Image: Theme 'Health' by Pancho

Maailma Terviseorganisatsiooni (WTO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine"2

Inimkond on teinud oma tervisliku seisundi parandamisel märkimisväärseid edusamme. Oleme õppinud ravima ja ohjama haigusi, mis varem tapsid miljoneid. Oleme parandanud vee ja sanitaarvahendite kättesaadavust ning loonud ulatuslikke tervishoiusüsteeme. Meie teadmised ja kogemused tervise valdkonnas kasvavad jõudsalt ning tervise hoidmiseks on meie käsutuses rohkem ressursse kui kunagi varem.

Sellegipoolest on tervisealaste edusammude jaotumine olnud väga ebavõrdne. Täna Rootsis sündiv laps võiks eeldatavasti elada 80-aastaseks, samas kui Brasiilias on see vanus 72 aastat, Indias alla 63 aasta ja Lesothos vähem kui 50 aastat. Iirimaal on naise surma tõenäosus raseduse või sünnituse ajal 0,002%, kuid Afganistanis on see 12,5%. Meie oodatav eluiga ja tervis võivad väga suurel määral erineda sõltuvalt sellest, kus me elame ja üles kasvame. Kuid väga suur ebavõrdsus tervise valdkonnas ei esine ainult riikide vahel, vaid ka riikide sees. Glasgow’ linnaosas Caltonis sündinud lapse oodatav eluiga on 28 aastat lühem kui sealt 13 kilomeetri kaugusel Lenzie külas elaval lapsel. Boliivias on ilma igasuguse hariduseta naisele sündinud lapsel 10% tõenäosus surra enne üheaastaseks saamist, samas kui vähemalt põhiharidusega naiste puhul on see 0,4%. Ühendkuningriigis on vaeste linnaosades suremus 2,5 korda kõrgem kui kõige jõukamates piirkondades.3

Vabadus välditavatest haigustest ja surmadest on üks kõige olulisemaid vabadusi, mis meil saab olla.1
Amartya Sen

Statistikast ilmnevat tohutut ebavõrdsust tervisenäitajates ei saa seletada bioloogiliste teguritega. Riikide sees ja vahel esinevad tervisenäitajate erinevused on tingitud sotsiaal- ja majanduspoliitikast, mis kujundab inimeste sünni-, kasvu-, elu- ja töökeskkonda.5 Ebavõrdsus tervises on ebaõiglane ja välditav. Enamikul juhtudel ei ole küsimus isegi majanduskasvus. Majanduskasv on küll arengu jaoks oluline, kuid ilma ressursside võrdse jaotuseta võib riigi majanduskasv seal valitsevat ebavõrdsust tervisenäitajates isegi süvendada. WHO märgib, et mõned arengumaad, näiteks Kuuba, Costa Rica ja Sri Lanka, on saavutanud tervises hea taseme, vaatamata suhteliselt väikesele majanduskasvule.6 Tervisealase ebavõrdsuse vastu võitlemine kuulub sotsiaalse õigluse ja inimõiguste sfääri.

Maailma püüdlus kõigi inimeste tervise tagamise poole kajastub aastatuhande arengueesmärkides. Meie valitsused on lubanud saavutada 2015. aastaks viis vaesuse vähendamise eesmärki, kuid see ei ole võimalik kodanikuühiskonna aktiivse kaasalöömiseta. Inimesed peavad teadma oma õigusi ja valitsuste kohustusi. Kodanikud peavad nõudma, et valitsuste sotsiaal- ja majanduspoliitika ja nende reformid ei süvendaks ebavõrdsust tervises. Tervis ei tähenda üksnes püüdlust heaolu poole, vaid see on inimõigus.

Õigus tervisele

Õigust tervisele on tunnustatud paljudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes dokumentides, näiteks inimõiguste ülddeklaratsioon (artikkel 25), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (artikkel 12), lapse õiguste konventsioon (artiklid 6, 24), konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (artiklid 10, 11, 12, 14) ja Euroopa sotsiaalharta.

