Image: Theme 'Environment' by Pancho

Inimõigused ja keskkond

Selle maailma inimlikkuse pääste ei asu mitte kusagil mujal kui inimese südames, inimese mõtlemisvõimes, tema alandlikkuses ja vastutustundes. Meid hoiab ikka veel vangis see hukutav ja edev uskumus, et inimene on looduse kroon, mitte lihtsalt selle osa… Me ei oska ikka veel tõsta kõlblust poliitika, teaduse ja majanduse ees esikohale. Me ei suuda endiselt mõista, et vastutustunne on ainus kandev selgroog, mis võimaldab meil kõlbeliselt tegutseda. Vastutustunne on midagi kõrgemat kui minu perekond, minu riik, minu firma, minu edu.
Vaclav Havel

Kui teil palutakse rääkida „keskkonnast”, siis mis teile esimesena pähe tuleb? Eurobaromeetri uuringus anti sellele küsimusele muu hulgas järgmisi vastuseid: kliimamuutused, linnade saastumine, looduskaitse, inimeste põhjustatud katastroofid, näiteks naftareostus, tööstusõnnetused, maavärinad, üleujutused ja muud loodusõnnetused, loodusvarade ammendumine. Ei ole üllatav, et suurimad mureküsimused olid eri riikides erinevad. Näiteks Läänemere äärsete riikide elanikele oli selleks veereostus, samas kui Maltal ja Bulgaarias muretseti õhureostuse pärast.

Dioksiinid on polüvinüülkloriidi ja vinüüli tootmisel tekkivad püsivad bioakumuleerivad toksilised ained, mis lagunevad aeglaselt ja liiguvad üle maailma, kogunedes mööda toiduahelat ülespoole liikudes rasvkudedesse üha suuremas kontsentratsioonis. Ohtlikus koguses dioksiine on leitud isegi jääkarude kudedest ja eskimo emade rinnapiimast.1

Selline laialdane mure keskkonna olukorra pärast on üsna uus nähtus. Ajaloos ja eri kultuurides on leidunud arvukalt usulisi ja filosoofilisi koolkondi inimeste ja ülejäänud looduse suhte mõtestamiseks. Nn „arenenud” maades on kuni viimase ajani valitsenud seisukoht, et loodus on inimesele valitsemiseks ja kasutamiseks. Üldsus hakkas meie looduskeskkonna hävingu ulatusele tähelepanu pöörama alles 1960. aastate alguses.

Inimesed mõistavad, et me ei saa oma jäätmeid lihtsalt maha panna ja loota, et need kaovad iseenesest. Ilmselgelt mõjutab teatud piirkonnas toimuv ka mujal aset leidvad protsesse ning igasugusel meie tegevusel (kaevandamine, metsaraie, ehitamine, põllumajandus) on nii kohe kui ka pikas perspektiivis ilmnevaid tagajärgi nii kohalikule kui ka kogu maailma keskkonnale. Seega ei saa muret keskkonna pärast lahutada murest inimkonna pärast ning selle aluseks peavad olema võrdsuse, õiguste ja vastutustunde põhimõtted. Allpool on esitatud mõned näited sellest, kuidas looduskeskkonda mõjutav tegevus on seotud inimõigustega.

Õhk

Meie hingatavat õhku võivad saastata näiteks autode ja tehaste heitgaasis sisalduvad tahked osakesed, samuti kodudes kasutatav kütus ja tubakasuits. Saasteainete hulka kuuluvad ka madalamates atmosfäärikihtides leiduv osoon ning niiskuses levivad mikroobid. WHO Euroopa regioonis2 lühendab kokkupuude tahkete saasteosakestega iga inimese keskmist eeldatavat eluiga peaaegu ühe aasta võrra. Õhu kvaliteedi halvendamisega rikutakse õigust elule ning õigust maksimaalsele füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Vesi

Maailma mageveevarud kahanevad seoses rahvastiku suurenemisega, kuna lisaks joogivee ja kanalisatsiooni kasutamisele kodumajapidamistes kulub üha rohkem vett ka toiduainete tootmiseks, tööstusprotsessides ja vaba aja tegevustes.3

Aastal 2011 puudus 1,1 miljardil inimesel – igal seitsmendal maailma elanikul – juurdepääs ohutule ja piisavale joogiveele, millega ilmselgelt rikutakse nende inimeste õigust elule ja tervisele. WHO andmetel sureb igal aastal ebapuhtast joogiveest tingitud kõhuhaigustesse 1,8 miljonit inimest, kellest enamik on arengumaades elavad alla viieaastased lapsed.

