Image: Theme 'Culture and sport' by Pancho

Noori peetakse tavaliselt ambitsioonikateks ja lootusrikasteks inimesteks, kes tänu neile omadustele võivad kultuurilisi muutusi põhjustada. ÜRO Rahvastikufond on hästi kirjeldanud seda ootust noortele kui tulevastele kultuurikujundajatele: 

Läbi noorukiea kasvades kujuneb välja noorte identiteet ja neist saavad iseseisvad isiksused. Noorte kogemused ja mälestused ei kattu nende eelkäijate omadega.

Nad leiavad ise uusi võimalusi, kuidas nähtusi tajuda, liigitada ja eristada ning milliste koodide, sümbolite ja keele abil neid väljendada. Noorte inimeste suhtumine muutuvasse maailma ning nende kordumatu viis seda teistele selgitada võib aidata muuta nende kultuuri ning valmistada nende ühiskondi ette uuteks väljakutseteks. /…/ Nende dünaamilisus võib muuta mõningaid kultuuri arhailisi ja kahjulikke aspekte, mida vanemad põlvkonnas peavad muutumatuks.1

Kõik on kultuur. Kultuur on see, kuidas me riietume, kuidas pead hoiame, kuidas kõnnime ja oma lipsu seome. See ei tähenda ainult raamatute kirjutamist või majade ehitamist.
Aimé Cesaire3

Sport on kõigi kultuuride lahutamatu osa, mistõttu otsustasime lisada selle teema ka Kompassi. Sport on eriti populaarne noorte seas. Statistika järgi tegeleb Euroopa Liidu 15–24-aastastest noortest 61% regulaarselt (vähemalt kord nädalas) spordiga.2 Teine põhjus spordi teema lisamiseks on see, et sport annab noortele võimaluse omavaheliseks läbikäimiseks, mis aitab arendada kodanikuühiskonna elus osalemiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Nii kultuur kui ka sport on inimõigused, mis on seotud mitmete teiste inimõigustega. Sageli pannakse nende alusel toime ka inimõiguste rikkumisi, kaasa arvatud noorte inimeste suhtes

Mida tähendab „kultuur”?

Sõna „kultuur” kasutatakse väga mitmetes seostes, näiteks popkultuur, massikultuur, linnakultuur, feministlik kultuur, vähemuste kultuur, firmakultuur ja muidugi ka noortekultuur. Samuti võime rääkida kultuursest inimesest ja peame selle all silmas kedagi, kes on heade kommetega ning tunneb hästi kirjandust ja kunsti. On ka olemas selline sõna nagu kultuurišokk – võõra kultuuriga kokkupuutel tekkiv segadus ja ängistus. Kultuuriministeeriumid või neile vastavad valitsusasutused ei tegele tavaliselt kultuuriga üheski eespool osutatud tähenduses.

Sõna kultuur pärineb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab hoolitsemist, kaitsmist, kasvatamist, maaharimist. Ülekantud tähenduses (hariduse kaudu kasvatamine) hakati seda sõna esmakordselt kasutama umbes 1500. aasta paiku pKr ning ühiskonna ühiste kommete ja eluviisiga seostati see alles 19. sajandi keskel..4 Käesolevas osas käsitleme kultuuri just selles tähenduses: põlvest põlve edasi antavad jagatud arusaamad ja maailma tõlgendusviisid.

Ükski kultuur ei ole läbinisti ühetaoline. Igas kultuuris võib leida väiksemaid subkultuure – inimrühmi, kes harrastavad teatud kindlaid tegevus- ja käitumisviise, mis eristavad neid üldisest kultuurist ja teistest subkultuuridest. Kultuuri on väga raske defineerida ja hoomata; kultuurid arenevad ja muutuvad pidevalt. Kui Herakleitos ütles, et ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, siis võiksime öelda ka nii, et meid täna ümbritsev kultuur ei ole enam samasugune, nagu see oli eile. Sellegipoolest näib see meie silmadele ja tajudele ikkagi sama kultuurina.

Küsimus: Millised uued ideed või tehnoloogiad on teie kultuuri viimase kümne aasta jooksul muutnud?

ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste komitee määratleb kultuuri järgmiselt:

Kultuur […] hõlmab muu hulgas eluviise, keelt, suulist ja kirjalikku kirjandust, muusikat ja laulu, mitteverbaalset suhtlust, religiooni või tõekspidamiste süsteeme, rituaale ja tseremooniaid, sporti ja mänge, tootmismeetodeid ja tehnoloogiat, looduslikke ja tehiskeskkondi, toitu, riietust ja peavarju ning kõiki neid vahendeid, kombeid ja traditsioone, mille abil üksikisikud, inimrühmad ja kogukonnad väljendavad oma inimlikkust ja oma olemasolu tähendust ning ehitavad üles oma maailmavaate kokkupuutes nende elu mõjutavate väliste jõududega.5

Mõned kultuuri aspektid, näiteks inimeste riietumisstiil, on väliselt väga hästi nähtavad. Teised aspektid on valdavalt teadvustamata, peaaegu instinktiivsed. Üks võimalus kultuurist mõelda on kasutada jäämäe metafoori. Jäämäel on veepiirist ülespoole jääv nähtav osa ning sellel all olev suurem nähtamatu osa. Samamoodi on kultuuril teatud aspekte, mida saab kõrvalt jälgida ja millest me oleme teadlikud, ning teisi aspekte, mille olemasolu võib ainult oletada või kujutleda ning milleni võib jõuda dialoogi või endassevaatamise abil. Samuti nagu jäämäe alumine pool on märksa suurem, on ka suurem osa kultuurist nähtamatu. Oht peitub selles, et ühte osa hakatakse võtma terviku pähe. Kui keskendume ainult nähtavale osale (ja sellele, mis näib meile mõistetav), võime jätta kahe silma vahele midagi inimolenditele olemuslikult olulist.