Õigust tervisele ei saa tõlgendada nii, et see tähendab õigust olla terve: võimatu on tagada inimeste kaitset kõigi võimalike haiguste eest. Pigem tähendab see iga inimese õigust kasutada ilma diskrimineerimist kogemata tervishoiuga seotud teenuseid, vahendeid ja tooteid ning elada maksimaalselt tervena püsimist võimaldavates tingimustes. Õigus tervisele ei puuduta ainult tervishoiuteenuseid, vaid ka tingimusi, millest meie tervis sõltub, näiteks: puhta joogivee kättesaadavus, piisavad sanitaar- ja eluasemetingimused, piisav toit, tervislikud töö- ja keskkonnatingimused, tervisealase hariduse ja teabe kättesaadavus.7

Küsimus: Kas igal inimesel peaks olema õigus arstiabile, olenemata tema staatusest ja majanduslikest võimalustest?

Iga inimese õigus kasutada ilma diskrimineerimist kogemata tervishoiuga seotud teenuseid, vahendeid ja tooteid ning elada maksimaalselt tervena püsimist võimaldavates tingimustes.

Rahvusvaheliste inimõigustealaste dokumentide kohaselt peavad tervishoiuteenused ja -asutused olema igaühele diskrimineerimiseta kättesaadavad, ligipääsetavad, vastuvõetavad ja kvaliteetsed.

2010. aasta septembris võttis ÜRO inimõiguste nõukogu vastu resolutsiooni, milles tunnistati vesi ja sanitaartingimused inimõigusteks.

Kättesaadavus tähendab, et riigis peab olema piisaval arvul avalikke tervishoiuasutusi, tooteid, teenuseid ja tervisekaitse programme.

Ligipääsetavus tähendab, et tervishoiuasutused, tooted ja teenused peavad olema füüsiliselt ja majanduslikult ligipääsetavad igaühele ilma diskrimineerimiseta ning inimestel peab olema võimalik otsida, saada ja edastada teavet terviseprobleemide kohta. Näiteks noortele mõeldud tervishoiuasutused peavad asuma seal, kus noored elavad (kaasa arvatud maapiirkondades ja väikelinnades), ning ühistransport peab võimaldama inimestel hõlpsalt tervishoiuasutusse jõuda. Asutuste lahtiolekuajad peavad olema noortele sobivad. Tervishoiuteenused peaksid olema tasuta või väga odavad, et noored saaksid neid endale lubada. Tervisega seotud teave, kaasa arvatud teave seksuaal- ja reproduktiivtervise kohta, peaks olema noortele ilma diskrimineerimiseta kergesti kättesaadav.

Vastuvõetavus tähendab, et pakutavad tooted ja teenused peavad olema kultuuriliselt sobivad ja vastama meditsiinieetika nõuetele. Näiteks arstid ja õed peavad olema saanud väljaõpet noorte ja lastega suhtlemises. Tervisekeskuses valitsev õhkkond peab olema noorte suhtes toetav ja mittehukkamõistev.

…lõpuks ei nähta tervist enam soovunelmana, vaid inimõigusena, mille eest tuleb võidelda.
Kofi Annan

Kvaliteet tähendab, et tervishoiuasutused, tooted ja teenused on teaduslikult ja meditsiiniliselt kontrollitud ja kvaliteetsed8. Näiteks tervishoiualane teave peab põhinema teadusuuringutel ning teenused ja ravimid peavad olema hea kvaliteediga.

Küsimus: Kas teie kodukandis on varjupaigataotlejatel ja dokumentideta inimestel ligipääs tervishoiuteenustele?

Osalus

Õigus tervisele sisaldab ka rahvastiku, sealhulgas noorte aktiivset ja teadlikku osalust tervishoiuga seotud otsuste tegemises kogukonna, riigi ja rahvusvahelisel tasandil.9 ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste komitee selgitab, et „riigid peaksid tagama noorukitele turvalise ja toetava keskkonna, mis võimaldab neil osaleda nende tervist puudutavate otsuste tegemises, kasvatada eluks vajalikke oskusi, saada asjakohast teavet ja nõustamist ning teha sobivaid valikuid seoses tervisekäitumisega"10    

Noored inimesed saavad ja peavad olema terviseprobleeme käsitlevates tegevustes või programmides strateegilised partnerid. On mitmeid rahvusvahelise organisatsioone ja võrgustikke, mis teevad noortega koostööd erinevatel tervisega seotud teemadel, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon, Euroopa tervist edendavate koolide võrgustiknoorte omaealise koolituse võrgustik, the rahvusvaheline arstitudengite liit jne.

