Juhised

1. Rände teema sissejuhatuseks korraldage ajurünnak, kus nimetatakse mujale kolimise põhjusi.
2. Selgitage osalejatele, et harjutuse käigus peavad nad kujutlema, et nad on sunnitud kodust põgenema. Osutage ajurünnaku käigus välja pakutud „tõuketeguritele”, mille tõttu inimesed põgenevad, nt sõda, loodusõnnetus, tagakiusamine ja terrorism. Seejärel paluge rühmal arvata, kui palju võiks maailmas olla pagulasi.
3. Paluge osalejatel moodustada väikesed rühmad ning jagage neile paberilehed ja pliiatsid.
4. Paluge kõigil kujutleda, et nad on sunnitud teatud põhjusel ootamatult kodust põgenema ning saavad kaasa võtta ainult kolm asja. Mis need kolm asja oleksid?
Igale lehele tuleks kirjutada üks asi.
5. Paluge kõigil üksteise järel oma valikut tutvustada ja põhjendada.
6. Nüüd paluge osalejatel ühiselt arutleda erinevate valikute ja põhjenduste üle, jõuda
konsensusele ning paigutada asjad rombikujulisse pingeritta.
7.  Lõpuks paluge kõigil ruumis ringi käia ja vaadate teiste rühmade koostatud pingeridasid.

Analüüs ja hindamine

Alustuseks korrake üle iga rühma koostatud pingeread ning algatage arutelu selle üle, mida osalejad õppisid ning mida see ütleb inimõiguste kohta.

• Kas kaasavõtmiseks valitud esemete hulgas oli midagi üllatavat? 
• Kas neid oli lihtne tähtsuse järjekorda panna? Millised lahkarvamused rühmas -tekkisid? 
• Kui suurel määral rühmade pingeread sarnanesid või erinesid? 
• Kui praktiliselt inimesed mõtlesid? Kas nad mõtlesid peamiselt oma füüsilisele -eluspüsimisele või ka emotsionaalsetele või vaimsetele vajadustele? 
• Kui raske oleks kodust põgeneda, kui selline olukord peaks päriselt tekkima? 
• Millest inimesed pärast põgenemist kõige rohkem puudust tunneksid? 
• Kas osalejad tunnevad kedagi, kes on pidanud kodust põgenema? 
• Kas harjutuses kujutatud olukord on realistlik? Kas inimestel on alati võimalik valida, mida nad saavad endaga kaasa võtta? 
• Mida tähendab põgenemine laste ja noorte jaoks? Kas on tõenäoline, et vanemad arvestavad asjade pakkimisel ka nende vajadustega? 
• Mida saaksime teha, et juhtida oma kogukonnas (või maailmas) tähelepanu pagulaste vajadustele? 
• Millised inimõigused on ette nähtud otseselt pagulaste kaitsmiseks?

Nõuandeid korraldajale

Harjutust sisse juhatades püüdke panna osalejaid mõtlema rändele üldiselt. Inimesed võivad kolida näiteks õpingute või töö pärast, seoses elustiiliga, aga ka üleujutuste, maavärinate, põua, sõja ja tagakiusamise tõttu. Pärast ajurünnakut tehke kodust lahkumise põhjustest kokkuvõte ja paigutage need kahte nimekirja vastavalt sellele, kas tegemist on „tõuketegurite” (sõda või tagakiusamine kodumaal) või „tõmbeteguritega” (teises riigis on paremad töö- ja õppimisvõimalused).

Neljandal etapil tuleb kõigile osalejatele kujutlemiseks välja pakkuda üks ühine stse-naarium. Valige selline olukord, mis oleks rühma liikmete jaoks kõige sobivam või huvitavam. Sõja kujutlemine võib olla liiga keeruline, kui keegi pole seda ise kogenud, aga realistlikum variant võiks olla näiteks terroristide rünnak. Kasutatav stsenaarium peaks olema selline, mis võiks ka tegelikult juhtuda. Kui teie linn asub orus, võib sobida üle-ujutus, kus jõe veetase hakkab tõusma ning tekib oht, et tulvavesi võib sillad minema kanda ja -piirkonna üle ujutada. Kui elate mägises piirkonnas, oleks realistlikum kujutleda ohuna suuri vihmasadusid, mis võivad põhjustada maalihke. Osalejad peaksid kujutlema, et nad -põgenevad kodust, kuhu neil ei ole võimalik tagasi pöörduda, ning peavad kolima kaugele pikaks ajaks, võib-olla isegi alatiseks.

See, mida ja kui praktilisi esemeid osalejad kaasavõtmiseks valivad, sõltub nende -küpsusastmest. Samuti mõjutavad seda sellised tegurid nagu ilm, aastaaeg ja põgenemise põhjus. Näiteks üleujutuse korral võivad need, kes ei oska ujuda, võtta kaasa midagi, mida saab kasutada parvena. Oluline on rõhutada, et õigeid ja valesid vastuseid selliste isiklike eelistuste puhul ei ole, kuigi mõned valikud võivad olla teistest arukamad ja praktilisemad.