Kui sa mõistaksid kõike, mida ma ütlen, oleksid sa mina.
Miles Davis

Küsimus: Millised kultuuri aspektid on teie arvates teistele inimestele nähtamatud?

Kultuur on ühtlasi objektiiv, läbi mille me näeme ja tõlgendame elu ja ühiskonda. Kultuuri antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele, lisades sellele samal ajal uusi elemente ja loobudes teistest. Kuna me oleme saanud suure osa kultuurist juba emapiimaga, on meil väga raske oma kultuuri objektiivselt suhtuda. Meie kultuur tundub meile väga õige ja loomulikuna, samas kui teiste kultuuride teistsugune mõtlemis- ja käitumisviis näib ebatavaline, vahel lausa vale.

Kultuuri on selgitatud kui dünaamilist konstruktsiooni, mille inimesed ise on loonud vastavalt oma vajadustele. Kujutlege näiteks Põhja-Rootsi külma ja karmi kliimat. Seal elavad inimesed peavad lahendama hoopis teistsuguseid probleeme kui Vahemere soojade kallaste elanikud. Vastavalt sellele on nad välja kujundanud ka erinevad tegutsemis- ja elamisviisid ehk kultuurid. 

Tänapäeva ühiskondades on kultuur koht, kus tekivad vastuolud ja toimub võitlus identiteedi, kuuluvuse, legitiimsuse ja õiguste pärast.6

See, kes me oleme või arvame ennast olevat, sõltub suurel määral kultuurist, milles me üles kasvame, millega kokku puutume või mille otsustame omaks võtta. Kuid samal ajal on igaüks meist ainulaadne. Meile juhuse tahtel osaks langenud sünnikoht määrab ära näiteks selle, millist keelt me rääkima õpime, milline toit meile maitseb ning millist religiooni me järgime või ei järgi. Sarnaselt kultuuriga on identiteet keeruline nähtus, mis muutub sõltuvalt ajast ja asukohast ning mille teatud osad jäävad väljapoole meie teadvusega hõlmatud ala. Võime rääkida isiksuse identiteedist, sooidentiteedist, riiklikust, kultuurilisest, rahvuslikust, klassi- või pereidentiteedist ning tegelikult ka mis tahes muud liiki identiteedist. Kui me tahame ehitada üles inimõiguste kultuuri, kus igaühele kuuluvad võrdsed õigused ja võrdne austus, peame tunnistama seda, et identiteet on keerukas, mitmepalgeline ja pidevalt muutuv nähtus, mille üks pool on igaühe isiksuse kujundamine ja teine pool on teiste inimeste identiteetide avaldumisvormide tunnustamine. Identiteet on see, mis muudab iga inimese kordumatuks. Kuid me ei ole kogu elu jooksul ühtviisi kordumatud; meie kordumatus on pidevas muutumises.

Mida tähendab „sport”?

„Sport” tähendab kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasanditel7
Euroopa spordi harta

Sport ja eriti võistkondlikud mängud on meie elu oluline osa, olgu me siis pealtvaataja või võistleja rollis. Paljude inimeste jaoks pakub lõputult vestlusainet jalgpall. Poolehoidjad tunnevad tugevat sidet oma meeskonnaga ja tähtmängijad on ülendatud kangelasteks. Praegune head välimust, nooruslikkust, sportlikkust ja tervist soosiv trend avaldub spordiklubide ja salenemisest rääkivate ajakirjade arvu kasvamises ning tervisejooksu üha suurenevas populaarsuses. Samuti peetakse spordiks mitmeid vaimset pingutust nõudvaid alasid, näiteks malet. Spordialade valikust leiab igaüks endale sobiva ning tänu sellele võib sport teatud eluetapil olla väga tihedalt seotud meie identiteedi ja kultuuriga.

Kui me uurime spordi ja mängude (ka laste mängu) sügavamat väärtust, saab selgeks, et igasugune sport (kasvõi näiteks jalgpall, odavise või jooga) on eluks vajalike oskuste õpetamise vahend ning just sellepärast peetakse sporti nii tasemehariduses kui ka mitteformaalses hariduses oluliseks õppekava osaks.

Kultuurialased õigused

Esmakordselt sätestati kultuurialased õigused inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 27: igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest.

Kultuurialaste õiguste kaitse ja edendamine on oluline üksikisikute ja kogukondade võimestamiseks. Kui kogukonna kultuurialaseid õigusi tunnustatakse, kasvatab see kogukonna enesehinnangut ja motivatsiooni oma traditsioonide säilitamiseks, tekitades ühtlasi lugupidamist nende kommete ja väärtushinnangute suhtes.