Ka Euroopa Noortefoorum rõhutab noorteorganisatsioonide tähtsust noortele sobiva tervishoiupoliitika väljatöötamise juures. Oma 2008. aasta poliitikadokumendis noorte tervise ja heaolu kohta, kirjutab foorum järgmist: „Need [noorteorganisatsioonid] on heaks kohaks, kus korraldada noortevahelisi konsultatsioone ning need on kõige esinduslikumad organid, kes saavad erinevate noorte muresid kuuldavaks teha. Paljudel noorteorganisatsioonidel on oma kindel pädevus tervise valdkonnas, mis teeb neist sobivad konsultatsioonipartnerid."11

Küsimus: Millised võimalused on teil oma kogukonnas või riigis tervishoiuga seotud otsuste tegemises osaleda

Aruandekohustus

Inimõigused eeldavad, et valitsused annavad oma tegude kohta aru. Nad peavad näitama, selgitama ja põhjendama, kuidas riik on täitnud oma kohustusi seoses õigusega tervisele. Maailma vabaühendused ja aktivistid on kasutanud terviseõiguse tagamise kohta aru pärimiseks erinevaid meetodeid, sealhulgas meediakampaaniad, variaruannete esitamine rahvusvahelistele institutsioonidele, avalduste esitamine riiklikesse, piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse kohtutesse, terviseõiguste kaitsmine enne riiklikke ja kohalikke valimisi ning aktiivne osalemine järelevalvetegevustes.

Küsimus: Kuidas saate teie pärida oma valitsuselt aru terviseõiguse tagamise kohta?

Õigus tervisele ja Euroopa sotsiaalharta

Euroopas on õigus tervisele tagatud Euroopa sotsiaalhartaga. Õigust tervisele käsitletakse eelkõige selle artiklis 11, mis paneb Euroopa riikidele kohustuse edendada tervist ning tagada haiguse korral ravivõimaluste olemasolu.

Euroopa sotsiaalharta artikkel 11: õigus tervise kaitsele

Et rakendada tulemuslikult õigust tervise kaitsele, kohustuvad lepingupooled kas otseselt või koostöös avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonidega võtma vajalikke meetmeid, et muu hulgas:
1. võimaluste piires likvideerida terviserikete põhjused;
2. luua tervise parandamiseks ja isikliku vastutuse tõstmiseks terviseküsimustes nõustamis- ja väljaõppevõimalused;
3. hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi ning õnnetusi.

Harta nõuete täitmist kontrollib Euroopa sotsiaalõiguste komitee. Igal aastal vaatab komitee läbi osalisriikide esitatud aruanded ning otsustab, kas riigis valitsev olukord seoses õigusega tervisele ning muude sotsiaalsete ja majanduslike õigustega vastab Euroopa sotsiaalhartale. Lisaks saavad mõned Euroopa organisatsioonid ja riiklikud vabaühendused esitada komiteele kollektiivseid kaebusi riigi vastu.

Euroopa Nõukogu ja tervis

Ei vaeste inimeste halvale tervisele!

Euroopa Nõukogu tervishoiupoliitika veebisait

Lisaks pidevale Euroopa sotsiaalharta järgimise kontrollile ja rakendamisele aitab Euroopa Nõukogu liikmesriikidel juurutada kõigile inimestele tagatud tervisekaitse ja inimõiguste poliitikat. Sel eesmärgil uuritakse tervishoiu hea valitsemistava eksperdirühmas võimalusi vähemuste ja haavatavate rühmade vajaduste arvessevõtmiseks. Euroopa Nõukogu ravimite kvaliteedi ja tervishoiu direktoraat aitab kaasa kvaliteetsete ravimite kättesaadavuse kui inimõiguse tagamisele sellega, et koordineerib ravimite, vereülekannete, organisiirdamiste ja ravimitootmise suhtes kehtivate eeskirjade ja kvaliteedikontrolli nõuete ühtlustamist ja standardimist.

Bioeetika pidevalt muutuvas valdkonnas on Euroopa Nõukogu eesmärk leida sobiv tasakaal uurimisvabaduse ja isikute kaitse vahel. Riiklike eetikakomisjonide Euroopa konverents edendab riiklike eetikakomisjonide koostööd ning arutelu biomeditsiini ja terviseteaduste arenguga kaasnevate probleemide üle. Biomeditsiini eetika alused määrati kindlaks 1997. aasta inimõiguste ja biomeditsiini Oviedo konventsiooniga. Hiljem on konventsiooni täiendatud kolme lisaprotokolliga, milles käsitletakse inimeste kloonimise, organisiirdamise ja biomeditsiiniliste uuringute küsimusi.

