kus inimene elab, ja riik, mille kodanik ta on.

Üksikisiku ja ühiskonna suhetes saame eristada nelja mõõdet, mis vastavad ühiskonna eksisteerimiseks vajalikule neljale alamsüsteemile: poliitiline/õiguslik mõõde, sotsiaalne mõõde, kultuuriline mõõde ja majanduslik mõõde.1

Kodanikuks olemise poliitiline mõõde tähendab poliitilises süsteemis kehtivaid poliitilisi õigusi ja kohustusi. Image: Dimensions of citizenshipSelle mõõtme arendamise aluseks inimeses on teadmised poliitilisest süsteemist ning demokraatlike hoiakute ja osalemisoskuste laiem levik.

Kodanikuks olemise sotsiaalne mõõde on seotud isikute omavahelise käitumisega ning eeldab teataval määral lojaalsust ja solidaarsust. Selle mõõtme arenguks on vaja sotsiaalseid oskusi ning teadmisi ühiskonnas valitsevatest sotsiaalsetest suhetest.

Kodanikuks olemise kultuuriline mõõde tähendab teadlikkust ühisest kultuuripärandist. Kultuurilist mõõdet tuleks arendada kultuuripärandi ja ajaloo tundmise ja põhioskuste (keeled, lugemis- ja kirjutamisoskus) abil.

Kodanikuks olemise majanduslik mõõde puudutab isiku ning töö- ja tarbijaturu vahelisi suhteid. See eeldab õigust tööle ja piisavale elatustasemele. Selle majandusliku mõõtme teostamisel mängivad olulist rolli majanduslikud oskused (seotud töö ja muude majandustegevustega) ja kutseõpe. Image: Chair - dimensions of citiizenship

Need kodanikuks olemise neli mõõdet omandatakse koolis, perekonnas, kodanikuorganisatsioonides, erakondades, ühendustes, massimeedias, naabruskonnas ja eakaaslaste seas toimuva sotsialiseerumise kaudu.

Sarnaselt tooli nelja jalaga peaks igal inimesel olema võimalik kõiki nelja mõõdet võrdselt teostada, vastasel korral vajub tema kodanikuroll ühele või teisele poole viltu.

Küsimus: Milliseid kuuluvustundeid oskate eristada iseendas?

Kui me kuulume mingisse kogukonda, saame seda mõjutada, selle arengus osaleda ning selle heaolusse oma panuse anda. Sel põhjusel tähendab kodanikuks olemine ka praktilist tegutsemist ja ühiskonnaelus aktiivselt kaasalöömist. Selline kaasalöömine võib leida aset naabruskonna, ametlikult organiseerunud või organiseerumata inimrühma, riigi või kogu maailma tasandil. Kodanikuaktiivsuse mõiste eeldab, et inimene üritab oma osaluse kaudu muuta paremaks kõigi kogukonnaliikmete elu. Sellega on tihedalt seotud kodanikudemokraatia mõiste, mis rõhutab, et kodanikuks olemise aluseks peavad olema demokraatlikud põhimõtted ja väärtused, nagu pluralism, inimväärikuse ja õigusriigi austamine.

Küsimus: Kas peate ennast aktiivseks kodanikuks?

Kodakondsus, osalus ja inimõigused

Igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest.

Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 27

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 15 tunnustatakse inimese õigust kodakondsusele ja kodakondsuse vahetamisele ning keelatakse kodakondsuse meelevaldne äravõtmine. Õigust kodakondsusele kinnitatakse ka paljudes teistes rahvusvahelistes dokumentides, kaasa arvatud kodakondsuse Euroopa konventsioonis (1997). Nii rahvusvahelistes normides üldiselt kui ka konventsiooni seletuskirjas4: valitseb seisukoht, et kodakondsust tähistavat kahte ingliskeelset sõna nationality ja citizenship kasutatakse sünonüümidena.  