Termin „kultuur” ei ole inimõigustealastes õigusaktides selgelt defineeritud. Inimõigustes hõlmab kultuuri kaitse kahte mõistet. Esiteks peetakse silmas inimeste õigust praktiseerida ja kanda edasi oma ühiseid traditsioone ja tegevusi. Teiseks tähendab kultuuri kaitse rahvusvahelises õiguses ühiskonnas toimuva teadusliku, kirjandusliku ja kunstilise tegevuse kaitset8

Organisatsiooni Human Rights Education Associates kohaselt tähendab õigus kultuurile inimõigustes sisuliselt inimkonna loovuse ja traditsioonide austamist ja kaitsmist.

Üksikisiku õigus kultuuri nautida ning kultuuri ja teadust ilma riikliku sekkumiseta edendada on inimõigus. Inimõigustealaste rahvusvaheliste dokumentide kohaselt on ka valitsused kohustatud edendama ja hoidma kultuuritegevust ja ‑mälestisi, eriti kui neil on üldinimlik väärtus. Pea kõigis inimõigustealastes dokumentides omistatakse kultuurile selge positiivne väärtus. Õigus kultuurile sisaldab mitmeid elemente:

  • õigus osa võtta kultuurielust;
  • õigus kasutada teaduse saavutusi; 
  • üksikisiku õigus tema loodud teaduslikust, kirjanduslikust või kunstilisest loomingust lähtuvate mittevaraliste ja varaliste õiguste kaitsele;
  • õigus vabale teadus- või loometegevusele ilma riigi sekkumiseta.9

Rahvusvahelistes inimõigustes on kaitstud veel mitmed kultuuri aspektid, näiteks õigus abielluda ja perekonda luua, arvamus- ja sõnavabadus, õigus haridusele, õigus saada ja jagada teavet, õigus puhkusele ja vabale ajale, mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus.

Kuna kultuur mõjutab inimese elu kõiki aspekte, aitavad kultuurialased õigused teistest paremini esile tõsta kõigi õiguste jagamatust ja omavahelist seotust. /…/ kultuurialased õigused on sageli muude õiguste lahutamatu osa.10 
Minnesota Ülikooli inimõigusressursside keskus

Küsimus: Millised inimõigused on veel kultuuriga seotud?

Seoses lastega sätestatakse lapse õiguste konventsioonis, et peab olema suunatud „lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele”. Artiklis 31 mainitakse lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks vastavalt eale. Sport ja mängimine on laste ja noorte isikliku ja sotsiaalse arengu, kasvu ja heaolu jaoks hädavajalikud tegevused.

1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis rõhutatakse kultuuri tähtsust: „tunnistades, et vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile võib vaba inimisiku ideaal, kes ei tunne hirmu ega puudust, teoks saada ainult siis, kui luuakse tingimused, kus igaüks võib kasutada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi samuti kui oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi”.

UNESCO rahvusvahelise kultuurialase koostöö põhimõtetes (1966) öeldakse samuti, et humaansuse, vabaduse ja rahu kultuuri ja hariduse laialdane levik on inimväärikuse tagamiseks möödapääsmatu. I artiklis öeldakse:

  1. Igal kultuuril on oma väärikus ja väärtus, mida tuleb austada ja hoida.
  2. Igal inimesel on õigus ja kohustus oma kultuuri arendada.
  3. Oma rikkalikus mitmekesisuses ja üksteisele avaldatavas vastastikuses mõjus moodustavad kõik kultuurid osa kogu inimkonnale kuuluvast ühisest pärandist.11

Kõik kultuurid moodustavad osa kogu inimkonnale kuuluvast ühisest pärandist.
UNESCO

Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni12 vastuvõtmine 2007. aastal aitas selgitada inimõiguste kontekstis kasutatavat kultuuri mõistet. Selles kinnitatakse, et põlisrahvad on võrdsed kõikide teiste rahvastega, samas tunnustades iga rahva õigust olla erinev, pidada end erinevaks ja olla selliselt austatud. Samuti kinnitatakse, et kõik rahvad annavad oma panuse tsivilisatsioonide ja kultuuride mitmekesisusse ja rikkusesse, mis moodustab inimkonna ühise pärandi.

Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon

Artikkel 8
1. Põlisrahvastel ja nende liikmetel on õigus mitte olla sunnitud assimilatsiooni või nende kultuuri hävitamise objektiks. 
2. Riigid sätestavad tõhusad kaitsemehhanismid, et tõkestada ja heastada: 
(a) mis tahes tegevust, mille eesmärgiks või tulemuseks on põlisrahvaste terviklikkuse, kultuuriliste väärtuste või etnilise identiteedi rikkumine;

Artikkel 11
1. Põlisrahvastel on õigus teostada ja taaselustada oma kultuuri traditsioone ja kombeid. See sisaldab õigust säilitada, kaitsta ja arendada nende kultuuri mineviku, oleviku ja tuleviku väljendusi, nagu näiteks arheoloogilisi ja ajaloolisi asupaiku, artefakte, kujundeid, tseremooniaid, tehnoloogiaid ning visuaalseid ja etenduskunste ning kirjandust.

Kas kultuurikommete järgimisega saab rikkuda inimõigusi?

