Juhised

1. Selgitage osalejatele, et nad asuvad tööle elektrijaamas. Tavalised elektrijaamad toodavad energiat uraanist, söest, gaasist, jäätmetest, biokütusest, päikesekiirtest, tuulest või lainetest. See elektrijaam aga toodab energiat vägivallategudest ning on seetõttu ohtlik ja tuleks sulgeda või panna tööle mõne muu kütusega. Teie (korraldaja) olete selle elektrijaama juhataja ning osalejad töötavad tehnikutena. 

1. osa. Ajurünnak vägivallategude teemal

2. Paluge osalejatel läbi viia kiire ajurünnak, kus igaüks mõtleks oma elus kohatud vägivallajuhtumitele. Selgitage, et silmas ei peeta selliseid „suuri teemasid” nagu terrorism või genotsiid, vaid pigem selliseid vägivallategusid, mida me kõik võime igapäevaelus näha koolis, noortekeskuses, tänaval või kodus.
3. Jagage osalejad 3–5-liikmelistesse rühmadesse ning andke igale rühmale kolm (punast) paberilehte ja marker. Paluge osalejatel tutvustada üksteisele ajurünnaku käigus välja mõeldud olukordi ning leppida kokku, milliste vägivalla vormidega tuleks tegeleda esimeses järjekorras. Seejärel tuleks iga selline vägivallavorm kirjutada suurte tähtedega ühele paberilehele, kasutades märksõnu või väga lühikesi lauseid.

4. Korjake lehed kokku ning vaadake kiiresti üle, kas leidub korduvaid variante. Jätke kordused kõrvale.

5. Lubage osalejatel teha viieminutiline paus ning valmistage samal ajal ette harjutuse teine osa. 5. Riputage paberilehed umbes 0,5 m vahedega „elektrikaablile”. Kinnitage need kleeplindiga, et nad ei saaks nööril libiseda. 

2. osa. Elektrijaamas

6. Kui olete valmis ja kõik vägivallavormide nimetusi kandvad lehed on nöörile kinnitatud, öelge rühmale, et tervishoiu- ja ohutusameti äsjase teate kohaselt kuulub jaam sulgemisele, kui osalejad – „tehnikud” – ei leia jaamas kasutamiseks mingit muud kütust.
7. Kutsuge „tehnikud” „elektrijaama”. Jagage nad kaheks meeskonnaks ning andke mõlemale meeskonnale hulk (rohelisi) paberilehti, markerid ja üks kleeplindirull.
8. Juhtige tähelepanu elektrikaablile ja vägivallategusid sümboliseerivatele paberilehtedele.
9. Selgitage, et vägivald tekitab energiat väga ebaühtlaselt ja põhjustab sageli pingekõikumist ning see on üks põhjus, miks see elektrijaam on nõnda ohtlik. Suuremate kõikumiste korral saab plahvatust ära hoida ainult sellega, et lõigata kaabel läbi, kuid see on äärmiselt ohtlik toiming, mida tuleks iga hinna eest vältida. Kui tekkimas on eriti suur pingetõus, hakkavad vilkuma hoiatustuled ja kõlab häirekell. Sel juhul peavad nad kiiresti tegutsema, et kogunev energia ohutult kõrvale juhtida. Selleks peavad nad leidma võimalusi, kuidas elektrikaablil olevaid vägivallategusid ümber kujundada positiivseteks tegudeks.
10. Selgitage, kuidas see praktikas välja näeb: osalejad kuulevad häirekella ja näevad hoiatustulesid. Teie osutate kohale, kus kaabel tuleb läbi lõigata, ning loete ette mõlemal pool lõikekohta paiknevatele lehtedele kirjutatud sõnad. Kahel meeskonnal on seejärel kuni üks minut aega, et leida võimalusi, kuidas nende kahe vägivallavormiga toime tulla. Nad kirjutavad iga ettepaneku eraldi (rohelisele) paberilehele ning kinnitavad lehed võimalikult kiiresti nöörile plaanitud lõikekoha juurde.
11. Nüüd võite elektrijaama käivitada ja lasta sellel üks või kaks minutit töötada. Seejärel andke abilisele märku, et ta hakkaks kella helistama ja tulesid vilgutama. Võtke kaablitangid ja tehke nägu, et kavatsete kaabli koha teatud punktis läbi lõigata. Lugege paberitelt valjusti ette kahe vägivallavormi nimetused ning öelge meeskondadele, et nad alustaksid päästetöid.
12. Kui minut on möödas, lõpetage kellahelistamine ja tulede vilgutamine, pange kaablitangid käest ning lugege ette, mida osalejad on lahenduspaberitele kirjutanud. Arutage ettepanekud lühidalt kogu rühmaga läbi. Paluge osalejatel eemaldada või parandada ettepanekud, mis pärast järelemõtlemist osutuvad ebarealistlikeks. Võtke nöörilt maha kahe ette loetud vägivallavormi paberid ja väljendage kergendustunnet ohu möödumise üle.
13. Korrake punkte 11 ja 12 seni, kuni kõik vägivallapaberid on eemaldatud ja asendatud lahenduspaberitega.
14. Lõpuks korjake kõik lahenduspaberid nöörilt kokku ning kinnitage need seinale vastavate vägivallapaberite kõrvale. 

