Räägime seksist, räägime sinust ja minust.

Ülevaade

Kasutatakse akvaariumi meetodit, et uurida inimeste suhtumist seksuaalsusesse, sh homofoobia küsimust.

Seotud õigused
  • Õigus võrdsele kohtlemisele
  • Diskrimineerimise keeld
  • Sõna- ja ühinemisvabadus
Eesmärgid
  • Süvendada seksuaalsuse ja seksuaalse identiteediga seotud küsimuste ja õiguste mõistmist
  • Suurendada enesekindlust, et väljendada oma arvamust seksuaalsete eelistuste mitmekesisuse kohta
  • Kasvatada sallivust ja empaatiat teistsuguse sättumusega inimeste suhtes
Materjalid
  • 3 tooli
  • 2 korraldajat (soovitatavalt)
  • Osalejate ringiliikumist võimaldav vaba ruum
  • Tahvel või märkmetahvel ja markerid
  • Väikesed paberilipikud ja pliiatsid
  • Kübar 
Ettevalmistus
  • Arvestage, et paljude inimeste – eriti noorte! – jaoks on seksuaalsus väga isiklik ja tundlik teema. Vajadusel kohandage selle harjutuse metoodikat või teemat või mõlemat.
  • Mõelge mõnele ühiskonnas tuntud inimesele, kes on avameelselt oma seksuaalsusest rääkinud, sh hetero-, homo-, bi- ja transseksuaalsed mehed ja naised. 
Oluline kuupäev
  • 17. maiRahvusvaheline homo- ja transfoobia vastu võitlemise päev

Juhised

1Pealkiri pärineb ühest Ameerika hiphop-trio Salt-n-Pepa laulust (1991)

  1. Tehke sissejuhatus. Selgitage, et kuigi enamik inimesi peab seksuaalsust isiklikuks asjaks, on seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld üks põhilisi inimõigusi, mis on suuremas osas Euroopa riikides seadusega kaitstud. See harjutus on võimalus uurida erinevaid hoiakuid seksuaalsuse suhtes, eriti homoseksuaalsuse ja heteroseksismi suhtes. Soojenduseks paluge osalejatel ajurünnakus nimetada tuntud isikuid, kes on avalikult oma seksuaalsusest rääkinud.
  2. Jagage välja paberilipikud ja pliiatsid ning paluge osalejatel kirjutada üles oma küsimused homoseksuaalsuse või üldiselt seksuaalsuse kohta, ning asetada lipikud kübarasse. Küsimused peaksid olema anonüümsed.
  3. Selgitage, et harjutuse eesmärk on uurida seksuaalsuse ja eriti homoseksuaalsusega seotud hoiakuid. Igaüks võib vabalt oma arvamust väljendada ning see võib olla traditsiooniline või ebaharilik, vastuoluline või ühiskonna üldtunnustatud normidest lahknev. Osalejad võivad esitada seisukohti, millega nad nõustuvad või ei nõustu, kartmata naeruvääristamist või põlgust. 
  1. Asetage kolm tooli poolringis rühma ette. Need on mõeldud kolmele „akvaariumis” olevale vestlejale. Ülejäänud rühm on vaatleja rollis.
  2. Selgitage, et alustuseks kutsute lisaks endale kaks vabatahtlikku akvaariumi vestlema. Kui keegi tahab mingil hetkel vestlusega liituda, võib ta seda teha, kuid kuna akvaariumis on kohti ainult kolmele, peab ta kellegi välja vahetama. Seega peaks kõneleda soovija ette tulema ja koputama mõne vestleja õlale. Seejärel vahetavad need kaks kohad ning endisest vestlejast saab nüüd vaatleja.
  3. Igaüks võib tulla ette arvamust avaldama, aga see ei pea tingimata olema tema enda arvamus. See võimaldab sõnastada ka vastuolulisi, poliitiliselt ebakorrektseid või pööraseid seisukohti, et teemat saaks põhjalikult käsitleda paljudest eri aspektidest. Rõhutage, et rühma kuuluvate isikute vastu suunatud solvavad või haavavad märkused on keelatud.
  4. Paluge ühel vabatahtlikul tõmmata kübarast üks küsimus ja hakata selle üle arutlema. Laske arutelul kulgeda, kuni teema on ammendunud ja mõtted hakkavad korduma.
  5. Seejärel paluge kolmest vabatahtlikust järgmisel tõmmata uus küsimus ning jätkata arutelu samade reeglite kohaselt.
  6. Arutage läbi nii palju küsimusi, kui on olemasoleva aja jooksul võimalik. Enne analüüsi ja hindamise juurde asumist tehke lühike vaheaeg, et osalejad saaksid akvaariumi meeleolust väljuda. See on eriti oluline, kui mõttevahetus kujunes tuliseks või vastuoluliseks. 