Mida väiksemaks jäävad veevarud, seda rohkem tõuseb päevakorda inimeste turvalisuse küsimus. Tüli vee pärast võib tekkida ühe riigi piires, nagu juhtus 2010. aastal Indias New Delhis, kus katkendlik veevarustus ja selle hilisem täielik sulgemine tõid kaasa vägivaldseid proteste, mille käigus said mitmed inimesed vigastada. Tülid võivad tekkida ka riikide vahel, kui mõni veevarusid omav riik kasutab neid naabrite suhtes poliitilise surveabinõu, agressiooni või terrorismi vahendina.4

Maa

Peaaegu kolmandik maakera maismaast on nüüdseks põllumajanduslikus kasutuses ja igal aastal muudetakse põllumajandusmaaks miljonite hektarite kaupa looduslikke ökosüsteeme.6

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2010. aasta hinnangus maailma metsavarudele öeldakse, et netopindalalt kaotab maailm igal aastal 7,3 miljonit hektarit metsa. Paljud põllumajandusmeetodid saastavad tugevalt keskkonda ja ei ole kestlikud. Tänapäeval on põllumajanduses vaja vähem tööjõudu, mistõttu inimesed on sunnitud linnadest tööd otsima. Aastal 2007 saabus inimkonna ajaloos esmakordselt olukord, kus üle poole maailma rahvastikust elas linnapiirkondades.7 Maad kasutatakse ka maavarade kaevandamiseks ja muude tööstusettevõtete rajamiseks ning transpordiühendused killustavad maastikku ja raskendavad loomade liikumist. Kõigi nimetatud muutustega võivad kaasneda ka inimõiguste rikkumised, näiteks  seoses õigusele omada vara, valida vabalt tööd, saada toitu ja osa võtta kultuurielust.

Küsimus: Kuidas on õhk, vesi ja maa reostatud teie elukeskkonnas?

Maailm ei kuulu meile, maa ei kuulu meile. See on meile usaldatud vara, mida me hoiame tulevaste põlvede jaoks.

Aafrika vanasõna

Meie planeedi ressursid ei ole piiramatud ja kõik on siin kõigega seotud näiteks toiduahelate, vee ja kivimite ringe kaudu. Teatud määral suudab loodus reostusele vastu seosta, kuid selliste ahelate väga tugev häirimine näiteks saastamise, sobimatute põllumajandusmeetodite kasutamise, niisutusprojektide või kalade ülepüügi tõttu võib häirida looduslikku tasakaalu. Tšernobõli ja Fukushima tuumaõnnetused, Saksamaa metsade häving happevihmade tõttu, Lõuna-Hispaania kõrbestumine, Araali mere kuivamine Usbekistanis ja Ilısu tamm Türgis – need kõik on näited sellest, kuidas inimesed oma tegevusega kahjustavad igasuguse majandustegevuse ja elu enda aluseks olevat keskkonda.

Kliimamuutused

Keskkonnaga seotud inimõiguste rikkumiste kohta leiate näiteid aadressil 
www.righttoenvironment.org

„Planeedi Maa keskkonna halvenev kvaliteet ning keeristormide, üleujutuste, põudade ja muude loodusõnnetuste intensiivsuse ja sageduse suurenemine ohustavad inimeste toiduga kindlustatust, tervist ja elatise teenimise võimalusi.”

ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP)

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljanda hindamisaruande8 kohaselt on kliimamuutusi käsitlevad teadusuuringud ja teadmised viimastel aastatel jõudsalt edenenud, kinnitades, et Maa kliima praegune soojenemine on väga suure tõenäosusega tingitud inimtegevusest, näiteks fossiilkütuste põletamisest. Planeedi soojenemine on juba põhjustanud mõõdetavaid tagajärgi ning selle tulevane mõju kujuneb eeldatavasti ulatuslikuks ja kulukaks. Aruande järgi on selle tõenäosus 90%.

Kõik Doonau vesikonda kuuluvad riigid on koostanud veemajanduskavad ning teevad rahvusvahelist koostööd Doonau jõe kaitsenõukogus, et saavutada 2015. aastaks ELi veepoliitika raamdirektiivis esitatud keskkonnaeesmärgid.5

Fossiilkütuste põletamine on kõige olulisem kliimamuutusi soodustav inimtegevus. Kütuse põlemisel satub Maa atmosfääri süsinikdioksiid, veeaur, metaan ja lämmastikoksiid. Need gaasid tõkestavad Päikese soojusenergia hajumist läbi atmosfäärikihtide, põhjustades globaalset soojenemist. Seda protsessi on nimetatud ka kasvuhooneefektiks. Kõige olulisem kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid, kuna see püsib atmosfääris kõige pikemat aega. Selle praegune sisaldus atmosfääris on oluliselt kõrgem kui viimase 650 000 aasta jooksul esinenud looduslik tase. Tagajärjed on väga tõsised: ajavahemikus 1995–2006 mõõdeti üheteistkümnel aastal kõige kõrgemaid teadaolevaid maapinnatemperatuure pärast 1850. aastat (industrialiseerumise algus).9  Allpool on loetletud mõned globaalse soojenemise praegused ja eeldatavad tagajärjed.

