Igaüks on kohustatud olema tähelepanelik rassilise ahistamise ja rassistlike vahejuhtumite suhtes ning neile vastu astuma!

Ülevaade

Osalejad mängivad rollimängus läbi ühe keerulise vahejuhtumi, mis aitab lahata järgmisi probleeme:

  • rassism stereotüübid ja kultuurilised erinevused
  • teatud (eriti romade vastu suunatud) rassismi ja eelarvamuste esinemissagedus
  • rassismi vastu võitlemine koolis või muudes haridusasutustes
Seotud õigused
  • Võrdne inimväärikus ja võrdsed õigused
  • Diskrimineerimise keeld
  • Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus
Eesmärgid
  • Süvendada teadmisi kultuurilistest erinevustest ja institutsionaalsest rassismist
  • Arendada demokraatliku osaluse, suhtlemise ja koostöö oskusi
  • Kasvatada vastutustunnet, õiglustunnet ja solidaarsust
Materjalid
  • Suured paberilehed või märkmetahvli paber ja markerid
  • 4 vabatahtlikku rollimängu esitamiseks
  • Rollikaardid
  • Juhtumikaart
  • Juhised korraldajale
  • Kooli eeskirjad ja juhendid rassiliste vahejuhtumite lahendamiseks, üks eksemplar kahe osaleja kohta
  • Paljundatud jaotusmaterjal „Mõned praktilised soovitused” (need võib ka suurelt paberile või tahvlile kirjutada)
  • Paber ja pliiatsid 
Ettevalmistus
  • Lugege läbi juhtumikirjeldus ning vajadusel kohandage seda vastavalt kohalikule olukorrale.
  • Valige neli vabatahtlikku ning paluge neil ülejäänud rühmale esitamiseks ette valmistada juhtumikirjeldusel põhinev väga lühike näidend.
  • Paljundage juhtumikirjelduse kaardist viis eksemplari (üks igale rollimängijale ja üks korraldajale).
  • Tehke üks koopia korraldaja juhistest. 
Oluline kuupäev
  • 21. märtsRahvusvaheline rassilise diskrimineerimise kaotamise päev

Juhised

Tegevus toimub kahes osas. Esimeses osas analüüsitakse, kuidas me mõistame rassismi mõistet. Teises osas koostatakse tegevusjuhend rassistlike vahejuhtumite lahendamiseks koolis, noortekeskuses või organisatsioonis.

1. osa. Analüüs: mida tähendab meie jaoks rassismi mõiste?

  1. Alustage harjutust ajurünnakuga, kus osalejad peaksid nimetama rassismi avaldumisvorme.
  2. Rassistlikke vahejuhtumeid ja kultuuridevahelisi arusaamatusi tekib iga päev. Paluge osalejatel nimetada igapäevaseid olukordi ja käitumisviise, mis nende arvates on rassistlikud.
  3. Paluge neljal vabatahtlikul esitada rollimäng. Andke neile rollikaardid ja juhtumikirjelduse kaardid ning laske neil 15 minutit ette valmistada.
  4. Selgitage, et kõik ülejäänud osalejad on vaatlejad. Jagage neile paberid ja pliiatsid ning öelge, et nad näevad varsti kolme lühistseeni. Nende vahel on lühikesed pausid, et vaatlejad saaksid üles kirjutada märksõnad, mis võtaksid kokku nende reaktsioonid nähtule.
  5. Paluge vabatahtlikel rollimäng ette kanda.
  6. Lõpus viige läbi lühike analüüs, et küsida osalejate kommentaare:
  1. Mida nad kirjutasid oma paberitele esimesel vaheajal? Mille põhjal nad nende järeldusteni jõudsid?
  2. Mida nad kirjutasid oma paberitele teisel vaheajal? Mille põhjal nad nende järeldusteni jõudsid?
  3. Mida osalejad lõpuks taipasid? Millistest eeldustest nad varem lähtusid?
  1. Jätkake aruteluga selle üle, mida õpetajad, Gyula isa ja koolidirektor oleksid osalejate arvates võinud teha – või pidanud tegema – õiglase lahenduse saavutamiseks? 