Sellised kombed nagu härjavõitlus, jalgpalliklubi fanaatiline toetamine, sooja õlle joomine, vaalaküttimine või hobuseliha söömine võivad olla ühtede inimeste jaoks olulised, aga mõjuda teistele napaka või isegi vastikuna. Selle kõrval leidub ka mitmeid teisi kombeid, millel on inimeste õiguste ja väärikuse jaoks märksa sügavam tähendus, näiteks surmanuhtlus, abielueelsete seksuaalsuhetega seotud kombed, religioossete sümbolite kandmine või laste kehaline karistamine.

Sageli on just meie käsitlus teistest inimestest see, mis muudab nad oma kitsaimate kuuluvussuhete vangiks.
Amin Maalouf14

Küsimus: Kas kõiki kultuurikombeid tuleks austada?

ÜRO on võtnud selles küsimuses selge seisukoha: ühe õiguse alusel ei saa õigustada teiste õiguste rikkumist, nagu on öeldud ka inimõiguste ülddeklaratsioonis:

[…] kultuurialaseid õigusi ei saa kasutada ega tõlgendada nii, et see õigustaks muude inimõiguste ja põhivabaduste rikkumist. Kui keegi seega kasutab kultuurilist relativismi ettekäändena inimõiguste rikkumiseks või nende teostamise takistamiseks, rikub ta sellega õigust kultuurile.

Ka tugevalt juurdunud traditsioonides kehtivad kultuurikommete suhtes olulised õiguspärased piirangud. Näiteks tänapäeval ei kiideta enam üheski kultuuris heaks orjapidamise kommet. Kuigi orjapidamist on läbi ajaloo harrastatud paljudes kultuurides, ei saa seda tänapäeval enam käsitada õigustatud seadusliku kombena, mis kuuluks kaitsmist vajava kultuuripärandi hulka. Otse vastupidi: kõik orjapidamise vormid, kaasa arvatud tänapäevased orjapidamisega sarnanevad kombed, kujutavad endast rahvusvahelise õiguse kohaselt jämedat inimõiguste rikkumist.

Samuti ei õigusta kultuurialased õigused piinamist, tapmist, genotsiidi, soo, rassi, keele või usutunnistuse alusel diskrimineerimist või rahvusvahelise õigusega kehtestatud mis tahes universaalse inimõiguse või põhivabaduse rikkumist. Kõik katsed taolisi rikkumisi kultuurile tuginedes õigustada on rahvusvahelises õiguses kehtetud.13

Kui me esitame kultuurialaste õiguste kohta ennatlikke ja läbikaalumata väiteid, võime tahtmatult hakata inimesi nende kultuuri järgi lahtritesse jagama, kinnistades nõnda stereotüüpe ja eelarvamusi. Just suurte kultuuride esindajate puhul kohtab sageli seda, et nad seostavad kõiki vähemusrühma liikmete valikuid, tegusid ja otsuseid selle rühma kultuuriga, aga ei näe oma tegude, valikute ja otsuste puhul mingisugust kultuuri mõju, vaid peavad neid „objektiivseteks”.

Kultuuriline mitmekesisus tuleneb loomulikul teel inimväärikusest ja kõigi inimõiguste kogumist. Inimõigustega tagatakse mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus, õigus kultuurilisele eneseväljendusele, haridusele jne. Samuti nagu enamuse võimu alusel ei tohi alla suruda vähemuste inimõigusi, ei saa vähemuste kultuurialaste õiguste alusel põhjendada inimõiguste rikkumisi, mille panevad toime vähemused ise või enamusrühmade esindajad. Erinevuste austamine peab püsima inimõiguste raames ning seda ei tohi kasutada ettekäändena diskrimineerimiseks. Mitmekesisus on võimalik üksnes koos väärikusega; võrdsus peab eksisteerima koos mitmekesisusega.

Mul on õigus olla võrdne, kui erinevus muudaks mind teistest halvemaks, ja õigus olla erinev, kui võrdsus ei laseks avalduda minu isiksuse eriomastel tunnustel.
Boaventura Sousa Santos

 

Sport ja inimõigused

Kaasaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin uskus, et spordiüritused ja eriti just rahvusvahelised spordiüritused on olulised inimõiguste edendamise vahendid: spordil peaks olema selge ülesanne aidata aktiivselt kaasa rahu ja riikidevahelise mõistmise kasvatamisele erineva päritoluga ning erinevaid ideoloogiaid ja usutunnistusi esindavate inimeste vastastikuse lugupidamise vaimus.

Sporti ei mainita otseselt üheski inimõigustealases deklaratsioonis ega lepingus. Sellegipoolest on Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) oma olümpiahartas märkinud, et „spordi praktiseerimine on inimõigus”. Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga olümpialikus vaimus igasuguse diskrimineerimiseta.15

Sport võib edendada inimõigusi tänu inimestes ühiste huvide ja väärtushinnangute ning kodanikudemokraatiaks vajalike sotsiaalsete oskuste kujundamisele. Sport loob sidemeid isikute ja kogukondade vahel ning rikastab sellega ühiskonna- ja kultuurielu. Sport võib aidata üle saada erimeelsustest ja soodustada dialoogi, vähendades eelarvamusi, stereotüüpe, kultuuridevahelist vääritimõistmist, teadmatust, sallimatust ja diskrimineerimist.

