Juhised

1. Rääkige sissejuhatuseks üldiselt aja jooksul toimuvast muutumisprotsessist. Paluge osalejatel mõelda tagasi oma lapsepõlvele ning meenutada, kuidas nägid välja nende kodud ja kodutänavad ning kuidas need on muutunud. Kas koolis või noortekeskuses on ruume renoveeritud või sisustust uuendatud? Kas ümbruskonda on ehitatud uusi hooneid või rajatisi, nt kaubanduskeskused, korterelamud, teed, mänguväljakud või kergliiklusteed?
2. Küsige osalejatelt, miks sellised muutused on toimunud ning kes tegi otsused selle kohta, mida ja kuidas tuleks uuendada. Kas näiteks ehitatud elumajades pakutakse kohalikele elanikele hädasti vajalikke soodsaid elamispindu või on tegemist investeerimisfirma poolt rahastatud luksus- või puhkusekorteritega?

3. Arutage lühidalt läbi üks või kaks näidet: kellele ja kuidas on need arendused kasulikud? Mida oleksid osalejad ise teinud, kui nad oleksid saanud otsustada?
4. Nüüd seostage see teema teisi inimesi ja inimõigusi mõjutavate otsustega. Kas osalejate meelest on kasulik kaaluda otsuseid inimõiguste valguses? Kas tulevikus hakkavad otsustajad inimõigusi rohkem või vähem tähtsustama? Miks?
5. Öelge rühmale, et nüüd on nende võimalus. Nüüd saavad nad hakata oma tulevikule mõtlema ja seda mõjutama.
6. Paluge osalejatel jaguneda 3–4-liikmelistesse rühmadesse.
7. Jagage välja paber ja pliiatsid ning paluge osalejatel joonistada või visandada ideid oma ideaalse tulevase kodukoha/linna kujundamiseks. Neil on täiesti vabad käed. Ainus piirang on nende endi kujutlusvõime.
8. Kui iga rühm on oma ühises visandis kokku leppinud, tuleks see kanda suurele paberile ning täiendada seda värvide ja kollaažimaterjalidega.
9. Kui see töö on valmis, paluge igal rühmal oma plaani tutvustada ning öelda, kust nad oma ideed said ja kuidas neid edasi arendasid. Pärast iga tutvustust võib jätta natuke aega küsimusteks ja vastusteks, kuid üldisem arutelu peaks jääma analüüsi ossa. 

Analüüs ja hindamine

Hakatuseks analüüsige, kuidas õnnestus koostöö rühmades. Seejärel rääkige sellest, kas kavandid vastasid inimeste vajadusele tervisliku elukeskkonna järele.

• Kas igaüks sai töös osaleda ja oma panuse anda? Kuidas kasutasid väikesed rühmad ära oma liikmete erinevaid oskusi ja võimeid?
• Mis tundeid tekitas kavandite kohta antud tagasiside?
• Mis tundeid tekitas kavandite kohta tagasiside andmine?
• Kas osalejad oleksid nõus loobuma mõnest oma ideaalist, kui nad peaksid kohe koostama klassi või rühma ühise kavandi, mis vastaks klassi või rühma kõigi liikmete vajadustele või soovidele?
• Kas kavandites arvestati keskkonnakaitse vajadusi, näiteks vajadust vähendada süsinikdioksiidi heidet, kasutada taastuvaid ja kestlikke ressursse ning võtta kasutatud tooted ringlusse?
• Kas osalejatele meeldis olla ise oma tuleviku „arhitekt”? Kas osalejad usuvad, et nende ideaalkujutelm võib kunagi tõeks saada? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Kas nende meelest oleksid täiskasvanud valmis neid kavandeid arutusele võtma? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Mis oli esitatud kavandites kõige üllatavam?
• Millised on osalejate kodanikuõigused tulevikus?
• Millised on nende kodanikukohustused tulevikus?
• Kas meie kooli (noortekeskuse või kogukonna) noortel on võimalus kaasa rääkida neid otseselt mõjutavate arenduste või üldiselt arenduste teemal? Millistele õigustele tuginedes nad võiksid nõuda, et neile antaks võimalus otsustusprotsessides osaleda?
• Millised võimalused on noortel üldiselt mõjutada nende elu ja tulevikku kujundavaid demokraatlikke protsesse?
• Milliseid kohalikke teenuseid on vaja, et tagada igaühele õigus tervisele, puhkusele, vabale ajale ja kultuurielus osalemisele? 

Nõuandeid korraldajatele

Harjutuse pealkiri on „Meie tulevikud”. Mitmuse vormiga tahetakse rõhutada, et tulevik ei ole ette määratud, vaid kujuneb meie tegude põhjal. Seetõttu on olemas palju võimalikke tulevikke ning noorte ülesanne on rajada selline tulevik, mis vastaks nende ideaalidele ja püüdlustele.

Muutuste idee näitlikustamiseks võite näidata rühmale vanu pilte sellest, kuidas nende kodukoht nägi välja kümme või kakskümmend aastat tagasi. Samuti võite paluda, et nad mõtleksid ülemaailmsetele muutustele. Näiteks peaksid nad mõtlema sellele, et kolmekümne aasta eest kuulus internet veel ulme valdkonda, kuid mõne aasta pärast on võrku ühendatud juba kõik maailma koolid ja raamatukogud.