Õigus kodakondsusele on äärmiselt oluline, sest see mõjutab igas riigis inimeste igapäevaelu. Riigi kodanikuks olemisega kaasneb mitmeid õiguslikke eeliseid, mille hulka võivad sõltuvalt riigis kuuluda näiteks õigus hääletada, õigus avalikus ametis teenida, õigus sotsiaalkindlustusele, tervishoiuteenustele, riiklikule haridusele, alalisele elamisloale, maa omamisele ja töötamisele.

Kuigi igal riigil on õigus määratleda oma kodanikeringi ning nende õigusi ja kohustusi, on riikide suveräänsus kodakondsuse küsimustes inimõigustealaste rahvusvaheliste dokumentidega teatud määral piiratud. Eelkõige piirab riikide otsustusvabadust kodakondsuse küsimuses üldistest inimõigustest tulenev diskrimineerimise keeld ning põhimõte, et kodakondsusetust tuleks vältida.

Poliitikas ja kultuurielus osalemine on põhiline inimõigus, mida on tunnustatud mitmetes inimõigustealastes rahvusvahelistes lepingutes alates inimõiguste ülddeklaratsioonist, kus sätestatakse õigus valitsemisest osa võtta ja vabadel valimistel osaleda, ühiskonna kultuurielust osa võtta, rahumeelselt koguneda, ühinguid moodustada ja ametiühingutega liituda. Osalemine on ka inimõiguste keskne põhimõte ning kõiki inimesi hõlmava tõhusa kodanikudemokraatia eeltingimus.

Osalus on ka üks lapse õiguste konventsiooni juhtivaid põhimõtteid. Selles rahvusvahelises lepingus öeldakse, et kõigil lastel (alla 18-aastastel inimestel) on õigus neid puudutavates küsimustes arvamust avaldada ning nende vaateid tuleb vastavalt nende vanusele ja küpsusele arvesse võtta. Neil on õigus ennast vabalt väljendada ning teavet saada ja jagada, Konventsiooniga tunnustatakse laste õigust neid puudutavaid otsuseid mõjutada, oma vaateid avaldada ning sel moel kodanike ja muutuste suunajatena ühiskonnaelust osa võtta.

Ilma inimõiguste täieliku tagamiseta muutub osalemine raskeks või isegi võimatuks. Halb tervis, madal haridustase, piiratud sõnavabadus, vaesus jne – kõik see mõjutab meie suutlikkust võtta osa meid ja meie õigusi puudutavatest protsessidest ja struktuuridest. Samamoodi on paljusid inimõigusi raske teostada ilma osaluseta. Just osalemise kaudu saame ehitada üles inimõigustel põhineva ühiskonna, kasvatada sotsiaalset sidusust, teha oma hääl otsustajatele kuuldavaks, saavutada muutusi ning olla oma elu aktiivne suunaja, mitte passiivne suunatav.

Küsimus: Kuidas saab tavakodanik lisaks valimas käimisele veel ühiskonnaelus kaasa lüüa?

Kodakondsuse teostamine

Igaühel on õigus kas
vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu võtta osa oma riigi valitsemisest.

Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 21

Paljudes kodakondsusega seotud aruteludes keskendutakse sellele, kuidas suurendada kodanike osalemist demokraatlikes ühiskonnaprotsessides. Järjest rohkem inimesi mõistab, et ainuüksi teatud aja järel toimuvatest valimistest ei piisa, et panna riigivalitsejaid vahepealsel ajal oma tegude eest täielikult aru andma ning tekitada tavakodanikus tunnet, et tema arvamusega arvestatakse. Lisaks näitab madal valimisaktiivsust elanikkonna ükskõikset suhtumist poliitikasse ning see halvendab oluliselt demokraatia tõhusat toimimist.

Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ja vabalt ühineda.

Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 20

Teine probleemidering on seotud nende isikutega, kes ühel või teisel põhjusel ei saa kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ära kasutada. Osaliselt on see tingitud ühiskonnas edasi kestvast diskrimineerimisest: vähemusrühmade liikmed võivad küll olla ametlikult oma elukohariigi kodanikud, kuid sellegipoolest on nende võimalused ühiskonnaelust osa võtta piiratud.

Probleemi teine aspekt on seotud kasvava globaliseerumisega, mis on muutnud inimeste töötamis- ja rändemustreid. Selle tagajärjel elab suur hulk maailma inimesi välisriigis, kuid ei saa seal ametlikult kodakondsust taotleda. Sellised inimesed on näiteks võõrtöölised, pagulased, ajutised elanikud ja osaliselt ka need, kes on otsustanud alaliselt teise riiki kolida.

Küsimus: Kas võõrtöölistel peaks olema õigus mõnedele kodakondsusega kaasnevatele hüvedele või isegi ametlikule kodakondsusele?

Euroopas puudub kodakondsus hinnanguliselt 70 000–80 000 romal.5 

Kolmas aspekt puudutab kodakondsuseta isikute probleemi. Kuigi õigus kodakondsusele on rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõigus, on kogu maailmas miljoneid inimesi, kes ei ole ühegi riigi kodanikud. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti hinnangul elas maailmas 2010. aasta lõpus 12 miljonit kodakondsuseta isikut. Sageli jäävad inimesed kodakondsuseta riikide lagunemise tagajärjel, nagu juhtus Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia puhul, kuid kodakondsuseta isikute seas on ka riigisiseseid põgenikke, väljasaadetud võõramaalasi ning neid, kelle sünd on ametlikult registreerimata jäänud.

Kodanikuosalus on nagu spinati söömine: keegi ei ole põhimõtteliselt selle vastu, sest see on kasulik.6
Sherry R. Arnstein

Osaluse vormid

Demokraatia nurgakiviks peetakse kodanike õigust oma riigi valitsemisest osa võtta. See võib toimuda erinevate mehhanismide abil, erinevates vormides ja eri tasanditel. Osalemise kirjeldamiseks on välja töötatud mitmeid mudeleid, millest varaseim ja arvatavasti kõige tuntum on Sherry Arnsteini osaluse redel (1969).

Arnstein eristas kaheksat osaluse taset, millest igaüks vastas ühele redelipulgale. Redeli ühes otsas oli täielik mitteosalemine ja teises osas täielik kodanike võim. Mida kõrgemal pulgal inimene sellel redelil asub, seda suurem mõju on tal otsustele. Kahel kõige alumisel pulgal – manipuleerimine ja teraapia – ei toimu mingit osalust ja neist tuleks hoiduda. Kolm järgmist pulka – teavitamine, konsultatsioon ja vastutulek – on pigem sümboolse väärtusega. Need võimaldavad kodanikel oma arvamust avaldada, kuid enamasti ei võta võimulolijad seda piisavalt arvesse. Kolm viimast pulka – partnerlus, delegeeritud võim ja kodanike kontroll – vastavad tegelikule kodanike võimule ja suurimale võimalikule kodanikuosalusele.

Õigused ja tegelikkus

Romade kogukondi diskrimineeritakse regulaarselt paljudes Euroopa osades. Mõnel juhul ei võimaldata romadele nende elukohariigi kodakondsust. Pärast Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia lagunemist 1990. aastatel jäid mõned romad ilma kodakondsuseta, sest õigusjärglastena tekkinud riigid ei pidanud neid oma kodanikeks. Lisaks jätavad paljud romad, kes on kodakondsuseta või on kolinud teise riiki, oma lapse sünni registreerimata, kuigi rahvusvahelise õiguse kohaselt oleks neil lastel õigus kodakondsusele. Selle tagajärjel ei saa need lapsed teostada oma õigust tervishoiule ja haridusele ning mitmeid muid põhiõigusi. Samasugused probleemid võivad tekkida ka teistel liikuva eluviisiga inimrühmadel. Isegi kui romad saavad ametliku kodakondsuse, ei pruugi neil laialt levinud diskrimineerimise ja eelarvamuste tõttu olla võimalust ühiskonnaelust täielikult osa võtta ja neid koheldakse praktikas teisejärguliste kodanikena.