Kõik Taanis küsitletud varjupaigataotlejad, kes olid põgenenud sõja ja tagakiusamise eest, ütlesid, et esimese asjana võtsid nad kaasa raha. Pass või isikutunnistus oli samuti oluline, kuid nende sõnul oli alati võimalik osta ka võltsdokumente. Sama kehtib soojade riiete ja toidu kohta: raha eest saab alati vajalikke asju osta. Mõned olid kaasa võtnud piibli, et rahuldada oma usulisi vajadusi.

Soovitame kasutada rombikujulist pingerida ja märkmepaberi lehti, sest esiteks on valikute tegemine selles ülesandes raske ning teiseks on see konkreetse eesmärgiga meetod, mis võimaldab paberilehti (ja mõtteid) vastavalt arutelu kulgemisele ümber paigutada.

Variandid

Sama meetodit saab kasutada kõigi inimõigustega seotud teemade puhul. Allpool on -esitatud mõned näited.

• Lapsed: mis on õnneliku lapsepõlve kolm kõige olulisemat tunnust? 
• Kodakondsus ja osalus: mis on mitmekultuurilises ühiskonnas elava inimese jaoks kolm kõige olulisemat omadust? 
• Kultuur ja sport: millised kolm aspekti teie kultuurist on teie jaoks kõige tähtsamad? 
• Demokraatia: millised on kolm kõige tähtsamat asja, mis aitavad riigis tagada hästi toimivat demokraatiat? 
• Puuded ja puudehalvustamine: liikumine on paljude puudega inimeste jaoks probleem. Mis oleks kolm kõige tõhusamat asja, mida meie linnas saaks näiteks pimedate liikumisvõimaluste parandamiseks ära teha? 
• Diskrimineerimine ja sallimatus: kujutlege, et lähete pikale rongireisile ning peate jagama vagunit erinevatest riikidest pärit inimestega. Valige kolm rahvust, kellega teil oleks kõige meeldivam koos sõita. (Harjutuse laiendamiseks võite lisada ka kolm rahvust, kellega oleks kõige ebameeldivam sõita.) 
• Haridus: millist kolme keelt peaksid vastastikuse suhtluse ja mõistmise paranda-miseks õppima kogu maailma lapsed? 
• Keskkond: millise kolme ohustatud liigi kaitseks peaks Maailma Looduse Fond -korraldama oma järgmise kampaania? 
• Sotsiaalne sugu: nimetage kolm peamist põhjust, miks sooline diskrimineerimine ei ole tänaseni maailmast kadunud. 
• Globaliseerumine: millised kolm aastatuhande arengueesmärki on teile olulisimad? 
• Tervis: tubakas, kokaiin, alkohol, hašiš, efedriin, Viagra? Millise kolme narkootilise aine kohta vajavad meie riigi noored kõige rohkem teavet? 
• Meedia: millised kolm viimase 10 aasta jooksul meedias toimunud arengut on kõige rohkem kaasa aidanud inimõiguste kaitsmisele? 
• Ränne: kui peaksite oma riigist põgenema, siis millises kolmes riigis tahaksite kõige meelsamini elada? 
• Rahu ja vägivald: millised kolm tegurit on suurimaks ohuks rahule maailmas? 
• Vaesus: millised kolm meedet aitaksid kõige tõhusamalt vaesust kaotada? 
• Religioon ja usk: mis oleks kolm kõige tõhusamat asja, mis aitaksid võidelda -fundamentalismi leviku vastu? 
• Mälestamine: mõelge mõnele oma linnas asuvale ajaloolise sündmuse mälestus-märgile. Pakkuge välja kolm võimalust, kuidas seda sündmust saaks avalikult tunnustada, dokumenteerida ja sellest õppida ilma seda moonutamata või kuritarvitamata. 
• Sõda ja terrorism: praeguseks on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe maamiinide keelustamise kohta. Millised kolm relvaliiki tuleks keelustada järgmisena? 
• Tööelu: inimeste õigust korralikule tööle saab rikkuda väga mitmel moel. Millised kolm sellist rikkumist on teie jaoks kõige probleemsemad?

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui rühm tahaks põhjalikumalt uurida, mida tähendab kodust lahkumine ja varjupaiga taotlemine, võib nendega läbi viia harjutuse "Kas ma võin siseneda?" või "Keelebarjäär".

Minevikusündmustele mõtlemine kutsub esile igasuguseid mälestusi. Kui rühm tahaks pikemalt mõelda selle üle, kuidas sõjamälestusmärgid mälestusi esile kutsuvad, võivad nad kasutada harjutust "Mälusõnad" .

Ideid tegutsemiseks

Küsige pereliikmetelt, sõpradelt või kolleegidelt, millised kolm asja nemad kaasa võtaksid, ning algatage diskussioon inimõiguste ja pagulaste teemal.

Leidke mõni varjupaigataotlejate ja pagulastega töötav kohalik organisatsioon ning uurige võimalusi, kuidas te saaksite neile abiks olla.