2. osa. Rassistlike vahejuhtumite lahendamise juhendi koostamine

  1. Selgitage, et harjutuse selle osa eesmärk on välja töötada juhised rassistlike vahejuhtumite lahendamiseks koolis.
  2. Viige läbi lühike ajurünnak, kus osalejad nimetavad koolipere hulka kuuluvaid isikute rühmi: õpilased, õpetajad, direktor, koristajad, raamatukoguhoidjad, bussijuhid, järelevalvajad (nt mänguväljaku järelevalvajad).
  3. Järgmiseks paluge osalejatel jaguneda 4–5-liikmelistesse rühmadesse, et mõelda koolipere eri liikmete kohustustele ja vastutusele seoses rassistlike vahejuhtumitega. Andke rühmadele aruteluks 30 minutit, mille jooksul nad peavad kirjutama oma mõttevahetuse olulisemad tulemused suurele paberilehele.
  4. Paluge osalejatel koguneda suurde rühma ja tutvustada oma töö tulemusi teistele. Korraldaja peaks kirjutama tahvlile kokkuvõtte osalejate paberitel olevatest märksõnadest.
  5. Paluge osalejatel analüüsida koolis praegu kehtivaid tegevusjuhendeid ja eeskirju. Mis vajaks nendes muutmist?
  6. Nüüd paluge osalejatel asuda tegevusjuhendit välja töötama. Paluge igal väikesel rühmal tegeleda juhendi mõne aspektiga (tegevus või meede). Näiteks: kui vaja on sõnastada kooli üldine suhtumine rassismi ja diskrimineerimisse, tuleks see teha ülesandeks ühele rühmale. Rühmad peaksid arutama ka seda, kuidas oma töö tulemusi suures rühmas tutvustada. Näiteks võivad nad lisaks kirja pandud tekstile kasutada pilte, kollaaže või inimskulptuure, et oma tundeid paremini edasi anda.
  7. Paluge osalejatel suures rühmas oma töö tulemusi tutvustada ning arutada, kuidas saaks neid ideid ellu viia. 

Analüüs ja hindamineGoto top

Esmalt analüüsige harjutust ennast ning seda, milliseid inimõigusi see puudutab. Seejärel rääkige sellest, mida osalejad õppisid ja mida nad peaksid edasi tegema.

  • Kui levinud on rassism teie koolis ja ühiskonnas üldiselt?
  • Kas teate mõnda rassistlikku vahejuhtumit, mis leidis aset teie koolis või kogukonnas?
  • Kas mõni elanikerühm on teistest rohkem ohustatud? Milline? Miks? Kas samad rühmad olid ohustatud ka 20 või 50 aastat tagasi?
  • Kuidas suhtutakse meie riigis ja muudes Euroopa riikides romadesse?
  • Millised stereotüübid seostuvad teil romadega? Kust need stereotüübid pärinevad? Kuidas saaks neid muuta? 
  • Milliseid inimõigusi etendatud juhtum puudutab?
  • Kas osalejate arusaam rassismi avaldumisvormidest on harjutuse tulemusel muutunud? Kuidas? Paluge tuua näiteid.
  • Kelle ülesanne on tagada, et teie koolis või organisatsioonis ei tekiks rassistlikke vahejuhtumeid?
  • Rassistlike vahejuhtumite lahendamise juhend on oluline, kuid kas poleks parem, kui seda üldse vaja ei läheks? Mida saaks ja tuleks teha rassistliku käitumise põhjuste kõrvaldamiseks nii koolis kui ka ühiskonnas üldiselt? 

Nõuandeid korraldajateleGoto top

Arvestage rühma liikmete taustaga ning kohandage harjutust sellele vastavalt. Inimesed osalevad aktiivsemalt, kui käsitletav probleem seostub nende eluga. Teisalt peate olema valmis ka selleks, et harjutus võib mõnes osalejas esile kutsuda tugevaid tundeid. Oluline on pöörata tähelepanu nende osalejate tunnetele, keda on kunagi koolis diskrimineeritud.