Analüüs ja hindamineGoto top

Hakatuseks analüüsige lühidalt, kuidas akvaariumis vestelnud ja vestlust pealt vaadanud osalejad ennast harjutuse käigus tundsid. Seejärel rääkige kõlanud erinevatest seisukohtadest ning lõpetuseks võtke kokku, mida osalejad harjutuse käigus õppisid.

  • Kas mõni avaldatud seisukoht šokeeris või üllatas kedagi? Milline seisukoht? Miks?
  • Kui avatud mõtlemisega on meie kogukonna inimesed üldiselt seksuaalsuse suhtes?
  • Kas noortelt meestelt ja naistelt eeldatakse, et nad vastaksid teatud seksuaalsetele sättumustele ja soorollidele? Millised need on?
  • Kuidas suhtutakse neisse (noortesse) inimestesse, kes sellistele ootustele ei vasta?
  • Kas mõned elanikkonna rühmad on avatuma suhtumisega kui teised? Miks?
  • Mis mõjutab meie seksuaalsuse kujunemist?
  • Kust pärinevad inimeste väärtushinnangud seoses seksuaalsusega?
  • Kas osalejate suhtumine seksuaalsusesse erineb nende vanemate ja vanavanemate omast? Kui jah, siis mille poolest? Miks?
  • Kas meie riigis on seadusi, mis keelustavad mõne sugulise läbikäimise vormi kahe täiskasvanu vahel? Kui jah, siis mida need seadused keelavad? Miks need olemas on? Miks need on teie arvates põhjendatud?
  • Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 16 öeldakse: „Täisealistel meestel ja naistel on igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal õigus abielluda ja luua perekond.” Miks ei ole selles loetelus rassi, rahvuse ja usu kõrval nimetatud ka seksuaalset sättumust? Kas see peaks seal olema?
  • Mõnes riigis võivad seadused ja sotsiaalne surve olla vastuolus nõudega austada isiku inimväärikust ning tema õigusega armuda enda valitud inimesesse, vabalt abielluda jne. Kuidas saaks sellist vastuolu lahendada? 

Nõuandeid korraldajateleGoto top

Arvestage oma tegevuskoha ühiskondliku kontekstiga ning kohandage harjutust sellele vastavalt. Harjutuse eesmärk on võimaldada osalejatel reflekteerida oma seksuaalsuse ja ühiskonna normide üle ning kasvatada neis enesekindlust, et nad julgeksid välja öelda oma seisukoha, olles ühtlasi sallivad teisiti arvajate suhtes. Eesmärk ei ole veenda osalejaid teatud seisukohtade õigsuses ega jõuda konsensuslikule otsusele.

Enne harjutuse läbiviimist soovitame ettevalmistuseks lugeda läbi sotsiaalse soo teemal esitatud taustateabe. Mõelge läbi teemad, mis võivad arutelul esile kerkida. Allpool on nimetatud mõned sagedasemad küsimused ja probleemid.

  • Mis on homoseksuaalsus?
  • Mille poolest erinevad üksteisest heteroseksuaalid, geid, lesbid, bi- ja transseksuaalsed inimesed?
  • Kas homoseksuaalsus on haigus?
  • Kuidas saab inimesest gei või lesbi?
  • Mida arvata aidsiohust?
  • Mõnes riigis on homoseksuaalsus tunnustatud ja geidel on abiellumisõigus, samas kui teisal karistatakse seda surmanuhtlusega. 

Korraldajana peaksite mõtlema ka enda, oma pere ja teiste väärtushinnangutele ja tõekspidamistele ning pidama meeles, et need väärtushinnangud kajastuvad kõiges, mida te ütlete või ütlemata jätate. Oluline olla teadlik enda väärtushinnangutest ja eelarvamustest ning nende päritolust. See aitab ka osalejatel paremini aru saada, kus nende väärtushinnangud pärinevad.

Oma seksuaalsusest avameelselt rääkinud kuulsate inimeste nimetamise eesmärk on julgustada osalejaid endid seksuaalsusest avameelselt rääkima. Lisaks annab see võimaluse selgitada mõisteid, nagu geid ja lesbid, homo-, hetero-, bi- ja transseksuaalsus.  (Lugege ka 5. peatükis esitatud taustateavet.)

Teie põhiülesanne selles harjutuses on tekitada arutelu soosiv õhkkond. Vestluse käivitamiseks võivad akvaariumis alguses vestelda näiteks kaks korraldajat. Neist esimene võiks näiteks öelda: „Kas oled juba kuulnud, et Peeter tuli kapist välja?” Selle peale võib teine vastata: „Ei, ma poleks osanud seda arvatagi. Ta ei näe ju üldse gei moodi välja.” Selline algus jätab mulje, et jutt käib ühisest sõbrast ning tegemist pole üksnes üldise teoreetilise mõttevahetusega. Samuti võimaldab see suunata vestluse sellele, mida osalejad homoseksuaalsusest teavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad.