Osalisriigid tunnustavad lapse õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks.

Lapse õiguste konventsioon

Arnsteini mudelit arendas edasi Roger Hart, kes keskendus eelkõige laste ja noorte osaluse küsimusele. Hart väitis, et osalemine on põhiline kodanikuõigus,7 sest just nii õpivad inimesed seda, mida tähendab kodanikuks olemine. Noorte osalemine on ka üks noorte ja täiskasvanute partnerluse vorm. Noorte kaasamise ja otsustusõiguse määr sõltub kohalikust olukorrast, ressurssidest, vajadustest ja kogemuste tasemest. Harti osaluse redel aitab kirjeldada, millisel määral lapsed ja noored ühiskondlikes projektides, organisatsioonides või kogukondades osalevad. Allpool on loetletud noorte osaluse kaheksa taset.

Terve maailm on üks riik, mille kodanikeks on kogu inimkond.

Bahá’u’lláh

8. pulk: ühine otsustamine

Noored algatavad iseseisvalt projekte ja esitavad ideid ning kutsuvad täiskasvanuid otsustamises osalema kui partnereid.

7. pulk: noorte algatatud ja juhitud tegevus

Noored algatavad projekte ja esitavad ideid; täiskasvanutelt võidakse paluda vajalikku toetust, kuid projekti saab ellu viia ka ilma nende osaluseta.

6. pulk: täiskasvanute algatus, ühine otsustamine

Projekte algatavad täiskasvanud, kuid noored saavad otsustamises ja ülesannete täitmises osaleda võrdsete partneritena.

5. pulk: noortega konsulteeritakse ja neid teavitatakse

Projekte algatavad ja viivad läbi täiskasvanud, kuid noored esitavad oma nõuandeid ja ettepanekuid ning on teadlikud sellest, kuidas nende ettepanekud mõjutasid lõplikke otsuseid või tulemusi.

4. pulk: noortele antakse ülesandeid ja neid teavitatakse

Projekte algatavad ja viivad läbi täiskasvanud; noortel palutakse võtta projektis enda peale teatud rollid või ülesanded, kuid nad teavad, et nende tegelik mõju on piiratud.

Osalemine tähendab kaasalöömist, ülesannete täitmist, vastutuse jagamist ja võtmist. See tähendab, et inimesel on juurdepääs ühistele hüvedele ja ta on kaasatud.
Peter Lauritzen3

3. pulk: sümboolne osalus

Noortele antakse projektides teatud rolle, kuid neil puudub igasugune tegelik mõju otsustele. Tekitatakse ekslik mulje (tahtlikult või tahtmatult), et noored osalevad, kuigi neil tegelikult puudub igasugune sõnaõigus selle üle, mida ja kuidas tehakse.

2. pulk: dekoratsioon

Noori kaasatakse projekti ainult selleks, et nemad kui ebasoodsamas olukorras olev rühm oleks seal esindatud. Neil ei ole mingit sisulist rolli (peale juuresviibimise) ning nad paigutatakse dekoratsioonina projektis või organisatsioonis nähtavale kohale, et kõrvaltvaatajatel oleks neid lihtne märgata.

Vt ka lk 239 esitatud osaluse redelit.

1. pulk: manipuleerimine

Noori kutsutakse projektis osalema, kuid neil ei ole otsustele ega tulemustele mingit reaalset mõju. Tegelikult kasutatakse nende osalemist hoopis mingite muude eesmärkide saavutamiseks, näiteks et võita kohalikud valimised, parandada organisatsiooni mainet või saada noorte osalust toetavatelt institutsioonidelt lisaraha.