Noored ja tervis

Kui me tervishoiutöötajate, õpetajate, üliõpilaste või riigiametnikena ei tunne, et meie ja meie rühmad või organisatsioonid suudavad meie või meid ümbritsevate inimeste elu mõjutava poliitika muutmiseks midagi ära teha, milleks siis üldse hommikul üles tõusta?
Gill Walt4

Sõnapaar „tervislik eluviis” on iga inimese jaoks erineva tähendusega. Üldiselt võib öelda, et tervislik on selline eluviis, mis soodustab inimese kehalist ja vaimset heaolu. Noored inimesed puutuvad lapsepõlves ja noorukieas kokku mitmete ohuteguritega, mis võivad põhjustada alatoitumist, vähest liikumist ja/või sõltuvushäirete teket – kõigi selliste probleemide mõju võib kesta kogu ülejäänud elu.

Väga noores eas tööelu alustavate noorte puhul esinevad töötervishoiuga seotud riskid, mis võivad mõnikord samuti põhjustada eluaegseid tagajärgi. Euroopa noorte seas on tööõnnetuste osakaal vähemalt 50% suurem kui täiskasvanute seas ning neil on ka suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.12Euroopa Nõukogu noortepoliitika alusdokumendis Agenda 2020 kinnitatakse, et noorte heaolu on noortepoliitika oluline eesmärk. See tuleneb asjaolust, et viimastel aastatel on paljudes Euroopa riikides murettekitavalt kasvanud noorte alkoholi-, uimasti- ja tubakatarbimine ning samal ajal on vähenenud nende sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise väljavaated.

Tubakas. Maailmas sureb tubakaepideemia tagajärjel igal aastal 5,4 miljonit inimest – seda on rohkem kui HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tõttu surnud inimesi kokku. Kuni 21% Euroopa surmajuhtumitest on tingitud suitsetamisest. Keskmiselt 24% 15-aastastest noortest suitsetab igal nädalal.13

Küsimus: Kas tubakas tuleks keelustada?

Alkohol. WHO andmetel tarbitakse Euroopas alkoholi kaks korda rohkem kui maailmas keskmiselt. Alkohol on täiskasvanute surma ja puuete riskitegurite seas teisel kohal ning kõige suurem riskitegur noorte puhul. Euroopas sureb igal aastal alkoholi tõttu 618 000 inimest. Lisaks terviseriketele põhjustab liigjoomine ka töövõime vähenemist koolis või töökohas, kuritegevust ja vägivalda.14

ACTIVE – Sobriety, Friendship and Peace (Karskus, sõprus ja rahu) on Euroopa katusorganisatsioon, mis koondab noori inimesi, kes on otsustanud elada karskelt ning keda ühendab ideaal „demokraatlikust, mitmekesisest ja rahumeelsest maailmast, kus puudub alkohol ja muud uimastid ning kus iga inimene saab teostada kogu oma potentsiaali
www.activeeurope.org

Narkootikumid. ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroo andmetel oli maailmas 2009. aastal 155–250 miljonit inimest ehk 3,5–5,7% 15–64-aastasest rahvastikust, kes on elus vähemalt korra narkootikume proovinud. Suurima osa narkootikumide tarvitajatest moodustavad kanepikasutajad, kuid kahjulikkuse poolest on esikohal opiaadid.15

Küsimus: Kas teate, milliseid tagajärgi põhjustab noortele liigjoomine ja narkootikumide tarbimine?