Loodetavasti vahetab mõni vaatleja teid varsti välja, nii et edasine arutelu toimuks juba ainult osalejate endi vahel. Siiski peaksite jätkama osalemist vaatlejate seas, et vajaduse korral saaksite taas vestleja toolile istuda. Nii saate arutelu käiku märkamatult suunata, et alustada mõne uue teema käsitlemist või eemaldada vestlusest taktitundeliselt mõni osaleja, kes ei järgi reegleid.

Soovi korral võite kehtestada reegli, et iga seisukoha võib esitada ainult ühe korra. Nii ei jää arutelu pidama ainult mõne üksiku aspekti juurde ning saab vältida populaarsete eelarvamuste pidevat kordamist.

Kui teil on vaja anda rühmale arutelu aluseks ideid, võite esitada mõne järgmise küsimuse.

  • Kas homoseksuaalidele peaks abiellumiseks või suguelu alustamiseks kehtima teine vanusepiir?
  • Kas gei- ja lesbipaaridel tuleks lubada abielluda ja lapsendada? Miks / miks mitte?
  • Kas vastab tõele, et teiste meestega suguelu elavatel meestel on suurem tõenäosus AIDSi haigestuda kui meespartneritega läbi käivatel naistel? 

Suure rühma korral ei jää ilmselt aega kõigi küsimuste läbiarutamiseks. Arvestage, et mõned osalejad võivad olla pettunud, kui nende küsimus jääb käsitlemata. Selle vältimiseks võite kinnitada tunni lõpus kõik küsimused kleeplindiga seinale. See annab osalejatele võimaluse jätkata arutelu omavahel mõnel muul ajal.

VariandidGoto top

Samasugust arutelumeetodit saab kasutada ka kõigi muude teemade, näiteks rassismi, hariduse või kliimamuutuste käsitlemiseks.

Soovitusi jätkutegevusteksGoto top

Rühmale võib huvi pakkuda see, kuidas kujutatakse seksuaalsust ja eriti homoseksuaalsust meedias. Koguge ajalehtedest, ajakirjadest ja internetist pilte ning paluge osalejatel mõelda välja neile sobivaid pildiallkirju või jutumulle, vt harjutuse "Playing with pictures" lõpus olevat punkti „Rohkem võimalusi piltidega mängimiseks”.

Harjutuses "Varsti iganenud" uuritakse seda, kuidas hoiakud, sh seksi suhtumine, aja jooksul muutuvad.

Tegutsemine

Võtke ühendust mõne oma riigis tegutseva lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi esindava organisatsiooniga. Kutsuge sealt keegi oma rühma ette rääkima, et saada teada, millised võrdsuse ja õigustega seotud probleemid on riigis kõige aktuaalsemad.

LisateaveGoto top

Seksuaalsus on inimeste elu lahutamatu osa ja üks meie füsioloogilisi põhivajadusi. Seksuaalsus mõjutab meie isiksust ning sotsiaalseid, isiklikke, emotsionaalseid ja psühholoogilisi käitumisharjumusi, mis ilmnevad meie suhetes teiste inimestega. Meie seksuaalsust kujundab meie bioloogiline ja sotsiaalne sugu koos terve hulga muude keerukate mõjuteguritega ning see on elu jooksul pidevas muutumises.

Seksuaalne mitmekesisus ja inimõigused

Esmapilgul võib näida, et need kaks teemat ei ole seotud. Võiks väita, et esimene puudutab eraelu ja isiklikke valikuid, samas kui teine kuulub avalikku õiguslikku ja poliitilisse sfääri, mis seostub kodanikuks olemisega. Siiski on hiljutistes ajaloolistes, antropoloogilistes ja sotsioloogilistes uuringutes leitud, et seksuaalne identiteet ja seksuaalsoovi väljendusvormid võivad eri aegadel ja erinevates kultuurides häirida ka väljakujunenud ühiskonnakorraldust. Mõnel juhul on seksuaalne tõmme samast või mõlemast soost inimeste vastu vastuolus traditsiooniliste või religioossete tõekspidamistega, teinekord jälle võidakse seda pidada vaimuhaiguseks.

Väidetavalt püüavad mõned ühiskondlikud ja religioossed võimustruktuurid järjekindlalt piirata inimõiguste võrdse teostamise võimalusi. Ametlikult eeldatakse sageli, et heteroseksuaalsus on „loomulik” ja seega „normaalne” ja moraalselt lubatav seksuaalsuse avaldumisvorm, samas kui ülejäänud vormid on „ebaloomulikud” ja moraalselt taunitavad.

Rahvusvahelise Gei- ja Lesbiinimõiguste Komisjoni  (Gay and Lesbian Human Rights Commission) veebisaidi materjalide põhjal, www.iglhrc.org