Noortel on kodanikuaktiivsuse väljendamiseks mitmeid võimalusi. 2011. aastal korraldati ELi liikmesriikides elavate 15–30-aastaste noorte seas küsitlus nende ühiskonnaelus osalemise kohta. Uuriti, kui paljud noored kuuluvad organisatsioonidesse (nt spordiklubid, vabatahtlike organisatsioonid), käivad valimas, töötavad vabatahtlikuna või osalevad eri riikide noori ühendavates koostööprojektides. Allpool on esitatud mõned ilmnenud tulemused.

  • Kõigis riikides oli ainult väike osa noortest osalenud eri riikide noori ühendavates koostööprojektides; see vahemik ulatus 4% Itaalias kuni 16% Austrias.
  • Umbes neljandik noortest oli 2010. aastal tegelenud organiseeritud vabatahtliku tegevusega. See osakaal oli kõige suurem Sloveenias, Taanis, Iirimaal ja Hollandis (36–40%).
  • Valimisõiguslikus vanuses noortest vastas keskmiselt 80%, et nad on viimase kolme aasta jooksul kohalikel, piirkondlikel, riiklikel või ELi valimistel hääletanud. See osakaal ulatus 67% Luksemburgis kuni 93% Belgias (seal on valimas käimine kohustuslik). 
  • Umbes üks kolmandik ELi noortest oli 2010. aastal osalenud spordiklubide tegevuses. Ligikaudu üks kuuendik oli tegev noorteorganisatsioonis ja iga seitsmes oli osalenud mõne kultuuriorganisatsiooni tegevuses.8

Küsimus: Kuidas teha oma arvamus kuuldavaks noorterühmas, organisatsioonis või koolis?

Noorte osalus Euroopa Nõukogus

Euroopa Nõukogu noortepoliitika eesmärk on tagada noortele – tüdrukutele ja poistele, neidudele ja noormeestele – võrdsed võimalused ja kogemused, mis võimaldavad neil kasvatada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelu kõigis aspektides.9

Euroopa Nõukogu mängib olulist rolli osaluse ja kodanikuaktiivsuse toetamisel ja julgustamisel. Osalus on nõukogu noortepoliitikas mitmes mõttes kesksel kohal.

Osalus ja kodanikuaktiivsus eeldab õigust, vahendeid, ruumi, võimalust ja vajadusel ka toetust, mis võimaldavad inimesel otsuste tegemises, aktsioonides ja tegevustes osaleda ning selle abil kaasa aidata parema ühiskonna loomisele.

Noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise muudetud Euroopa harta

  • Noortepoliitika peaks edendama noorte osalust ühiskonnaelu eri valdkondades ja eelkõige neid otseselt puudutavates küsimustes. Seega tuleks abinõudes muu hulgas ette näha noorteorganisatsioonide toetamine, noorteplatvormide või konsultatiivorganite moodustamine, õpilasesinduste ja üliõpilasühenduste rolli tunnustamine koolide juhtimisel jne.
  • Noortepoliitikat tuleks välja töötada, ellu rakendada ja hinnata koostöös noortega, kasutades meetodeid, mis võimaldavad noorte eelistusi, seisukohti ja huvisid arvesse võtta ning noori sellesse protsessi kaasata. Seda saab teha (riiklike, piirkondlike või kohalike) noortenõukogude ja -foorumite abil ja/või muude meetoditega, mis võimaldavad noortega konsulteerimist ja ka elektroonilist osalust.
  • Noortepoliitika ja programmid peaksid soodustama inimõigustealase haridusega sarnanevat osalejakeskset õppimist ja tegutsemist, mille kaudu osalejad saavad osalemist ja kodanikuaktiivsust teostada ja õppida. 

