Inimõigused on midagi, mida keegi ei saa sinult ära võtta.

René Cassin

Inimõigustealast haridust ei saaks olla ilma inimõigusteta. Arusaam sellest, mida inimõigused endast kujutavad, on üks inimõiguste õpetaja kõige olulisemaid pädevusi. Inimõiguste olemust saab selgitada nii väga lihtsalt kui ka väga keeruliselt. Seda saab teha abstraktsete mõistete abil või ka elulähedaselt praktiliste näidete najal. Käsitlusviis võib hõlmata kogu maailma või olla väga kodulähedane. Oluline on siiski see, et igaüks, kes hakkab teistele inimõiguste kohta õpetust jagama, suudaks inimõigusi üldiselt tutvustada ja nende kohta käivatele küsimustele vastata.

Kuna korraldajate esmane ülesanne on kaasata noori inimõigusi käsitlevasse õppesse, siis kuulub selle juurde ka täpse teabe jagamine, inimõiguste keerukate küsimuste lahtiseletamine ning nendega seotud raskete valikute selgitamine. Siiski ei saa seda teha inimõiguste aluseks olevate põhimõistete ja -väärtuste arvel: universaalsus, jagamatus ja võõrandamatus. Inimõigustealase hariduse korraldaja on ühtlasi inimõiguste „saadik” ja eestkõneleja. Kui ta ei suuda vastata olulistele küsimustele inimõiguste kohta, ei saa ka õppetegevus suures plaanis õnnestuda. Mõistagi ei eelda keegi, et korraldajad oskaksid vastata kõigile küsimustele. Siiski on õiglane eeldada, et korraldajad teavad, kust saab vastuseid leida ning kutsuvad osalejaid üles ka iseseisvalt vastuseid otsima.

Väärarusaamad inimõiguste päritolu, eriti nende oletatava „läänelikkuse”, universaalsuse, kohaldatavuse ja jõustamise kohta võivad heade kavatsustega alustatud inimõiguste kursuse kergesti muuta millekski, mis selguse toomise asemel hoopis kinnitab kahtlusi ja väärkäsitlusi. Inimõiguste kohta teabe saamine on inimõigustealase hariduse möödapääsmatu osa. Ilma selleta jääks ka kõik ülejäänu arusaamatuks.

Inimõigustest peab aru saama igaüks, mitte ainult spetsialistid.

Käesolevas peatükis esitame Kompassi kasutajatele lisateavet inimõiguste kohta: mis need on, kuidas need on kujunenud ning kuidas saab neid kaitsta ja edendada. Loomulikult ei sisalda see kogu võimalikku teavet inimõiguste mõistete ja süsteemide kohta. Sarnaselt Kompassi ülejäänud osadega on see mõeldud kasutajatele lähtekoha ja esmase info andmiseks. Täiendava teabe otsimine on juba korraldajate endi teha vastavalt nende konkreetsele õppeprogrammile ja õppijate vajadustele. Käesolevat peatükki ei tuleks käsitada ka kui lühikokkuvõtet sellest, mida igaüks peaks inimõiguste kohta teadma. Selles lihtsalt vaadeldakse mitmeid inimõiguste olulisi aspekte. Konkreetsed õppijad või korraldajad võivad vajada siin esitatust rohkem (või vähem) teavet, eriti seoses sellega, kuidas inim-õigused on kujunenud ja kuidas neid kaitstakse nende kodumaal.

Peatüki lõpus on esitatud mõned küsimused ja vastused inimõiguste kohta ja mõned rasked küsimused ja kahtlused, mis inimestel seoses inimõigustega sageli tekivad.

Inimõigusi kritiseeritakse, arendatakse ja täiustatakse pidevalt.

Kuna inimõiguste sõnastamise ja kehtestamise viisid on (ebatäiuslike) inimeste (ebatäiuslik) looming, saab neid alati kritiseerida, edasi arendada ja täiustada. Me loodame, et Kompassi kasutajad lisavad ka omalt poolt täiendusi, eriti seoses pärast Kompassi avaldamist aset leidnud arengutega.