Sageli kasutatakse sporti esimese sammuna haavatavate ja tõrjutud rühmade kaasamiseks. Paljudes linnades püüavad noorsootöötajad võõrandunud noortega kontakti luua tänavajalgpalli abil. Kodutute maailmameistrivõistlustel jalgpallis osalevad meeskonnad koosnevad eranditult kodututest inimestest. Neid võistlusi korraldatakse igal aastal alates 2003. aastast. Organisatsiooni kodulehelt võime lugeda: „…2007. aasta Kopenhaageni kodutute maailmameistrivõistluse mõju uuringud kinnitavad taas, et mängijate elus on toimunud oluline muutus. 71% neist loobus uimastite ja alkoholi tarvitamisest, leidis töö ja kodu, asus õppima ja oma suhteid parandama, jätkates samal ajal jalgpalli mängimist”.16

Sportlased kui eeskujud

Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt.
Olümpiamängude juhtlause

Mees- ja naissportlasi imetletakse sageli nende seisuse, saavutuste ja vahel ka edu saavutamisele eelnenud raske teekonna pärast. Paljud noored austavad nende püüdlusi võidelda sotsiaalse õigluse ja inimõigust eest. Näiteks Prantsusmaa koondises kõige enam mänge pidanud jalgpallur Lilian Thuram on tuntud oma rassismivastase võitluse ja noori toetava tegevuse poolest. Ka Eric Cantona on kuulus jalgpallur. Ta pärineb vaesest sisserändajate perest ning tegeleb tänapäeval näitlemise ja kodutute toetamisega.

ÜRO kasutab oma tegevustele laiema kõlapinna saamiseks sageli tuntud kunsti-, muusika-, filmi-, kirjandus- ja sporditegelasi, näiteks jalgpallur Lionel Messi on UNICEFi hea tahte saadik, tennisist Maria Šarapova on ÜRO arenguprogrammi hea tahte saadik ning laulja Céline Dion on UNESCO rahusaadik.17

Piirideta sport18

Piirideta Sport (Sport without Borders) on eri spordialasid esindavate sportlaste loodud mittetulundusorganisatsioon. Selle eesmärk on kaitsta inimeste õigust spordiga tegeleda: iga laps peab oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast või elukeskkonnast olenemata saama võimaluse mängida ja sporti harrastada. Organisatsioon töötab ohustatud rühmadega, edendades nende seas spordi kaudu hariduse omandamist ning võideldes sel moel ebavõrdsuse vastu. Nende juhtlause on: „Solidaarsus on eeskätt kollektiivne spordiala.” www.playthegame.org

Spordiga seotud inimõiguste rikkumised

Sooritusvõimet parandavate ravimite kasutamine on tõenäoliselt kõige tuntum näide inimväärikuse ja tervise rikkumisest spordis. Mõned vastuolulised küsimused, mis seostuvad lugupidamise, inimväärikuse ja privaatsuse austamisega, puudutavad hormoonravi ja naissportlaste soo kontrollimist. Sponsorid võivad sportlasi oma huvides ära kasutada ning vanemad võivad ekspluateerida oma andekaid lapsi. Intensiivne treening ja võistluspinge võivad kaasa tuua spordivigastusi ja ohustada vaimset heaolu.

Sportimisvõimalused ei ole alati kaasavad ning spordirajatiste kasutamisel esineb tihti naiste, vähemusreligioonide, -kultuuride või muude rühmade esindajate diskrimineerimist. Näiteks võimaldatakse koolis jalgpallitreeninguid ainult poistele. Teiste inimeste väärikust riivavaid inimõiguste rikkumisi võivad põhjustada ka ärihuvid. Näiteks mõned sportlased võtavad vastu altkäemaksu ning teevad vastutasuks jalgpallis sihilikke vigu või moonutavad kriketis tahtlikult lõpptulemust.

Mõned inimõiguste rikkumised on seotud spordikaupade sektori globaliseerumisega. Näiteks spordirõivaste ja ‑varustuse tootjaid on kritiseeritud selle eest, et nad sõlmivad lepinguid lapstööjõudu kasutavate tehastega.

Küsimus: Kas kõik spordialad on kõigile noortele võrdselt avatud?

Võrdsus ja diskrimineerimise keeld on kõige levinumad spordiga seotud inimõigustealased teemad. Sportimisvõimaluste võrdse kättesaadavuse tagamist raskendavad mitmesugused majanduslikud ja logistilised asjaolud: spordirajatiste olemasolu, nende ligipääsetavus, nende kasutamise hind, spordiklubisse vastuvõtmise tingimused jne. Kuigi spordi ühendavat mõju on laialdaselt tunnustatud, leidub enamikus riikides suur hulk noori inimesi, kellel tegelikult ei ole võimalik spordiga tegeleda.

Sport ja poliitika

Sporti on ammusest ajast kasutatud poliitilise vahendina ebaõigluse vastu võitlemiseks. Apartheidi perioodil keeldusid paljud riigid sportlikest suhetest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ning see aitas oluliselt kaasa sealsetele poliitilistele muutustele. Endise Jugoslaavia liikmesriikide vahel valitseva sõjaseisukorra tõttu asendati 1992. aastal Jugoslaavia Liitvabariik Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel osalejate seas Taaniga.