Merepinna taseme tõus. Tõusev veetase ujutab üle mõned väikesed saareriigid ning seab miljonid madalamate piirkondade elanikud üleujutuste ohtu. Soolase vee sissetung hakkab mõjutama madalamaid põllumaid. Selline mõju on ilmnenud juba mitmetes maailma piirkondades, eriti Vaikse ookeani kaguosa saartel ja Kagu-Aasias.

Äärmuslikud ilmastikunähtused. Üleujutused, põuad ja tormid muutuvad sagedasemaks ja intensiivsemaks.

Väljasuremine. Kui temperatuur kogu maailmas tõuseb kahe kraadi võrra Celsiuse järgi, satub 30% kõigist maismaaloomadest suurenenud väljasuremisohtu.10

Toidunappus. Temperatuuri tõusu ja vihmade rütmi muutuste tagajärjel väheneb Aafrikas, Lähis-Idas ja Indias oluliselt põllukultuuride saagikus.

Veenappus. Vihmamustrite muutumise tõttu tekivad põuad või üleujutused. Kasutatava vee hulk väheneb.

Haigused. Koos temperatuuri tõusuga nihkub ka selliste haiguste nagu malaaria, Lääne-Niiluse viiruse, dengue palaviku ja jõepimeduse levikuala.

Haavatavate piirkondade häving. Ülekarjatamise tõttu häiritud karjamaad, lagedaks raiutud mäenõlvad ja põllumaad on kliimamuutuste suhtes varasemast tundlikumad.11

Keskkonnapagulased. Kliimamuutused koos muude keskkonnaprobleemidega suurendavad nende inimeste arvu, kes on sunnitud teistesse riikidesse ümber asuma või otsima varjupaika oma elukeskkonnas toimunud muutuste tõttu.

Küsimus: Kas oskate nimetada kliimamuutuste tagajärgi, mis on teie riiki juba mõjutanud?

Õigluse küsimus

Ajavahemikul, mis möödub uue aasta saabumisest kuni 2. jaanuari õhtusöögini, kulutab üks USA perekond inimese kohta sama palju fossiilkütust nagu üks Tansaania perekond terve aasta jooksul.
Andrew Simms

Kliimamuutuste mõjud avalduvad maailma eri osades erineval määral. IPCC aruande kohaselt ähvardab suurim oht maailma kõige vaesemaid rahvaid. Geograafilise asukoha, väiksema sissetuleku, nõrkade institutsioonide ning kliimatundlikest majandussektoritest (nt põllumajandus) sõltumise tõttu ei jätku arengumaadel muutustega kohanemiseks ressursse (nt senisest märjematesse või kuivematesse tingimustesse sobivate põllukultuuride kasutusele võtmine).

Teine õiglusega seotud küsimus puudutab seda, kuidas jagada kliimamuutuste leevendamiseks (nt tõhusamalt kütust põletavate seadmete soetamine, tuule-, hüdro- või päikeseenergia kasutamine) tehtavaid kulusid. Kohustuste jagamine osutus suurimaks komistuskiviks 2011. aastal Durbanis peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisriikide 17. konverentsil ning põhjustab läbirääkijatele probleeme tänaseni.

Paljud inimesed on viimasel ajal hakanud rääkima kliimaõigluse mõistest, pidades silmas vajadust vähendada kliimamuutustest tingitud ebavõrdset koormust eri piirkondadele. Kliimaõiglus tähendab kõigi inimeste õiglast kohtlemist ja mittediskrimineerimist läbi selle, et luuakse poliitikad ja projektid kliimamuutustest tingitud probleemide lahendamiseks ning kliimamuutusi põhjustavate ja diskrimineerimist kinnistavate süsteemide kõrvaldamiseks.12

Kliimamuutused on tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.
Ban Ki-moon

Kliimamuutused võivad pikas perspektiivis olla inimeste heaolule kõige suuremaks ohuks ning nendega tuleb kindlasti kiiremas korras tegeleda. Samas võib kliimamuutustele keskendumisega kaasneda ka ebasoovitavaid tagajärgi: muud keskkonnaprobleemid, näiteks reostus, kalade ülepüük või linnastumine, võivad jääda piisava tähelepanuta või siis kirjutatakse ka nendest tingitud tagajärjed kliimamuutuste arvele, kuigi tegelikult tuleks tegeleda hoopis teiste algpõhjustega. Heaks näiteks on oht korallriffidele. Merevee soojenemine, veetaseme tõus ja ookeanide hapestumine kliimamuutuste tagajärjel võivad tõesti ohustada korallriffe ning raskendada nende abil elatist teenivate või seal vaba aega veetvate inimeste jaoks oma inimõiguste teostamist. Kuid samal ajal ähvardavad korallriffe ka palju aktuaalsemad ohud, mille tõttu need võivad hävineda juba hulk aega enne seda, kui kliimamuutuste mõju kunagi 70 aasta pärast avaldub. Sellised ohud on näiteks reostus, muutunud põllumajandusmeetodite tõttu vihmaveega merre kanduv sete, kalade ülepüük, kalade, tigude ja korallide kogumine harrastussukeldujate poolt ning korallide kaevandamine tsemendi ja teetäitematerjalide tootmiseks.13

Rahvastiku kasv

Kliimamuutused ei tohiks muutuda ebamugavast tõsiasjast mugavaks patuoinaks, mille arvele saab kirjutada muid inimkonda survestavaid tegureid.