Ajurünnak on klassikaline meetod harjutuse alustamiseks, kuid mõttevahetuse elavdamiseks ja osalejate provotseerimiseks võite alustada ka rassistliku anekdoodiga. Sel juhul tuleks valida selline anekdoot, milles ei heideta nalja osalejate seas esindatud elanikkonnarühmade üle. Igas riigis leidub traditsioonilisi anekdoote teiste rahvaste kohta. Arutelu käivitamiseks võite paluda rühmal, et nad räägiksid üks või kaks sellist anekdooti. Seejärel võite arutleda, kust jookseb piir rassistlike ja mitterassistlike anekdootide vahel. Näiteks kas romade ja juutide kohta käivad anekdoodid on natsionalistlikud või rassistlikud? Sealt saab edasi minna rassistliku anekdoodi ja rassistliku vahejuhtumi määratlemise juurde (vt lisateabe alaosa).

Esimese osa 5. punkti juures võite kasutada ka foorumteatri või pilditeatri meetodit.

Esimese osa 6. punkti juures võivad osalejad väga emotsionaalseks muutuda. See võib kajastuda iga stseeni lõpus tehtud märkmetes ning neil võib olla raske oma mõtteprotsessi taastada. Sel juhul on kasulik paluda, et kommentaarid oleksid konkreetsed ja keskenduksid sellele, mida tegelased peaksid tegema.

Teise osa 4. punkti lõpuks valmivad järeldused ei pruugi alati olla piisavalt konkreetsed, et osalejad saaksid neid edasises töös kasutada. Sel juhul võite kasutada jaotusmaterjali „Mõned praktilised soovitused” ning paluda osalejatel lähtuda oma töös selle esimesest neljast punktist.

VariandidGoto top

Tegevust saab kohandada ka näiteks kiusamise või muude sarnaste probleemide käsitlemiseks. Kui kiusamise teema on osalejatele oluline, võite enne kiusamisvastase tegevusjuhendi koostamist läbi viia harjutuse "Kas on teisi võimalusi?".

Soovitusi jätkutegevusteksGoto top

Analüüsige olukorda ja kehtiva tegevusjuhendi tõhusust regulaarselt, näiteks üks või kaks korda aastas. Tegevusjuhendeid tuleb pidevalt analüüsida, et nad ka tegelikult täidaksid oma eesmärke. Koos ühiskonna, probleemide ja tingimuste muutumisega vajavad muutmist ka eeskirjad ja tegevusjuhendid.

Kui tahaksite läbi viia kampaania, aitab harjutus "Dosta!" seda kavandada.

Eelarvamuste ja diskrimineerimise teemat käsitletakse ka harjutuses "Minu elu pole kõigile vaatamiseks", mis keskendub küberkiusamisele. Kui rühm tahaks tegeleda puudega inimeste diskrimineerimise teemaga, võib kaaluda harjutust  "Sport kõigile".

Ideid tegutsemiseksGoto top

Jätkake tööd oma kooli või organisatsiooni tegevusjuhendite kallal ning tagage nende rakendamine tegelikus elus. Samuti võib rühm luua sidemeid teistes riikides tegutsevate rassismivastaste projektide eestvedajatega. Näiteks rassismivabade koolide liikumises nõutakse, et vähemalt 60% koolipere liikmetest kirjutaks alla diskrimineerimisvastasele ühisavaldusele ja asuks seda täitma (http://members.multimania.nl/astrada/szr/swr.html)

LisateaveGoto top

Rassismi definitsioon

Üldiselt mõistetuna tähendab rassism käitumist, mõtteavaldusi ja tegevusi, millega luuakse inimestele soodsamaid või ebasoodsamaid tingimusi nende nahavärvi, kultuurilise või rahvusliku päritolu alusel. Rassismi varjatud vormid on sama kahjulikud nagu avalik rassism.

Institutsionaliseerunud rassism on organisatsiooni kollektiivne suutmatus tagada teatud isikutele nõuetekohast ja professionaalset teenust nende nahavärvi, kultuurilise või rahvusliku päritolu tõttu. Seda võib leida sellistest protsessidest, hoiakutest ja käitumisviisidest, mis põhjustavad diskrimineerimist teadvustamata eelarvamuste, teadmatuse, mõtlematuse ja rassistlike stereotüüpide tõttu, mille tagajärjel vähemusrahvuste liikmed satuvad ebasoodsamasse olukorda. Rassistlikud vahejuhtumid ja ahistamine võivad aset leida mis tahes õppeasutuses, olenemata seal käivate erineva rahvusliku taustaga õpilaste arvust.