 Kuid sporti saab natsionalistlikel või poliitilistel eesmärkidel ka kuritarvitada. Näiteks 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel tungisid kaheksa Palestiina terroristi Iisraeli koondise peatuspaika ja üritasid pantvange võtta. Puhkenud võitluses hukkus kaks sportlast ning üheksa pantvangi tapeti pärast Saksa politsei ebaõnnestunud päästmiskatset. Sageli on just olümpiamängud olnud kohaks, kus riigid esinevad poliitiliste avaldustega. Näiteks Ameerika Ühendriigid ja veel 65 riiki boikoteerisid 1980. aasta Moskva olümpiamänge, kuna Nõukogude Liit oli sisse tunginud Afganistani. Järgmisi 1984. aasta olümpiamänge Los Angeleses boikoteeris omakorda Nõukogude Liit koos 15 liitlasega, tuues ettekäändeks turvalisuse ning kartes, et delegatsiooni liikmed võivad paluda ja saada poliitilist varjupaika. Hiljem kritiseeriti Pekingi valimist 2008. aasta olümpiamängude korraldajaks põhjusel, et Hiinas puudub demokraatia ja rikutakse inimõigusi.

Sport ja rassism

Rassism võib mõjutada kõiki spordialasid ning avalduda eri tasanditel alates harrastusspordist kuni rahvusvaheliste võistluste ja meediakajastusteni. Kohalikul tasandil võib seda esineda eelkõige (aga mitte ainult) mängijate, võistkondade, treenerite, pealtvaatajate ja kohtunike omavahelises suhtluses (lähtudes nahavärvi, religiooni, kodakondsuse või rahvusega seotud tegelikest või kujuteldavatest alustest).

Spordis esineva rassismi vastu peavad võitlema kõik osapooled, kaasa arvatud riigiasutused (seadusandjad, kohtud, politsei, spordi valdkonda koordineerivad valitsusasutused, kohalikud omavalitsused), vabaühendused (elukutseliste või harrastussportlaste liidud, klubid, kohalikud spordiühendused, poolehoidjate klubid, mängijate organisatsioonid, rassismivastased ühendused jne) ja üksikisikud.

Mondiali Antirazzisti

CSee on Itaalias Bologna lähistel toimuv rahvusvaheline jalgpalliturniir ja suur rassismivastane festival. Seal võivad osaleda fännide ühendused, rassismivastased organisatsioonid, sisserändajate ühendused, noorterühmad ja kõik teised, kellele meeldib aus jalgpall. Turniiril ei võistelda kohtade pärast ning eesmärk on lihtsalt inimesi kokku tuua. Lisaks mängudele toimuvad ka arutelud, seminarid, filmide linastused, kontserdid ja paljud muud üritused. http://www.mondialiantirazzisti.org

Küsimus: Kas tohib keelata huligaansuses kahtlustatava jalgpallihuvilise reisimist teise riiki mängu vaatama? Kas sellega ei piirata tema liikumisvabadust

Kultuur ja noored

Mis meie noortega sünnib? Nad ei austa vanemaid inimesi, ei kuula isa-ema, ignoreerivad seadusi, märatsevad tänaval ja õõnestavad moraali. Mis küll neist niimoodi saab?
Platon, 4. saj eKr

Tihti kipume üldistades rääkima mõne riigi kultuurist ja unustame, et kultuur on mitmekesine. Samuti on eksitav rääkida noortekultuurist kui ühtsest tervikust. Teise maailmasõja järel Euroopas aset leidnud ühiskondlikud ja majanduslikud muutused on võimaldanud tekkida tervel hulgal noorte subkultuuridel. Noored inimesed uuendavad ja kohandavad ümbritsevat kultuuri vastavalt oma vajadustele, teadmistele, põhimõtetele, kommetele, huvidele, käitumismaneeridele ja unistustele. Mõned teevad seda oma kasvukultuuri täieliku omaksvõtu, teised selle hülgamise abil.

Kultuuritegevustes osalemine võib kasvatada sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust. Seega on oluline, et noortel oleks ligipääs kultuurile nii tarbijate kui ka loojatena. Tarbijatena võivad nad külastada raamatukogusid, muuseume, ooperiteatreid või jalgpallistaadione. Loojatena võivad nad luua muusikat või videofilme, tegeleda tantsu või spordiga.

Küsimus: Kas kõik teie riigi kodanikud saavad ühiskonna kultuurielust võrdselt osa võtta?

Euroopa Noortefoorum on Euroopa noorteorganisatsioonide koostööplatvorm. www.youthforum.org

Noorte ligipääsu kultuurile saab soodustada mitmel moel, näiteks soodsamate piletihindade, hooajapiletite, soodustellimuste või tasuta piletitega muuseumide, kunstinäituste, ooperi- või sõnateatrite ja sümfooniakontsertide külastamiseks. Ligipääsu saab parandada ka hariduslike ja vaba aja tegevustega, näiteks noorte teatritruppide toetamine, noortekeskuste, rahvamajade, noorte- ja kultuurikeskuste rajamine.

Noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise muudetud Euroopa hartas soovitatakse kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel „toetada noorteühenduste ja -organisatsioonide, noorterühmade ja rahvamajade juhitud ühiskondlik-kultuurilist organiseeritud tegevust, mis on koos pereelu ja koolis või tööl käimisega üks omavalitsuspiirkonna sotsiaalse sidususe alustugesid; see on ideaalne kanal noorte osaluse võimaldamiseks ja noortepoliitika elluviimiseks spordi, kultuuri, käsitöö ja vilumuste, kunstilise ja muu loomingu ja eneseväljenduse ning ühiskondliku aktiivsuse vallas”.

Harta käsitluse kohaselt on ühiskonna- ja kultuurielust osa võtmine omavahel seotud nähtused. Suurem osa noorteorganisatsioone tegutseb just selles vaimus. Nende tegevuse esmane eesmärk võib olla seotud kultuuri või spordiga, kuid oma olemasolu ja tegevuse kaudu suurendavad nad ühtlasi noorte heaolu viisil, mida ei oleks võimalik saavutada ilma sotsiaalsete, kultuuriliste ja sportlike elementideta. Mõned noorteorganisatsioonid tegelevad otseselt kultuurielust osa võtmise ja kultuurivahetuse teemadega (näiteks Euroopa Kultuuridevahelise Õppimise Liit, võrgustik Youth for Exchange and Understanding või Euroopa Oikumeeniline Noortenõukogu), teised keskenduvad rohkem spordile (näiteks International Sports and Cultural Association või Euroopa Valitsusväline Spordiorganisatsioon). Kõik sellised organisatsioonid, eriti aga suuremad ja väiksemad kohalikud organisatsioonid, pakuvad noortele võimalusi ühiskonna- ja kultuurielus kaasa löömiseks viisil, mis on midagi märksa enamat üksnes teiste loodud kultuuri tarbimisest.

Euroopa Nõukogu töö

Euroopa noortekaart võimaldab noortel saada soodustusi kultuuri, reisimise, majutuse, ostlemise ja teenuste valdkondades paljudes Euroopa riikides.
www.eyca.org

Euroopa kultuurikonventsioon19

See Euroopa Nõukogu konventsioon on vastu võetud 1954. aastal. Konventsiooni eesmärk on suurendada üksteisemõistmist ja üksteise kultuurilise mitmekesisuse vastastikust väärtustamist Euroopa rahvaste vahel, kaitsta Euroopa kultuuri, toetada riikide panustamist Euroopa ühisesse kultuuripärandisse, mis lähtub samadest põhiväärtustest, ning julgustada eriti konventsiooni osalisriikide keelte, ajaloo ja kultuuri tundmaõppimist. Konventsioon toetab ühist tegutsemist, soodustades üleeuroopalist huvi pakkuvat kultuuritegevust.

Peame välja kujundama inimõigustel põhineva poliitilise kultuuri.
Nelson Mandela

Kultuuridevahelise dialoogi valge raamat

2008. aastal andis Euroopa Nõukogu välja kultuuridevahelise dialoogi valge raamatu pealkirjaga „Living Together as Equals in Dignity” (Elades koos võrdselt ja väärikalt). Euroopa Nõukogus käsitatakse kultuuridevahelist dialoogi kui vahendit, mis aitab kasvatada teadlikkust, mõistmist, leppimist ja sallivust, hoida ära konflikte ning tagada ühiskonna lõimumist ja sidusust.

Valges raamatus antakse mitmeid suuniseid kultuuridevahelise dialoogi, vastastikuse austuse ja mõistmise edendamiseks lähtuvalt organisatsiooni põhiväärtustest. Väljaandmise juures olnud ministrid rõhutasid vajadust tagada valge raamatu piisav tutvustamine ning kutsusid Euroopa Nõukogu, selle liikmesriike ja kõiki teisi sidusrühmi valges raamatus esitatud soovituste täitmist sobival viisil kontrollima.

Dopinguvastane konventsioon

Dopinguvastane konventsioon on rahvusvahelise dopinguvastase võitluse alusdokument. See avati allkirjastamiseks 1989. aastal ning praeguseks on selle ratifitseerinud 51 riiki. Konventsioonis sätestatakse ühtsed normid ja eeskirjad, millega nõutakse riikidelt seadusandlike, rahaliste, tehniliste, hariduslike ja muude meetmete rakendamist spordis dopingu kasutamise vastu võitlemiseks.

Pealtvaatajate vägivalda käsitlev Euroopa konventsioon

Konventsiooni eesmärk on ennetada ja ohjata spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ja korrarikkumisi ning tagada pealtvaatajate ohutus. Konventsiooni on ratifitseerinud 41 riiki. See kehtib kõigi spordialade, aga eriti jalgpallivõistluse suhtes. Konventsiooniga pannakse riikidele kohustus rakendada praktilisi meetmeid vägivalla ennetamiseks ja ohjamiseks. Samuti nähakse ette meetmed süüdlaste kindlakstegemiseks ja vastutusele võtmiseks.

Les Jeux paralympiques

Les Jeux paralympiques sont une compétition d’athlétisme destinée aux personnes souffrant d’un handicap – notamment les personnes amputées d’un membre, les personnes ayant une vision défectueuse, les paraplégiques et les personnes atteintes de paralysie cérébrale. L’idée des Jeux paralympiques est née en 1948 et, à partir de 1952, les Jeux paralympiques ont eu lieu la même année que les Jeux Olympiques. Les premiers Jeux paralympiques d’hiver ont eu lieu en 1976. Mais la première vraie manifestation parallèle avec les Jeux Olympiques date de 1988: c’était à Séoul, en Corée du Sud, où les athlètes disposaient d’un « village paralympique » et ont utilisé, pour les compétitions, les mêmes sites que les athlètes olympiques. Les Jeux paralympiques sont reconnus et soutenus par le Comité international olympique (le CIO), et gérés par le Comité international paralympique (le CIP).