Analüüs ja hindamine

Analüüsige alguses harjutust ennast ning seejärel arutage läbi kõik vägivalla avaldumisvormid ja välja pakutud lahendused.

• Mis tundeid see harjutus osalejates tekitas? Kas see meeldis neile? Miks (mitte)?
• Kas eri vägivallavormide tähtsuse järjekorras jõuti üksmeelele? 

• Millised on harjutuses esile toodud vägivallavormide põhjused?
• Kas pakutud lahendused ja tegevused olid lühemas ja pikemas perspektiivis realistlikud?
• Milliseid raskusi või vastupanu võivad inimesed kohata, kui nad püüavad neid lahendusi ellu viia?
• Kuidas saaksid noored kõige paremini vägivalda ennetada ja rahumeelsetele lahendustele toetust avaldada?
• Milliseid inimõigusi vägivald rikub? 

Nõuandeid korraldajatele

Esimese osa ajurünnaku jaoks tuleb arvestada umbes 10 minutit, elektrijaamas töötamisele umbes 60 minutit ning analüüsi ja hindamise jaoks 20 minutit.

Kui teil on vaja osalejaid algses ajurünnakus aidata, võite tuua näiteid isikutevastasest vägivallast: kiusamine, solvamine, sarkasm, halvad naljad, pahatahtlikud telefonikõned ja SMSid, isikliku vara lõhkumine. Samuti võite välja pakkuda tegusid, mis ei ole suunatud konkreetse isiku vastu, näiteks filmides või lauludes kujutatud vägivald.

11. punkti järel peaks rühmade eesmärk olema välja mõelda kaks või kolm ettepanekut kummagi vägivallavormi leevendamiseks, kuid piisab ka ühest. Lahendused peaksid olema realistlikud.

Harjutuse kordaminek sõltub suuresti sellest, kui hästi õnnestub luua tööõhkkonda ning tekitada tunnet, et kaabli läbilõikamist tuleb kindlasti ja kiiresti takistada. Internetist saab alla laadida töötavate masinate müra ja häiresignaalide helifaile. Jaama juhataja rolli paremaks kehastamiseks võite kanda valget kitlit ja kiivrit; kui teil on neid rohkem, võite paluda ka tehnikutel tööriided selga panna. Samuti võite kaaluda, kas harjutust oleks võimalik läbi viia keldris veetorude vahel. Kui teil on natuke näitlemisoskust, muudab see harjutuse muidugi elavamaks, aga midagi erilist ei ole vaja teha. Piisab sellest, kui tegevus kulgeb õiges tempos ning iga vooru vahel toimuv arutelu ei veni liiga pikaks. Põhjalikum mõttevahetus peaks jääma analüüsi ajaks.

Kui osalejad vajavad pikemat selgitust, kuidas leida ideid probleemide lahendamiseks, võite neile välja pakkuda mõned allpool esitatud näited. Kiusamise probleemi lahendamiseks võib korraldada koolides teadlikkust tõstvaid seminare kiusamise teemal või õpetada välja omaealisi vahendajaid. Telerist näidatava vägivalla probleeme võib leevendada see, kui vägivaldseid filme lubatakse näidata alles pärast kella 23.00 või kui lastele korraldatakse muid tegevusi, mis ei lase neil teleri ees istuda.

Kui rühm on väike, võite töötada ka ainult ühe „tehnikute” meeskonnaga. Kahe meeskonna kasutamine on eelistatud seetõttu, et kaks meeskonda võivad tihti leida samale probleemile erinevaid lahendusi, nii et tekib rohkem valikuid. Et harjutust veelgi tempokamaks muuta, võite lisada sellele võistlusmomendi. Selleks andke kummalegi meeskonnale erinevat värvi paber, et näha, kumb pakub välja rohkem lahendusi.

Soovitusi jätkutegevusteks

"Elektrijaamas” võivad jutuks tulla ka diskrimineerimise ja sugudega seotud probleemid, aga isegi kui seda ei juhtu, võib siiski olla huvitav minna edasi identiteedi ning võrdse austuse ja lugupidamise teemadega. Sel juhul võib mõelda harjutusele  "Kes oled mina?”.

Ideid tegutsemiseks

Võtke käsile mõni harjutuse käigus kindlaks tehtud probleem. Näiteks kui juttu oli kiusamisest, võib rühm jätkata tegevust selle nimel, et korraldada koolis kiusamisteemaline seminar, ning teha vastava ettepaneku järgmisel kooli õpilasesinduse või ühingu juhatuse koosolekul.

Lisateave

Harjutuse „Elektrijaam” aluseks on harjutus, mille autor on Dariusz Grzemny, Association for Children and Young People (Chance), Głogów, Poola.