Rassistlik vahejuhtum on igasugune vahejuhtum, mida selle ohver või mõni muu isik tajub rassistlikuna. Allpool on esitatud mõned näited.

Füüsiline ahistamine: vägivaldsed kallaletungid vähemusrühmadesse kuuluvatele lastele või täiskasvanutele või nende füüsiline ähvardamine, samuti aja jooksul kuhjuvad „väikesed” ähvardamisepisoodid.

Verbaalne ahistamine: kõige selgemad näited on vähemusrühmade liikmete nimetamine halvustavate nimedega või isiku tausta või kultuuri (nt muusikaeelistuste, riietumisstiili või toitumisvalikute) naeruvääristamine. Verbaalne ahistamine võib esineda õpilaste, õpetajate või muude täiskasvanute seas ka varjatumal kujul, näiteks hooletult poetatud rassistlike märkustena, mille peale inimesed solvuvad.

Koostööst keeldumine ja lugupidamatus: vähemusrühma kuuluvate õpilaste, õpetajate, treenerite, noortejuhtide või muude koolis/hariduses tegutsevate isikutega koostööst keeldumine või lugupidamatus nende vastu on rassistlik juhul, kui leidub tõendeid, et selline käitumine on rassistlikult motiveeritud või kui „ohver” tunnetab, et selle taga on rassistlik suhtumine. Lugupidamatus võib olla ka tahtmatu: näiteks kui õpetaja või treener ei ole kursis õpilase kultuuritavadega ning tekitab sellega õpilases ahistatuse või ebamugavuse tunnet.

Muud vahejuhtumid: rassistlikud anekdoodid ja sõnavara, rassistlike sümbolite, embleemide, T-särkide jms kandmine, rassistlik grafiti, rassistliku kirjanduse või plakatite levitamine, rassistlike või fašistlike organisatsioonide tegevus koolis või selle ümbruskonnas, täiskasvanute stereotüübid, mis võivad põhjustada diskrimineerimist.

Paljud rassistlikud vahejuhtumid on varjatumad. Selliseid salalikke tegusid on tihti kõige raskem avastada ja nendega on keeruline võidelda. Sageli ei leia rassistlikud vahejuhtumid aset õpetajate või täiskasvanute juuresolekul. Seetõttu on oluline, et koolid töötaksid välja strateegiad, mis muudaksid kõik koolipere liikmed rassistlike intsidentide suhtes tundlikuks ning paneks tundma kohustust neist teatada ja neid lahendada.

isateavet rassismi, antisemitismi, mustlasvastasuse (romafoobia) kohta võib leida 5. peatüki diskrimineerimist ja sallimatust käsitlevast alaosast. 

JaotusmaterjalGoto top

PDFLae allaPDF

Rollikaardid

Koolidirektori rollikaart
Sinu jaoks on kõige olulisem, et koolist jääks üldsusele hea mulje kui kohast, kus on turvaline ja vargusi ei toimu.

Esimese õpetaja rollikaart
Sa oled märganud, et lisaks rahale on koolist kadunud ka muid asju. Panid tähele, et viimaste nädalate jooksul on Gyulale tekkinud mobiiltelefon.

Teise õpetaja rollikaart
Sa oled Gyula klassijuhataja. Sa tunned teda üsna hästi ja ta meeldib sulle. Ta on teistega arvestav lahke poiss, kes õpib usinalt, aga kellel ei ole ühtegi sõpra.

Isa rollikaart
Gyula on hea poiss. Sa tead, kui tähtis on haridus, ning sa kontrollid alati, kas Gyula kodused tööd on tehtud, enne kui lubad tal minna välja jalgpalli mängima. Tal oli eelmisel nädalal sünnipäev.k.

Vahejuhtum
Kõik stseenid leiavad aset direktori kabinetis.