Ülekaalulisus. WHO andmetel on 30–80% Euroopa täiskasvanutest ja 20% lastest ja noorukitest ülekaalulised ja 7% on rasvunud.16 Rasvumine põhjustab südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, ortopeediliste probleemide ja vaimsete häirete ohtu. Aruannetest ilmneb, et diskrimineerimine, kiusamine ja narrimine võivad olla nii kehakaalu tõusu põhjustajaks kui ka tagajärjeks.17

Lihtne oleks öelda, et inimesed ise vastutavad oma tervise eest ning suitsetamine, ebatervislik toitumine või uimastitarbimine ongi nende valik. Ohvrite süüdistamine on ebatervisliku käitumise suhtes populaarne hoiak ning kahjuks kajastub see ka mitmete Euroopa riikide tervishoiupoliitikas ja ‑programmides. Rahvatervise spetsialistid väidavad, et kui tervishoiupoliitikas ignoreeritakse ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust ning keskendutakse ainult tervisekasvatusele ja teavituskampaaniatele, jätab see väga paljud inimesed ilma võimalusest teostada oma õigust tervisele. Näiteks WHO aruandes Euroopas esineva ülekaalulisuse kohta näidatakse, et viletsamas sotsiaalmajanduslikus olukorras ja madalama haridustasemega peredest pärit lapsed söövad ebatervislikumat toitu kui paremini haritud ja paremal järjel olevate perede lapsed.18

Küsimus: Mis teie arvates on ebatervisliku toitumise ja narkomaania tõenäosus ühiskonnas suhteliselt paremal järjel olevates rühmades väiksem?

Teine ebatervislikku käitumist soodustav element on seotud ühiskonnas tunnustatud ja massimeedias propageeritavate väärtushinnangute ja elueesmärkidega. Lääne industrialiseerunud ühiskondades peetakse üha enam ihaldusväärseks majanduslikku edu, populaarsust, võimu, prestiiži, sotsiaalset staatust ja tarbimist. Tihti püütakse reklaamikampaaniatega tekitada noortes tunnet, et nad ei ole piisavalt head, kui neil ei ole mingit uut vidinat või moekaid riideid, kui nad ei joo mingit uut jooki või kui nende soeng või keha ei ole sellises ideaalvormis, nagu teleris näidatakse. Selline tohutu surve hea välja näha ja uusi asju omada mõjub halvasti noorte vaimsele ja füüsilisele tervisele. WHO on kindlaks teinud, et toitumishäirete (nt anoreksia ja buliimia) riskitegurid on madal enesehinnang, sotsiaalne surve, suutmatus stressiga toime tulla ja kõhnuse ülistamine massimeedias.19

Alakaaluliste modellide keeld

2006. aasta Madridi moenädalal keelustati alakaaluliste modellide osalemine. Sama tehti kohe pärast seda ka Milanos. Tervisekaitseorganisatsioonid ja kodanikuühendused on teinud kampaaniat, et seda eeskuju järgitaks ka teistes linnades, kuid suhteliselt tulutult. Hispaania keelu ajendiks oli kahe Lõuna-Ameerika modelli surm nälja ja anoreksia tagajärjel.20

Seksuaal- ja reproduktiivtervis

Seksuaal- ja reproduktiivtervis seostub sageli noorte, nende pereliikmete ja tervishoiutöötajate jaoks tundlike ja vastuoluliste teemadega. Noortel esineb seoses reproduktiivtervisega mitmeid probleeme. Puberteedi ning kiire psühholoogilise arengu tõttu võivad noored ühiskonna ja eakaaslaste survel kergesti omaks võtta riskantseid käitumisviise, mis sageli hõlmab ka riskantset seksuaalkäitumist. Paljudes ühiskondades on noorukite seksuaalsus väga vastuoluline teema ning vaieldakse selle üle, kas noored peaksid saama seksuaalharidust ainult perekonnast või ka väljastpoolt või kas alla 18-aastastel peaks olema õigus saada vanemate loata anonüümset nõustamist ja ravi. Seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimused mõjutavad ka mehi ja naisi erinevalt.

Küsimus: Millised teie riigis levinud tõekspidamised võivad noorte seksuaal- ja reproduktiivtervist negatiivselt mõjutada?

Seksuaal- ja reproduktiivtervis arvudes

Igas minutis sureb maailmas sünnitusel või rasedusega seotud tüsistuste tõttu vähemalt üks naine, mis teeb kokku 529 000 naist aastas.21
ÜRO Rahvastikufondi andmetel puudub maailmas 200 miljonil naisel ligipääs ohututele ja toimivatele pereplaneerimise vahenditele, kuigi nad tahaksid neid kasutada.
Rohkem kui veerand igal aastal rasestuvatest naistest teeb aborti; suurem osa abortidest viiakse läbi salaja ja ebaturvalistes tingimustes.222008. aastal koostatud hinnangu kohaselt elas maailmas 33,4 miljonit HIV/AIDSiga inimest, valdav enamik neist madala ja keskmise tulutasemega riikides.23 Noorte (15–24-aastased) arvele langes maailmas hinnanguliselt 40% kõigist uutest HIV juhtudest.