Nimetatud noorte osaluse aspekte kajastab ka noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise muudetud Euroopa harta, milles rõhutatakse:

osalemine tähendab seda, et noored saavad oma elu puudutavate või lihtsalt nende jaoks oluliste otsuste ja meetmete eest vastutust võtta ja neid mõjutada. Praktikas võib see tähendada nii kohalikel valimistel hääletamist, noorteorganisatsiooni asutamist või internetifoorumi loomist, et vahetada teavet hobide, huvialade või muude vaba aja veetmise võimaluste kohta. Hartas kasutatud osaluse määratlusest ilmneb ka muutus noorte inimeste ja nende kaasamise mõistmises. Noori ei käsitata kui ohvreid või kui kaitset ja abi vajavat rühma (erinevalt nn „probleemipõhisest” lähenemisest). Neid ei käsitata kui täiskasvanute sekkumise objekte ning ei eeldata, et täiskasvanud teavad, mis on noortele kõige parem. Noori nähakse nüüd organisatsioonides või kogukonnas aktiivsete kaasalööjatena; neid käsitatakse partneritena, kelles on palju potentsiaali, andeid ja tugevaid külgi. Neil peaks olema võimalus väljendada oma vajadusi ning leida võimalusi nende rahuldamiseksImage: RMSOS approach to young people’s participatipation.10

Noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise Euroopa harta (koostatud 1992. aastal ja muudetud 2003. aastal) on Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi poolt vastu võetud rahvusvaheline poliitikadokument.11 Harta koosneb kolmest osast, mis käsitlevad noorte kohaliku osaluse eri aspekte. Esimeses osas antakse kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele juhiseid, kuidas viia ellu noori mõjutavaid otsuseid mitmetes eri valdkondades. Teises osas kirjeldatakse praktilisi meetodeid noorte osaluse suurendamiseks. Kolmandas osas antakse nõu, kuidas luua institutsionaalseid tingimusi noorte osaluse soodustamiseks.

Have your Say!12 on Euroopa Nõukogu käsiraamat noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise Euroopa harta kohta, saadaval internetis 11 keeles.

Hartas nimetatakse 14 valdkonda, kus noored peaksid osalema. Need on järgmised

  1.     sport, vaba aeg ja ühistegevus
  2.    tööelu
  3.    elamumajandus ja transport
  4.    haridus ja koolitus
  5.    liikuvus ja kultuurivahetus
  6.    tervis
  7.    naiste ja meeste võrdsus
  8.    maapiirkondade noored
  9.    kultuuri kättesaadavus
  10.   säästev areng ja keskkond
  11.   vägivald ja kuritegevus
  12.   diskrimineerimise keeld
  13.   armastus ja seksuaalsus
  14.   õiguste teostamine ja seadused. 

Et soodustada noorte osalemist noortepoliitika kujundamisel, on Euroopa Nõukogu noorsootöö valdkonnas sisse seadnud ainulaadse kaasjuhtimissüsteemi, kus Euroopa vabade noorteühenduste esindajad ja valitsusametnikud töötavad koos välja noortepoliitika prioriteete ja annavad vastavaid soovitusi. See kaasjuhtimissüsteem koosneb kolmest organist: Euroopa noorte juhtkomitee (European Steering Committee for Youth), noorte nõuandev kogu (Advisory Council on Youth) ja noorte ühendnõukogu (Joint Council on Youth).

Nõuandev kogu koosneb kolmekümnest noorte vabaühenduste ja võrgustike esindajast, kes esitavad oma arvamusi ja teavet noortesektori kõigi tegevuste kohta. Nõuandva kogu ülesanne on sõnastada arvamusi ja ettepanekuid kõigis Euroopa Nõukogu pädevusse kuuluvates noortega seotud küsimustes.