Inimõiguste kultuuri kasvatamine

Kuigi me kõik suhtleme teatud määral oma erinevates kultuurides ja subkultuurides, oleme kõik ühtlasi ja eelkõige ka inimesed ning osaleme sellistena kõige üldisemas võimalikus kultuuris ehk inimõiguste kultuuris. See on kultuur, kus inimesed tunnevad ja austavad iseenda ja teiste õigusi, vastutavad iseenda ja teiste inimväärikuse eest ning käituvad igapäevaselt kooskõlas inimõiguste põhimõtetega.

 Eesmärk ei ole luua uut kultuuri, ideoloogiat või filosoofiat, vaid aidata igal kultuuril põimida oma seadustesse, poliitilisse süsteemi ja kultuurikommetesse inimõiguste põhimõtted. Heaks alguspunktiks oleks õppida vaatama ümbritsevat maailma läbi inimõiguste objektiivi ning sellel vastavalt käituda.23 Sest inimõiguste kaitsmine ja edendamine ei ole ainult mõne kindla kultuuri, religiooni ega rahvuse eesmärk: pigem on see miski, mis peaks meid kõiki ühendama meie eri kultuurides ja identiteetides.

Lõpumärkused

1 “Generation of change, young people and culture”, Youth Supplement to UNFPA’s State of the World Population Report, www.unfpa.org/webdav/site/global/shared/documents/publications/2008/swp_youth_08_fre.pdf
ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_334_fr.pdf
3 Martinique’i kirjanik Aimé Césaire oma kõnes Pariisis toimunud mustanahaliste kirjanike ja kunstnike maailmakongrressil: www.wsu.edu/gened/learn-modules/top_culture/quotations-on-culture
4 Interneti etümoloogiasõnastik: www.etymonline.com/index.php?term=culture
5 General comment No. 21 to art. 15, para. 1 (a), of the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, Committee on Economic, Social and Cultural Rights, 2009. 
6 T-Kit on Training Essentials, Council of Europe and European Commission, 2002: www.youth.partnership-eu.coe.int/youth-partnership/publications/T-kits/6/Tkit_6_FR
7 Euroopa spordi harta, Euroopa Nõukogu, 1993
8 Human Rights Education Associates: www.hrea.org/index.php?base_id=157
www.un.org/en/documents/udhr/
10 Circle of Rights, Human Rights Resource Center, Section 5 Module 17: www1.umn.edu/humanrts/edumat/IHRIP/circle/modules/module17.htm
11 portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=13147&URL_DO=DO_PRINTPAGE&URL_SECTION=201.html
12 www.un.org/esa/socdev/unpfii/documents/DRIPS_en.pdf
13 Ayton-Shenker Diana, “The Challenge of Human Rights”, United Nations Department of Public Information DPI/1627/HR 1995: www.un.org/rights/dpi1627e.htm
14 Amin Maalouf, In the name of Identity: Violence and the need to belong, New York: Arcade Publishing 2000.
15 Olümpiaharta, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, 2011: www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf
16 Lisateavet leiate aadressilt: www.homelessworldcup.org/
17 Põhjalikum loetelu on esitatud aadressidel www.un.org/sg/mop/gwa.shtml ja http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=4049&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html   
18 Lisateavet leiate aadressilt: www.sportsansfrontieres.org
19 conventions.coe.int/Treaty/Commun/QueVoulezVous.asp?NT=018&CL=FRE&NT=018
20 www.coe.int/t/dg4/intercultural/Source/Pub_White_Paper/White%20Paper_final_revised_FR.pdf
21 http://conventions.coe.int/Treaty/Commun/QueVoulezVous.asp?CL=FRE&NT=135
22 http://conventions.coe.int/Treaty/Commun/QueVoulezVous.asp?CL=FRE&NT=120
23 Selleteemaline huvitav arutelu: www.hrea.org/lists/hr-education/markup/msg01188.html

Image: Theme 'Culture and sport' by Pancho

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Oluline kuupäev
  • 21. veebruarRahvusvaheline emakeelepäev
  • 21. märtsÜlemaailmne luulepäev
  • 23. aprillRahvusvaheline raamatu ja autoriõiguste päev
  • 3. maiÜlemaailmne ajakirjandusvabaduse päev
  • 21. maiRahvusvaheline kultuurilise mitmekesisuse ja vastastikuse mõju päev
  • 28. maiEuroopa naabrite päev
  • 9. augustRahvusvaheline põlisrahvaste päev
  • 12. augustRahvusvaheline noortepäev
  • 1. oktooberRahvusvaheline eakate päev
  • 1. oktooberRahvusvaheline muusikapäev
  • 25. oktooberRahvusvaheline kunstnike päev
  • 11. novemberRahvusvaheline teadmiste- ja rahupäev
  • 21. novemberÜlemaailmne televisioonipäev