Stseen 1: direktor, esimene ja teine õpetaja
Direktor ja kaks õpetajat räägivad, et viimasel ajal on koolis esinenud taskuvargusi, ning arutavad, mida selle vastu ette võtta. Teada on mitu vargusejuhtumit. Kõik algas kadunud pastapliiatsist ning pärast seda on veel mitu asja kaduma läinud, aga põhiliselt on varastatud raha.
Koolis levinud kuulujuttudes süüdistatakse kõige sagedamini roma poissi Gyulat..

Aeg: 3–5 minutit.

Stseen 2: direktor, Gyula isa ja esimene õpetaja
Direktor nõuab Gyula isalt ülestunnistust, et ta poeg on varastanud. Isa on kindel, et Gyula ei teeks midagi sellist. Sellele vaatamata ta vabandab ja lubab varastatud raha tagasi maksta. Direktori ja õpetaja jaoks on olukord ebamugav ning nad lubavad seda mitte avalikuks teha. Gyula võib kooli edasi jääda, aga isa peaks pojal hoolikamalt silma peal hoidma.

Aeg: 3–5 minutit.

Stseen 3: direktor, esimene ja teine õpetaja
Direktor ja esimene õpetaja räägivad, et õhkkond koolis on paranenud. Neil on hea meel, et probleem näib olevat lahenenud..
Siseneb teine õpetaja. Ta teatab, et politsei arreteeris äsja ühe õpilase (mitte Gyula), kes tabati koolivärava juures taskuvarguselt. Väidetavalt on ta raha varastamise üles tunnistanud.
Tegelased väljendavad oma reaktsioone sellele uudisele.
Aeg: 3–5 minutit.

Juhised korraldajale

Laske vabatahtlikel rollimäng ette kanda. Stseenide vahel peaksite esitama vaatajatele mõned küsimused ning paluma neil kirjutada paberile märksõnu, mis võtaksid kokku nende reaktsioonid seni nähtule.

Esimene vaheaeg. Esimene küsimus vaatlejatele: mida teeksite teie koolidirektori asemel?
Teine vaheaeg. Teine küsimus vaatlejatele: kas juhtum leidis teie arvates rahuldava lahenduse??
Kolmas vaheaeg. Kolmas küsimus vaatlejatele: mida te nüüd arvate?

Mõned praktilised soovitused rassismivastase tegevusjuhendi koostamiseks
Rassilise ahistamise ja rassistlike vahejuhtumite vastase tegevusjuhendi väljatöötamisse ja ellurakendamisse tuleb kaasata kogu kool (organisatsioon). Rassistlike vahejuhtumite käsitlemine peab olema kooskõlas kooli/organisatsiooni üldiste eeskirjade ja praktikaga. Rassismi problemaatikat tuleks küll käsitleda erineva, aga mitte eraldiseisvana. Allpool on antud mõned praktilised soovitused.
• Vaja on sõnastada selge üldine seisukoht, millega tehakse selgeks, et rassistlikke vahejuhtumeid ega rassilist ahistamist koolis ei sallita. 
• Tegevusjuhendis tuleks selgelt sõnastada, kuidas tuleb käituda rassistliku vahejuhtumite korral. 
• Tegevusjuhend koos selles ette nähtud protsesside ja toimingutega peab kehtima kõigi kooliga seotud isikute suhtes: juhid, personal (pedagoogiline ja mittepedagoogiline), lapsevanemad, õpilased ja külalised. 
• Juhendis peab olema selgelt väljendatud, et kõik koolipere liikmed peavad olema valvel võimaliku rassilise ahistamise ja rassistlike intsidentide suhtes ning valmis nendele reageerima. 
• Juhend peab olema ühetaoline ja järjekindel, et kõik asjaosalised teaksid, mida neilt oodatakse. 
• Tuleks teha selgeks, et vahejuhtumile tuleb reageerida võimalikult kiiresti selle toimumise ajal või pärast sellest teatamist. 
• Kõigi järel- ja kontrollitegevuste jaoks tuleb kokku leppida kindlad tähtajad. 

Allikas: http://www.northants-ecl.gov.uk/apps/IPS/msc/rig/hme.asp