Kui osalejatel on raske kujutleda, milline võiks tuleviku linn välja näha, võite neid suunata järgmiste küsimustega:

• Kes seal elavad? Kas kohapeal sündinud inimesed või uustulnukad? Kui vanad nad on? Kas neil on pered?
• Milline näeb välja nende igapäevaelu? Kust nad toitu ostavad? Kuidas nad ringi liiguvad?
• Milliseid sotsiaalteenuseid nad vajavad (nt haiglad, hambaarstid jne)?
• Millised on nende koolid?
• Kuidas nad reisivad?
• Millised on tulevikus majad?
• Milline on nende ühiskondlik elu? Mida nad teevad vabal ajal?
• Kas neil on lemmikloomi?
• Mis tööd inimesed teevad?
• Millised uued tehnoloogiad võivad olla kasutusel?
• Mis olukorras on keskkond? Kas keskkond on looduslik või tehislik? 

Variandid

Kollaaži asemel võite valmistada ka jäätmetest (pappkarbid, tualettpaberi rullisüdamikud, volditud kaardid) või mingit sorti ehituskividest (nt legoklotsid) kokku pandud mudeleid.

Kogu kodukandi üldise välisilme visandamise asemel võivad osalejad valida ka ühe hetkel kasutamata krundi ning mõelda, mida võiks sinna ehitada. Paluge rühmal teha uurimistööd kogukonna eri rühmade vajaduste kohta ning koostada ettepanek, mille saaks esitada kohalikule volikogule. Krundile võib rajada näiteks kaubanduskeskuse, puhkekeskuse, kooli, elamu, parkla, pargi, mänguväljaku, spordiväljaku, vaikse roosiaia koos istepinkidega vanematele inimestele, linnatalu, eluslooduse kaitseala, lõbustuspargi, turismiatraktsiooni või keegliväljaku. Kui tahate seda teha tegevusprojektina, leiate  3. peatükist teavet tegevusprojektide kavandamise ja elluviimise kohta.

Soovitusi jätkutegevusteks

Võite uurida, kuidas teie kodukant võiks kohastuda tulevase naftapuuduse ja kliimamuutustega. Näiteks üleminekulinnade (Transition Towns) liikumises uurivad kohalikud elanikud, kuidas oleks võimalik 15–20 aasta jooksul vähendada erinevate kohaliku elu aspektide (toidu ja energiaga varustamine, transport, tervishoid, kultuur, majandus, töökohad jne) energiamahukust. Seni on käivitatud järgmisi algatusi: kohalikud aiamaad toidu kasvatamiseks; ettevõtete jäätmevahetus, kus jäätmeid tekitav ettevõte üritatakse kokku viia sellise ettevõttega, kus neid jäätmeid saab kasutada; vanade esemete parandamine nende äraviskamise asemel; kohaliku vahetuskaubanduse arendamine. Rohkem teavet ja näiteid selle kohta, kuidas seda ideed maailma eri paigus edasi arendatakse, leiate aadressilt  www.transitiontowns.org või internetiotsinguga „Transition Towns”.
Teine võimalik jätkutegevus on paluda osalejatel koostada oma kodukandi kohta isikupärane illustreeritud ja selgitustega varustatud suur kaart, millele oleks kantud just nende jaoks olulised kohad ja detailid. Selleks võib olla näiteks mõnel seinal olev grafiti, üks kindel teeäärne puu või linnas liikumiseks kasutatav otsetee. Millegi olemasolu jäädvustamine on esimene samm, mis aitab näidata selle asja väärtuslikkust. See aitab seda kaitsta mõne tulevase „arenduse” käigus hävimise eest. Rohkem teavet leiate aadressil  www.commonground.org.uk ja nende kodukohakaartide projekti tutvustusest.

Veel üks võimalus teatud piirkonna ressursside, iseloomulike detailide ja maastiku kaardistamiseks on nn „kogukonnaretke” meetod (transect walk), mida kasutatakse Maailmapanga vaesuse ja sotsiaalse mõju analüüside koostamisel. Võite seda mõnel pärastlõunal proovida, kui tahate linnast välja saada. Täpsemat teavet leiate aadressilt http://web.worldbank.org otsinguga „transect walk”.

Koguge lisateavet selle kohta, kuidas toimub kohalikus omavalitsuses planeerimisprotsess ja kuidas saaks seda mõjutada. Kooli, noortekeskuse või ühingu otsuste tegemisel osalemiseks hakake käima nende esinduskogude koosolekutel või kandideerige nende valimistel. Tulevasi valikuid saab lähemalt vaadelda ka mitmete käesoleva käsiraamatu harjutustega. Näiteks "Tee Võrdsusemaale" uurib, kuidas saavutada soolist võrdõiguslikkust.

Kui soovite läbi viia veel mõne harjutuse, mis tegeleks noorte kaasamisega demokraatlikku otsustusprotsessi, võite kaaluda harjutust "Et kõigi hääl oleks kuulda"– see võimaldab osalejatel mõelda, millist haridust nad sooviksid saada ning kuidas oleks võimalik hariduslikke valikuid mõjutada õpilasesinduste abil.

Tulevikust unistades võime juba täna alustada õiglasema ühiskonna ehitamist. Kui rühm tahaks käsitleda kiusamise teemat ning uurida võimalusi, kuidas kasvatada empaatiat ja austust iga inimese vastu, võib läbi viia tegevuse "Kas meil on alternatiive?” .

Ideid tegutsemiseks

Koostage harjutuse käigus valminud kollaažidest näitus ning kutsuge kohaliku volikogu esindaja teie ettepanekuid ära kuulama.

Otsige üles mõned kohaliku omavalitsuse strateegilised kavad (ühe aasta ja pikema perioodi kohta). Analüüsige neid rühmaga ning seejärel arutage neid pere ja sõprade ringis. Avaldage oma tagasiside blogis või kohalikus ajalehes, korraldage avalik koosolek või osalege omavalitsuse korraldatud avalikul kogunemisel.

Võtke ühendust kohaliku Agenda 21 töörühma või muu keskkonnakaitset edendava rühmaga, et anda oma panus kestliku tuleviku nimel tehtavasse töösse.