Keith Brander ja teised14

1804. aastal elas maailmas üks miljard inimest, 1927. aastal kaks miljardit, 1959. aastal kolm, 1974. aastal neli, 1987. aastal viis, 1998. aastal kuus ja 2011. aastal seitse miljardit. Selline kiire kasv on tingitud paranenud sanitaartingimustest, toitumisest, tervishoiust ja muudest positiivsetest muutustest, mis võimaldavad inimestel kauem elada ning rohkem täiskasvanueani elavaid lapsi sünnitada. Samas on meie planeedi ressursid piiratud ning rahvastiku kasv paneb keskkonnale tohutu koormuse, et varustada kõik inimesed vähemalt esmase peavarju, toidu ja joogiveega.

Kui me ei suuda stabiliseerida kliimat ega rahvastikku, ei jää Maale enam ökosüsteemi, mida päästa.
Worldwatch Institute

Keskkonnale mõjuva koormuse käsitlemisel tuleb lisaks rahvaarvule arvesse võtta ka elustiili ja tarbimisharjumusi. Rikkad riigid, näiteks suurem osa Euroopast, moodustavad kokku ainult 20% maailma rahvastikust, kuid oma kõrge elatustaseme tõttu kulutavad nad üle 70% planeedi ressurssidest. Seega seostub rahvastiku teema ka võrdsusega.

Küsimus: Hiina kasutas sündimuse vähendamiseks ühe lapse poliitikat. Kas teie arvates oli Hiina valitsuse selline käitumine põhjendatud? Kas olete kuulnud muudest sündimust vähendavatest meetoditest?

Probleemide lahendamine

Inimesed ei ole planeedi Maa ainus liik, kuigi nad käituvad selliselt.

Anonüümne autor

Kuna keskkonda mõjutab igasugune inimtegevus, tuleb küsida, kuidas oleks kõige parem kaitsta seda meid elus hoidvat keskkonda.

Üks võimalus on sõlmida rahvusvahelisi lepinguid teatud konkreetsetes valdkondades. ÜROs on vastu võetud terve rida keskkonnakaitset käsitlevaid leppeid ja deklaratsioone, näiteks õhusaaste, elurikkuse, bioloogilise ohutuse, kõrbestumise, ohustatud liikide, laevadelt lähtuva reostuse, troopilise puidu kasutamise, märgalade ja vaalapüügi kohta.15
Rahvusvaheline tegevus klorofluorosüsivesinike ja muude osoonikihti kahandavate kemikaalide tootmise lõpetamiseks on olnud kiire ja väga tõhus. Osoonikihti kahandavate ainete Montréali protokoll jõustus 1989. aastal ning selle tulemusena peaks osoonikiht aja jooksul taastuma.16

Montréali protokoll on olnud seni ehk kõige edukam rahvusvaheline leping.
Kofi Annan

Veel üks näide on Kyōto protokoll (vastu võetud 1997. aastal, jõustus 2005. aastal ja kehtiv 2012. aasta lõpuni), millega riigid võtsid endale konkreetsed kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kyōto protokoll on oluline seepärast, et selle aluseks on õigluse ja võrdsuse põhimõtted ning „ühised, ent diferentseeritud kohustused”. Teisiti öeldes tähendab see, et industrialiseerunud riigid peaksid rohkem maksma, kuna nende heitkogused ühe elaniku kohta on sageli 10 korda suuremad kui arengumaades.

Kuna protokoll kehtis 2012. aastani, on vaja uut rahvusvahelist kokkulepet, mis tagaks järjepidevuse ning aitaks kasvuhoonegaaside heitkogused veel suuremal määral vähendada. Selleks on vaja nii protokolliga ühinenud kui ka mitteühinenud riikide jätkuvat poliitilist tahet.