Terviserike muutub inimõiguste rikkumiseks siis, kui selle põhjuseks on riigi tegematajätmised oma inimõigustealaste kohustuste täitmisel.24 Meie riigid on kohustatud tegema kõik võimaliku selleks, et kaitsta meid terviserikete eest. See hõlmab ka näiteks seksuaal- ja reproduktiivterviseharidust, sobivat nõustamist, ligipääsetavaid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid ning häbimärgistamise, diskrimineerimise ja ohtlike kultuuriliste tavade vastu võitlemise programme.

K.L. vs. Peruu ning julma ja ebainimliku kohtlemise keeld

17-aastane K.L. jäi rasedaks ning tema lootel avastati anentsefaalia (aju osaline või täielik puudumine, mille tagajärjel laps ei jääks pärast sündi elama või sureks mõne tunni või päeva jooksul). Kuigi Peruu abordiõigus lubab aborti juhul, kui ema elu on ohus, ei saanud K.L. luba abordiks ning pidi lapse sünnitama ja teda nelja päeva jooksul, kuni ta elas, rinnaga toitma. 2005. aastal tegi ÜRO inimõiguste komitee otsuse, et Peruu oli rikkunud K.L.-i suhtes julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu (kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 7) ja õigust eraelu puutumatusele (artikkel 17). Komitee oli seisukohal, et riik oleks pidanud raseduse ajal ja pärast seda tagama „antud juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajaliku meditsiinilise ja psühholoogilise toe”.25

Vaimne tervis

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on vaimne tervis „heaoluseisund, milles indiviid saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime normaalsete pingetega elus, töötab tulemuslikult ja viljakalt ning annab oma panuse ühiskondlikku ellu."26
WHO andmetel esineb maailmas igal neljandal inimesel elu jooksul mõni psüühiline või neuroloogiline häire.27 Eriti suur vaimse tervise probleemide oht ähvardab noori seoses üleminekuga iseseisvasse täiskasvanuellu. Uued survetegurid ja muutused, näiteks puberteet, uued suhted, vanematekodust lahkumine, rahaline ebastabiilsus, töö või haridusega seotud ärevus, võivad põhjustada tugevat stressi, mis omakorda võib põhjustada psüühikahäireid. Depressioon, skisofreenia, toitumishäired, mõnuainete kuritarvitamine ja mitmed muud taolised häired saavad alguse varasest noorusest.28 Lisaks sellele on enesetapud 10–24-aastaste laste ja noorte seas maailmas tähtsuselt teine surmapõhjus.

Ebasoodsas olukorras olevate inimeste ärahoitavad haigused ja kannatused nii vaestes kui ka rikastes riikides on tingitud sellest, kuidas me oma ühiskonnaelu korraldame.
Michael Marmot30

Hinnanguliselt saab erialast abi ainult 10–15% vaimse tervise probleemidega noortest.29 Seetõttu on lisaks ligipääsetava vaimse tervishoiu süsteemi loomisele vaja jagada avalikkusele ka teavet olemasolevatest abivõimalustest ning võidelda häbimärgistamise ja stereotüüpidega, mis ei lase noortel abi otsida.

Küsimus: Kas teate oma kodukandis mõnda noortesõbralikku psüühikahäirete raviasutust, kuhu noor saaks vajadusel pöörduda?

Vaesus ja ravimite kättesaadavus

Nii kõrge kui ka madala tulutasemega riikides toovad avaliku sektori kulutused tervishoiule rohkem kasu rikastele kui vaestele. 15% maailma rahvastikust tarbib üle 90% maailmas toodetud ravimitest. Näiteks ajavahemikus 1975–2004 anti maailmas müügiluba 1556 uuele ravimile. Neist ainult 21 olid välja töötatud spetsiaalselt troopiliste haiguste ja tuberkuloosi raviks, kuigi just nende haiguste arvele langeb 11,4% maailma haiguskoormusest.31 Malaariat, leeprat, Chagasi tõbe ja muid troopilisi haigusi nimetatakse ka hüljatud haigusteks. Kuigi nad mõjutavad maailmas enam kui miljardit inimest, jäetakse nad tihti tähelepanuta, sest nad levivad kõige vaesemates ja tõrjutumates piirkondades.32  Lisaks peavad arengumaades elavad patsiendid maksma oma taskust kinni hinnanguliselt 50–90% esmavajalike ravimite hinnast.