Euroopa noorte juhtkomitee koosneb Euroopa kultuurikonventsiooniga liitunud riikide noortevaldkonna eest vastutavate ministeeriumide ja organisatsioonide esindajatest. Komitee eesmärk on toetada tihedamat valitsustevahelist koostööd noorteküsimustes ning anda võimalus riiklike noortepoliitikate võrdlemiseks, heade tavade vahetamiseks ja standardsete tekstide koostamiseks. Lisaks korraldab juhtkomitee noorteküsimustega tegelevate Euroopa ministrite konverentse ning aitab koostada liikmesriikides noortepoliitikaga seotud õigusaktide eelnõusid.

Noorte ühendnõukogu on Euroopa noorte juhtkomiteed ja nõuandvat kogu ühendav kaasotsustusorgan, kus määratakse kindlaks noortesektori prioriteedid, eesmärgid ja eelarved.

Euroopa Noortefoorum

Euroopa Noortefoorum on sõltumatu demokraatlik platvorm, mida juhivad noored ise ning kus on esindatud üle 90 riikliku noortenõukogu ja rahvusvahelise noorteorganisatsiooni kogu Euroopast. Noortefoorumi eesmärk on innustada noori aktiivselt ühiskonnaelus osalema ning selle kaudu oma elu parandama, esindades ja kaitstes enda ja oma organisatsioonide vajadusi ja huve.13

Lõpumärkused

1 Need kodanikuks olemise neli mõõdet esitas Ruud Veldhuis väljaandes “Education for Democratic Citizenship: Dimensions of Citizenship, Core Competencies, Variables and International Activities”, Strasbourg, Council of Europe, 1997, document DECS/CIT (97) 23, siin kasutatud allikas: T-Kit 7 – Under Construction, T-Kit on European Citizenship, Council of Europe and European Commission, Strasbourg, 2003
2  T-Kit 7 – Under Construction, T-Kit on European Citizenship, Council of Europe and European Commission, Strasbourg, 2003
3 Peter Lauritzen, osalust käsitlev kõne kohalike ja regionaalse tasandi osalusprojektide väljatöötamise ja ellurakendamise koolituskursusel, Euroopa Noortekeskus, juuni 2006.
4 Euroopa kodakondsuse konventsiooni seletuskiri, artikkel 2, lõige 23:
http://conventions.coe.int/Treaty/en/reports/html/166.htm#FN2
5 Euroopa inimõigusvoliniku Thomas Hammarbergi tsitaat Megan Rowlingi järgi teoses: "Rights Chief urges Europe to make stateless Roma citizens", AlertNet 23 August 2011: www.trust.org/alertnet/news/interview-eu-governments-should-give-stateless-roma-citizenship-commissioner
6 Sherry R. Arnstein, "A Ladder of Citizen Participation", JAIP, Vol. 35, No. 4, July 1969, p 216.
7 Roger Hart, Children's Participation: from Tokenism to Citizenship, UNICEF Innocenti Research Centre, Florence, 1992
8 "Youth on the Move", Analytical Report, European Commission, May 2011 http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_319a_en.pdf
9 Ministrite Komitee resolutsioon 23 (2008) Euroopa Nõukogu noortepoliitika kohta
10 Have Your Say!, Manual on the revised European Charter on the Participation of Young People in Local and Regional Life, Council of Europe Publishing, 2008
11 Harta tekst on saadaval siin: www.salto-youth.net/downloads/4-17-1510/Revised%20European%20Charter%20on%20the%20Participation%20of%20YP.pdf
12 www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Coe_youth/Participation/Have_your_say_en.pdf
13 Lisateave Euroopa Noortefoorumi veebisaidilt: www.youthforum.org

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Oluline kuupäev
  • 18. märtsEuroopa esimesed üldise valimisõiguse alusel korraldatud parlamendivalimised
  • 5. maiEuroopa päev (Euroopa Nõukogu)
  • 12. augustRahvusvaheline noortepäev
  • 19. septemberValimisõiguse päev
  • Oktoobri teine neljapäevEuroopa kohaliku demokraatia nädal
  • 5. detsemberRahvusvaheline vabatahtlike päev
  • 10. detsemberRahvusvaheline inimõiguste päev