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC)

IPCC on juhtiv kliimamuutusi hindav rahvusvaheline institutsioon. Selle asutasid ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), et anda maailmale selge teaduslik ülevaade kliimamuutusi ning nende võimalikku keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslikke tagajärgi käsitlevate teadmiste praegusest seisust.IPCC on valitsustevaheline teadusasutus. Praeguse seisuga on IPCC liikmeteks 194 ÜRO ja WMO liikmesriiki. IPCC vaatab läbi ja hindab kogu maailmas kogutavaid uusimaid teaduslikke, tehnilisi ja sotsiaalmajanduslikke andmeid, mis aitavad kliimamuutusi paremini mõista. Oma teadusliku ja valitsustevahelise iseloomu tõttu annab IPCC ainulaadse võimaluse varustada otsustajaid rangelt kontrollitud ja tasakaalustatud teaduslike andmetega. Organisatsiooni töö on seega poliitiliselt oluline, kuid selle suhtes neutraalne ning ei kirjuta ette mingeid poliitikavalikuid.
IPCC ise ei vii uuringuid läbi ning ei kogu kliimaga seotud andmeid ega näitajaid. Tuhanded teadlased kogu maailmast teevad IPCC-le vabatahtlikku kaastööd.

Õigused ja kohustused

Õigustest lähtuva keskkonnakaitsekäsitluse algusmomendiks võib pidada 1972. aastal toimunud ÜRO inimkeskkonna konverentsi Stockholmi deklaratsiooni17

Selles sõnastati põhimõte, et inimesele peavad olema põhiõigusena tagatud vabadus, võrdsus ja piisavad elutingimused keskkonnas, mille kvaliteet võimaldab inimväärset elu ja heaolu, ning tal on pühalik kohustus keskkonda praeguste ja tulevaste põlvede jaoks kaitsta ja parandada.

Kas kõigile maailma elanikele on võimalik tagada inimäärsed ja piisavad elutingimused, ilma et see avaldaks keskkonnale laastavat mõju? Kui jah, siis kuidas? Keskkonnakahju põhjuseks võib olla nii ühiskonna madal kui ka kõrge arengutase. Näiteks madal arengutase ja sellest tingitud vaesus põhjustab metsade hävitamist, kuna inimesed kasutavad metsa küttepuudena. Karjamaade puudumise korral põhjustab põllumajandusmaa servades toimuv ülekarjatamine neil aladel kõrbestumist. Ebapiisav reoveepuhastus ja prügikogumine põhjustab joogivee puudust. Ebapiisav haridustase raskendab riikide püüdlusi puhtama keskkonna saavutamiseks. Kõrge arengutase omakorda kahjustab keskkonda teisest suunast. Majandusliku kasu nimel kiputakse metsi hävitama ja põliselanikke ümber asustama ning loodusvarasid maksimaalselt ära kasutama. Industrialiseerumise tagajärjel reostatakse nii tootmise kui tarbimise käigus õhku, vett ja atmosfääri mürgiste kemikaalidega – seda kõike majandusarengu nimel.18

Põhiline erinevus kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyōto protokolli vahel seisneb selles, et kui konventsiooniga üksnes kutsuti industrialiseerunud riike üles oma kasvuhoonegaaside heidet piirama, siis protokoll muutis selle kohustuslikuks.

1987. aasta Brundtlandi raportis püüti leida keskteed keskkonnakaitse ja majandusarengu vastandlike püüdluste vahel ning pakiti välja säästva arengu põhimõte: „areng, mis tagab tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada omi vajadusi”. Raportis esitatud seisukohtadega arvestati ka ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsil, kus võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta. See deklaratsioon (teise nimega Agenda 21) oli üldine tegevuskava, milles nähti ette riiklike ja kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja üksikisikute võetavad meetmed kõigis valdkondades, kus inimesed keskkonda mõjutavad. Lisaks sündis Rio tippkohtumise tulemusena ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, milles esitatakse valitsustele üldine raamistik kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks.

Arhusi konventsioon

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon võttis Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) vastu 1998. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 40 riiki ja ka Euroopa Liit. See on esimene rahvusvaheline leping, milles tunnustatakse „praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele”. Samuti tunnustatakse selles õigust keskkonnainfo kättesaadavusele, õigust osaleda keskkonnaasjade otsustamises ning pöörduda keskkonnaküsimustes sõltumatu kohtu poole. Kuigi konventsiooni on ratifitseerinud valdavalt ainult Euroopa ja Kesk-Aasia riigid ning selles sätestatud kontrollimehhanism on väga nõrk, omab konventsioon ülemaailmset tähtsust, kuna selles on seostatud keskkonna- ja inimõigused.19

Keskkonnakaitse liikumine jääb püsima üksnes siis, kui sellest saab võitlus õigluse eest. Puhtalt keskkonnakaitse juurde jäämise korral sureb see välja või muutub ettevõtete ökoloogilise mainekujunduse tööriistaks. Ükski siiras keskkonnakaitsja ei suuda sellist rolli taluda. Kuid ökoloogial ja õiglusel põhineva liikumisena on selle võimalused piiramatud.
Vandana Shiva

Paljude arvates tuleb keskkonnakaitse edasisel korraldamisel lähtuda inimõigustel põhinevast käsitlusviisist, mille aluseks on õiglus, õigused ja kohustused. Sellegipoolest on aktivistid ja keskkonnakaitsjad aastaid väitnud, et sellisest eeldusest ei piisa. Nende arvates ei saa keskkonnakaitse eesmärgiks võtta inimeste elu ja tervist, sest sellisel juhul kaitstakse keskkonda üksnes inimeste heaolu huvides ja selleks vajalikul määral. 2009. aastal Boliivias toimunud maailma rahvaste konverentsil kliimamuutuste ja emakese Maa õiguste kohta koostati ÜROle edastamiseks emakese Maa ülddeklaratsioon. Selle artiklis 2 öeldakse: „Emakesel Maal on õigus eksisteerida, kesta ja käigus hoida kõigi olendite eluks vajalikke tsükleid, struktuure, funktsioone ja protsesse.”