Igal aastal langeb üle 100 miljoni inimese vaesusesse seetõttu, et nad peavad maksma oma raviarveid.33

Peaaegu kahel miljonil inimesel maailmas puudub ligipääs vajalikele ravimitele. Kõrge hind on peamisi põhjusi, miks abivajajad ei saa endale vajalikke ravimeid. ÜRO terviseõiguse eriraportööri väitel saaks olemasolevate ravimite kättesaadavuse parandamisega päästa aastas 10 miljonit elu.34

Geneerilised ravimid

Üks parimaid võimalusi hindade alandamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks on geneeriliste ravimite müügile lubamine ja tutvustamine. Geneeriline ravim on patendiga kaitstud ravimprodukti koopia. Koopiaravimid toimivad sama hästi nagu nende patenditud analoogid; suurim vahe on hinnas. Geneeriliste ravimite tootmine on odavam, sest tootjad ei pea kandma ravimi väljatöötamise, põhjalike ohutusuuringute ja kliiniliste uuringute kulusid. Madala hinna tõttu on geneerilised ravimid tihti ainsad ravimid, mida vaesuses elavad inimesed saavad endale lubada.

Ravimitootjad väidavad, et geneerilised ravimid vähendavad nende kasumit, mis omakorda vähendab nende võimet investeerida uute ravimite uurimisse ja väljatöötamisse. Et uusi ravimeid loovad ravimitootjad saaksid ravimi väljatöötamisele kulutatud raha oma leiutise abil tagasi teenida, võimaldatakse neil ravimit patendiga kaitsta. Patent on intellektuaalomandiõigus, millega riik annab leiutajale ainuõiguse leiutist toota, kasutada, müüa ja müügiks pakkuda või importida. Patendi kehtivusaeg on tavaliselt 20 aastat ning selle aja jooksul ei tohi teised ettevõtjad patenditud ravimit toota, müüa, müügiks pakkuda ega importida.

Küsimus: Kas ravimitootjatel on inimõigustealaseid kohustusi?

Intellektuaalomandi teema tekitas maailma põhja- ja lõunaosa riikide vahel tohutuid pingeid. Arenenud maad kaitsesid ravimitööstuse õigust oma ravimeid patentida. Arengumaad väitsid, et intellektuaalomandi normid takistavad nende arengut, sest neil puudub valmidus ja võimekus nende normide rakendamiseks. Rahvusvaheline intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) jõustus 1995. aastal ning selle täitmist kontrollib Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). See leping oleks avaldanud geneeriliste ravimite tootmisele tohutut mõju, mistõttu arengumaadele võimaldati üleminekuperiood, lubades neil geneerilisi ravimeid toota kuni 2000. aastani. Vähim arenenud riikide puhul kestab üleminekuperiood ravimipatentide ja avaldamata teabe suhtes 2016. aastani.35

Intellektuaalomandiõiguste mõju terviseõigusele

TRIPSi tagajärjel on uued ja paremad ravimid saadaval ainult riikides, kes suudavad nende kõrgemat hinda tasuda. […] Kui aga on olemas võimalus pakkuda arengumaadele toimivaid ja samas odavaid geneerilisi aidsivastaseid ravimeid, siis tundub ebamoraalne keelustada selliste ravimite tootmine, mis võiks päästa miljoneid elusid."36
HIV ja AIDSi valdkonna rahvusvaheline heategevusorganisatsioon AVERT  (www.avert.org)
Organisatsiooni Médecins Sans Frontières (MSF) väitel avaldatakse paljudele arengumaadele survet, et nad kehtestaksid oma patendiõiguses TRIPSi lepingus nõutust veel rangemad tingimused. Kuigi rahvusvaheline õigus ei kohusta arengumaid oma patendiõigust karmistama, ei jää neil sageli midagi muud üle, sest piiravate sätete kehtestamist nõutakse Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liiduga sõlmitavate kaubanduslepingute eeltingimusena.37
Seoses ELi ning Aasia ja Ladina-Ameerika riikide vabakaubanduslepingu läbirääkimistega algatas MSF kampaania nimega „Euroopa, käed eemale meie ravimitest!”
Lisateavet kampaania kohta leiate aadressil : www.msfaccess.org