Ökotsiid kui kuritegu

Sellised keskkonnakatastroofid, nagu toimusid näiteks 1976. aastal Sevesos, 1984. aastal Bhopalis, 1986. aastal Tšernobõlis, 1998. aastal Hispaanias (reostatud heitvee keskkonda pääsemine) ja 2010. aastal naftaplatvormiga Deepwater Horizon, toovad tavaliselt kaasa ulatuslikke kohtuvaidlusi. Siiski ei ole kohtus kunagi oma huve kaitsmas tulevased põlvkonnad ega keskkond.

On üsna veenvaid argumente, mis ütlevad, et suurt ökoloogilist kahju põhjustanud ettevõtted tuleks vastutusele võtta. Termin „ökotsiid”, mis tähendab igasugust looduskeskkonna ulatuslikku hävitamist, võeti kasutusele pärast Vietnami sõja ajal Kagu-Aasias herbitsiididega toimunud õnnetust. 2010. aasta aprillis tegi Ühendkuningriigi advokaat Polly Higgins ÜROle ettepaneku, et ökotsiid tunnistataks koos genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuritegudega rahvusvaheliseks rahuvastaseks kuriteoks, mille suhtes saab pöörduda Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse.

Ökotsiidi kriminali­seerimine on vajalik, sest kui inimeselt elu võtjate suhtes kehtib mõrva paragrahv, siis peab midagi samaväärset kehtima ka looduse tapjate suhtes.

Jaime David Fernández Mirabal, Dominikaani Vabariigi keskkonnaminister

Kui Britannia pidi oma jõukuse saavutamiseks kasutama pooli selle planeedi ressursse, siis mitut planeeti on arenguks vaja Indial?
Mahatma Ghandi

Euroopa Nõukogu roll

Säästev areng on üks Euroopa Nõukogu tähtsamaid prioriteete. Nõukogu lähtub põhimõttest, et majandusareng ei tohi kahjustada inimkonna põhilist vara: keskkonna ja maastike kvaliteet, inimõigused ja sotsiaalne õiglus, kultuuriline mitmekesisus ja demokraatia. Euroopa Nõukogu peab kliimamuutusi kõige tõsisemaks maailma ees seisvaks keskkonnaprobleemiks, mõistab nende mõju inimõigustele ning töötab kahes põhisuunas: esiteks loodusvarade ja elurikkuse säilitamine ning teiseks maailma kultuuride mitmekesisuse ja elujõulisuse kaitsmine. Säästva arengu kultuuriline aspekt eeldab seega paralleelset tegevust säästva kultuuri kujundamisel ja kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisel.

Euroopa Nõukogu on aidanud kujundada Euroopas õiguslikku keskkonda, mis soosib elurikkust ning kultuuriliste ja looduslike ressursside terviklikul kasutamisel põhinevat ruumilist planeerimist, maastikukorraldust ning säästvat territoriaalset arengut. 1961. aastal käivitatud Euroopa Nõukogu keskkonnaprogrammi tulemusena on valminud Euroopa maastikukonventsioon, Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon ning raamkonventsioon kultuuripärandi väärtusest ühiskonna jaoks. Samuti annab Euroopa Nõukogu välja Euroopa kaitsealade diplomit. Selle 1965. aastal loodud aunimetusega tõstetakse esile kaitsealade teaduslikke, kultuurilisi või esteetilisi saavutusi. Diplomeeritud kaitsealal peab kehtima nõuetele vastav kaitsekava, mis võib olla ühendatud säästva arengu kavaga.

Euroopa Nõukogu inimõiguste ja keskkonna käsiraamat sisaldab teavet Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohta ning käsitleb Euroopa sotsiaalharta mõju keskkonnakaitsele.

Mitmel korral on püütud täiendada Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolliga, mis sätestaks õiguse tervislikule keskkonnale, kuid seni pole see õnnestunud. Vastuargumendina väideti, et Euroopa Inimõiguste Kohus saab enamikku ränkade keskkonnalaste rikkumistega seotud juhtumeid lahendada inimõiguste konventsiooni artikli 8 (era- ja perekonnaelu) alusel.

Küsimus: Kas Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigustele tuleks lisada ka õigus tervislikule keskkonnale?