Lõpumärkused

1 Amartya Sen, "Health in Development," Bulletin of the World Health Organization (1999): 77:620.
2  Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja preambul, vastu võetud rahvusvahelisel tervisekonverentsil New Yorgis, 19.–22. juuni 1946; allkirjastatud 22. juulil 1946. aastal 61 riigi esindajate poolt (Official Records of the World Health Organization, no. 2, lk 100) ja jõustunud 7. aprillil 1948. aastal
3 The Commission on Social Determinants of Health, Closing the Gap in a Generation: Health Equity through Action on the Social Determinants of Health. Final Report (WHO: 2008).
4 Gill Walt, Health Policy: an introduction to process and power, p.
5 Pressiteade, http://www.who.int/mediacentre/news/releases/2008/pr29/en/index.html
6 ibid. 
7 Committee on Economic, Social and Cultural Rights, General Comment 14, The right to the highest attainable standard of health (Twenty-second session, 2000). For text see U.N. Doc. E/C.12/2000/4 (2000): A Compilation of General Comments and General Recommendations Adopted by Human Rights Treaty Bodies, U.N. Doc. HRI/GEN/1/Rev.6 at 85 (2003). 
8 General Comment 14, supra, n. 7, at, para 12. 
9 General Comment 14, supra, n.7, at, para 11.
10 General Comment 14, supra, n.7, at, para 23.
11 European Youth Forum, 2008, Policy Paper on the Health and Well Being of Young People, p. 14.
12 http://osha.europa.eu/en/priority_groups/young_people
13 http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/disease-prevention/tobacco/facts-and-figures
14 World Health Organization (WHO) (2010) Best practice in estimating the costs of alcohol – Recommendations for future studies, p.
15 United Nations Office on Drugs and Crime (2010), World Drug Report 2010.
16 WHO (2007) The challenge of obesity in the WHO Europe region and the strategies for the response, p. 1.
17 WHO (2007) The challenge of obesity in the WHO Europe region and the strategies for the response, p. 158.
18 WHO (2007) The challenge of obesity in the WHO Europe region and the strategies for the response, p.
19 WHO (2004) Prevention of mental disorders: effective intervention and policy options.
20 http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1540595/Fashion-leaders-refuse-to-ban-size-zero-models.html
21 http://www.who.int/research/en/
22 ÜRO Rahvastikufond; http://www.unfpa.org/rh/planning.htm
23 http://www.who.int/research/en/
24 Paul Hunt, Judith Bueno de Mesquita. (2005) The Right to Sexual and Reproductive Health, University of Essex.
25 K.L. v. Peru, Communication No. 1153/2003, U.N. Doc. CCPR/C/85/D/1153/2003, 2005.
26  WHO (2005) Promoting Mental Health: Concepts, Emerging evidence, Practice: A report of the World Health Organization, Department of Mental Health and Substance Abuse in collaboration with the Victorian Health Promotion Foundation and the University of Melbourne. World Health Organization. Geneva.
27 WHO (2001) Mental Health: New Understanding, New Hope.
28 WHO (2010) Mental Health Promotion in Young People – an Investment for the Future.
29 WHO (2010) Mental Health Promotion in Young People – an Investment for the Future.
30 Marmot, M. Health in an unequal world. Lancet, (2006) p. 2,081.
31 http://www.dndi.org/index.php/media-centre.html?ids=6 
32 http://www.who.int/neglected_diseases/en/
33 Report on Promotion and protection of all human rights, civil, political, economic, social and cultural rights, including the right to development, 31 March 2009, A/HRC/11/12.
34 Report of the Special Rapporteur on the right of everyone to the enjoyment of the highest attainable standard of physical and mental health, 11 August 2008, A/63/263, p.15.
35 http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/agrm7_e.htm
36 http://www.avert.org/generic.htm
37 http://www.msfaccess.org/main/access-patents/introduction-to-access-and-patents/trips/going-beyond-trips-trips-plus-provisions/