Euroopa Inimõiguste Kohus

Mitmed isikud on pöördunud edukalt kohtusse keskkonnaga seotud asjades selle alusel, et ebasoodsad keskkonnategurid on põhjustanud mõne Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud inimõiguse rikkumise. Kohtu pretsedentide hulgas on selliseid, mis käsitlevad õigust elule, õigust austusele era- ja perekonnaelu ning kodu vastu, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja kohtusse pöördumisele, õigust saada ja levitada mõtteid, õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks ning õigust omandit segamatult kasutada.

Hamer vs. Belgia

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 27. november 2007.
Kaebuse esitajale kuulus maja, mille tema vanemad olid ehitanud ehituskeelu piirkonnas asuvale metsamaale. Kaebuse esitaja vastu algatati menetlus seoses kehtivatele õigusaktidele mittevastava maja ehitamisega ning kohus leidis, et ta peab taastama kõnealuse krundi endise seisukorra. Maja lammutati sundkorras. Kaebuse esitaja väitis, et sellega rikuti tema õigust eraelu puutumatusele.
Esimest korda oma praktikas jõudis inimõiguste kohus järeldusele, et kuigi keskkonna kaitset ei ole konventsioonis otsesõnu sätestatud, omab keskkond iseseisvat väärtust, mis kuulub nii ühiskonna kui ka avaliku võimu kandjate huvisfääri. Majanduslikud kaalutlused ja isegi õigus omandile ei peaks olema keskkonnaprobleemide suhtes ülimuslikud, eriti kui riik on vastu võtnud valdkonda reguleerivaid õigusakte. Seetõttu olid avaliku võimu kandjad antud juhul kohustatud keskkonna kaitsmise nimel tegutsema.20

Noorte osalus

Kuna noored on probleemidest rohkem teadlikud ning mängivad pikaajalise kestlikkuse tagamisel suuremat rolli, on keskkond üks valdkond, kus neil peaks olema eestvedaja pädevus.
Maailma noortearuanne 200321

Esimeses peatükis kirjeldasime inimõigustealases hariduses kasutatavad põhimõtet, et õppimine toimub inimõiguste kohta, kaudu ja nimel, ning väitsime, et inimõiguste kaitsmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid saab omandada üksnes kogemuste põhjal. Noorsootöötajatele räägitakse pidevalt, et tegevust tuleb alustada noorte inimeste endi ümbruskonnast, ning mis oleks veel parem võimalus aktiivseks tegutsemiseks kui keskkonnaküsimused? Näiteks võib lähtekohaks saada kohalike noorterühma mure mõne ehitatava tee või hoone pärast, mille tõttu nad kaotavad mänguväljaku. Samuti võib neid huvitada see, kuidas vähendada oma CO2-jalajälge või muuta oma kodu, kooli või noortekeskust keskkonnasõbralikumaks. Piirkondlikult ja riiklikul tasandil saavad nad mõjutada avalikku arutelu ja poliitilist debatti näiteks kirjade, avalike etenduste ja demonstratsioonidega.

Keskkonnakaitse ja -teadlikkus on olulised küsimused paljude Euroopa noorteorganisatsioonide jaoks, kuigi see ei pruugi alati olla nende esimene prioriteet. Euroopas on mitmeid noorteorganisatsioone ja liikumisi, mille töö aluseks on keskkonna ja inimõiguste kaitse ning kus ollakse teadlikud, et keskkonnaharidusel ja -aktsioonidel ei ole piire. Euroopa Noortekeskuse programm sisaldab mitmeid teemakohased tegevusi, mis hõlmavad sedavõrd erinevaid – ja ometi tihedalt seotud – valdkondi nagu toiduainetega varustatus, keskkonnaõiglus, säästev areng ja kliimamuutused.

Osalemisvõimalusi leidub ka rahvusvahelisel tasandil. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis tunnistatakse noorte osaluse tähtsust ning antakse noortele ajutise huvirühma staatus. See staatus võimaldab noortel saada ametlikku teavet, osaleda kohtumistel ja taotleda sõnavõtuaega. Mehhikos Cancúnis toimunud 16. sellisel kohtumisel osales umbes 500 noort delegaati, noorteaktivisti ja noorteorganisatsioonide esindajat kogu maailmast.

Kas hoolid tulevikust? Hoolitse metsa eest!

See oli organisatsiooni Youth and Environment Europe (YEE) 2011. aastal korraldatud kampaania, kuhu olid kaasatud Albaania, Tšehhi Vabariigi, Soome, Portugali, Venemaa ja Ühendkuningriigi noored, kes kutsusid eakaaslasi üles kaitsma metsi kogu maailmas. Kampaania eesmärk oli suurendada teadlikkust maailma metsi ähvardavatest ohtudest, innustada noori tegutsema, aidata neil tutvuda kohalike metsadega ning anda neile võimalusi kohalike metsade eest hoolitsemiseks. http://www.yeenet.eu

Kasulikke organisatsioone ja linke

Napilt rohkem kui pooled (53%) ELi kodanikud on enda väitel teinud viimase kuue kuu jooksul midagi kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Kõige sagedasemad sellealased tegevused olid prügi sorteerimine, ühekordsete toodete ostude vähendamine ning kohalike ja hooajasaaduste ostmine.22

Maa harta on deklaratsioon, kus esitatakse põhilised eetikapõhimõtted, millest lähtudes tuleks üles ehitada 21. sajandi õiglane, alalhoidlik ja rahumeelne ühiskond: www.earthcharterinaction.org

Worldwatch Institute tegeleb maailma keskkonnaprobleemide uurimisega: www.worldwatch.org

UNite to Combat Climate Change on ÜRO kampaania, millega innustatakse maailma kogukondi kohe kliimamuutuste vastu tegutsema asuma: www.unep.org/unite/

Reaalajas muutuvad statistilised näitajad maailma kohta: www.worldometers.info

Isikliku CO2-jalajälje arvutamine. Mitmekeelsed lihtsalt kasutatavad tasuta kalkulaatorid: www.carbonfootprint.com

Kliimaõiglus: maailma organisatsioonidest ja liikumistest moodustunud võrgustik, mille eesmärk on võidelda sotsiaalse, ökoloogilise ja soolise õigluse eest: www.climate-justice-now.org

Mugavalt kasutatav lehekülg riikide statistiliste näitajate võrdlemiseks: www.nationmaster.com

Noorte inimeste ja kliimamuutuste seost on väga hästi selgitatud ÜRO 2010. aasta maailma noortearuandes.

Friends of the Earth International on üks maailma suurimaid rohujuuretasandi keskkonnakaitse võrgustikke, mis korraldab kampaaniaid kõige aktuaalsemates keskkonna- ja sotsiaalküsimustes: www.foei.org

350.org on ülemaailmne rohujuuretasandi liikumine, mis töötab kliimakriisi lahendamise nimel: www.350.org
Vikipeediast võib leida siin nimetamata väljapaistvaid keskkonnaorganisatsioone, mis on rühmitatud liikide ja riikide kaupa: www.wikipedia.org

Lõpumärkused

1 www.healthybuilding.net/pvc/facts.html
2  WHO Euroopa regioon koosneb 53 riigist. Nende täielik loetelu on esitatud WHO Euroopa brošüüri 8. leheküljel: www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0017/122912/who_office_brochure-UK-www.pdf
3 www.unwater.org
4 Täpsemalt vt  www.worldwater.org
5 www.icpdr.org/icpdr-pages/river_basin_management.htm
6 "World Land Use Seen As Top Environmental Issue", Science Daily, www.sciencedaily.com/releases/2005/08/050808065021.htm
7 www.unfpa.org
8 www.greenfacts.org/en/climate-change-ar4
9 IPCC, "Atmospheric Carbon Dioxide", IPCC Fourth Assessment Report: Climate Change 2007, www.ipcc.ch/publications_and_data/ar4/wg1/en/ch2s2-3.html#2-3-1
10 www.direct.gov.uk
11 www.righttoenvironment.org
12 www.climate-justice-now.org
13 L.M. Brander, et al, "The Economic Impact of Ocean Acidification on Coral Reefs", Economic and Social Research Institute, working paper no. 282, February 2009.
14 K. Brander, et al, "The value of attribution", Nature Climate Change, Vol. 1, May 2011, p 70.
15 Lisateavet vt: www.unescobkk.org/rushsap/resources/shs-resources/environmental-ethics-resources/environmental-treaties
16 http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2006/26may_ozone/
17 www.unep.org/Documents.Multilingual/Default.asp?documentid=97&articleid=1503
18 www.unescap.org/drpad/publication/integra/volume2/malaysia/2my04a.htm
19 www.coastalwiki.org; www.unece.org
20 www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/0C818E19-C40B-412E-9856-44126D49BDE6/0/FICHES_Environnement_EN.pdf
21 www.un.org/esa/socdev/unyin/documents/ch05.pdf
22 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_372_en.pdf

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat

Oluline kuupäev
  • 22. märtsÜlemaailmne veepäev
  • 23. märtsMaailma meteoroloogiapäev
  • 21. maiRahvusvaheline kultuurilise mitmekesisuse ja vastastikuse mõju päev
  • 22. maiRahvusvaheline elurikkuse päev
  • 5. juuniMaailma keskkonnapäev
  • 17. juuniRahvusvaheline kõrbestumise ja põua vastu võitlemise päev
  • 11. juuliMaailma rahvastiku päev
  • Oktoobri teine kolmapäevRahvusvaheline loodus-katastroofide vähendamise päev
  • 16. oktooberÜlemaailmne toidupäev
  • 6. novemberRahvusvaheline sõdade ja relvakonfliktide poolt põhjustatud keskkonnakahjude tõkestamise päev