Image: Theme 'Disability and Disablism' by Pancho

Mis on puue?

Puue ei ole indiviidi omadus, pigem on see keerukas kogum tingimustest, millest suure osa on loonud sotsiaalne keskkond.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, 2002 (WHO)

Puudel puudub üheselt aktsepteeritav definitsioon, kuigi selle loomiseks on tehtud mitmeid katseid. Rahvusvahelises funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonis (RFK) võtab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) arvesse puude sotsiaalseid aspekte ega näe puuet üksnes meditsiinilise või bioloogilise düsfunktsioonina. WHO eristab kaht peamist mõistet.
Tervisekahjustus – igasugune psühholoogiline, füsioloogiline või kehaehitust või funktsioone hõlmav puudujääk või anomaalia, näiteks paralüüs või pimedus.
Puue – igasugune võimetus või piiratud võime (tervisekahjustusest tulenev) sooritada tegevusi sellisena või selles ulatuses, mida peetakse inimese jaoks normaalseks1.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (2006) väidab, et „puue on arenev kontseptsioon, mis tuleneb puuetega inimeste vahelisest suhtlusest ning hoiakulistest ja keskkonnaalastest barjääridest, mis takistavad nende inimeste täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas teistega võrdsetel alustel”. Artikli 1 andmetel „hõlmavad puuetega inimesed neid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või sensoorne kahjustus …”2. See, mil määral need kahjustused inimest mõjutavad, sõltub ühiskonnas olevatest barjääridest.

Rahvusvahelised organisatsioonid on viimasel ajal võtnud seisukoha, et puue on ühelt poolt inimese tervise ja teiste isiklike tegurite (nt vanus, sugu, isiksus või haridustase) dünaamilise koostoime tulemus ning teiselt poolt sotsiaalne ja füüsiline keskkond, kust inimene end leiab. Sellist lähenemist nimetatakse puude sotsiaalseks mudeliks.

Kes on puudega inimene?

Puue on tajuküsimus. Kui suudate teha hästi ühte asja, on kellelgi teid vaja.
Martina Navratilova

WHO hinnangul on enam kui miljardil inimesel ehk umbes 15%-l maailma rahvastikust mingit sorti puue3 ja ainult 5% neist puuetest on kaasasündinud. ÜRO arenguprogrammi (UNDP) kohaselt elab 80% puuetega inimestest arengumaades4. Maailmapanga hinnangu kohaselt on 20% maailma vaeseimatest inimestest puudega.5
Puuetega inimesi peetakse maailma suurimaks vähemuseks, kuid erinevalt enamikust vähemusrühmadest on selle liikmelisus alati avatud – igaüks meist võib igal ajal saada selle liikmeks õnnetuse, haiguse või vananemise tõttu. Puue on seega osa inimlikust seisundist. Enamikul juhtudest peetakse puuet sotsiaalsete, majanduslike või poliitiliste tegurite, õnnetuse või relvakonflikti tagajärjeks. Praegu võib olemas olla rohkem tegureid, mis soodustavad vigastuste juhte, sealhulgas keskkonna saastatus, HIV/AIDS ja narkomaania. Mõlemapoolse seose tõttu vaesusega on puue ka arenguline probleem – puue võib suurendada vaesusesse langemise ohtu ja vaesus võib suurendada puude tekkimise ohtu6. Tervelt 50% puuetest on välditavad ja otseselt seotud vaesusega7.

WHO andmetel on umbes 10%-l maailma lastest ja noortest (umbes 200 miljonil) sensoorsed, intellektuaalsed või vaimse tervise häired.

Puuetega inimeste kogukonda kuuluvatel rühmadel võib olla ühine sotsiaalkultuuriline ajalugu. Mõned rühmad jagavad ühist keelt, näiteks ameerika või prantsuse viipekeel, Brailleʼ kiri või isegi mõned spetsiifilised terminid, mida nad kasutavad puudest või endast rääkimiseks. Nad jagavad sageli kombeid ja traditsioone, näiteks puuetest teadlikkuse ja uhkuse tähistamine. Tänapäeval vaadatakse puuetega inimesi sageli konkreetse kultuurirühmana mitmekesises ühiskonnas. Puudekultuur suudab tunnistada ja tunnustada puuetega inimeste elusid, andes aru, et need ei ole tingimata traagilised ja nende väärtust ei tohi vähendada.

Küsimus: Kas teate mõnda filmi või raamatut, mille tegelasteks on puuetega inimesed? Kas need kujutavad puudeid positiivselt?

Puue inimõigustealase probleemina

Eugeenika ja oht elule

Liikmesriigid peavad arendama abinõusid, et muuta negatiivseid hoiakuid puuetega inimestega abielude, nende seksuaalsuse ja lapsevanemaks olemise suhtes, eriti puuetega tüdrukute ja naiste suhtes, mis on ühiskonnas endiselt levinud.

ÜRO puuetega inimeste võimaluste võrdsustamise standardeeskiri

Õigus elule on kõige elementaarsem inimõigus; ajaloos on aga olnud perioode, mil puuetega inimeste elu on olnud ohus, sest neid on peetud vähem väärtuslikeks kui n-ö normaalseid inimesi. Sotsiaaldarvinismi teooria ja sellega seotud eugeeniline liikumine propageerisid ideed, et inimese genofondi saab parandada inimsekkumisega, ja need mängisid suurt rolli puuetega inimeste sildistamisel alaväärseteks. Eugeenika saavutas tipu natsi-Saksamaal, kus tapeti enam kui 200 000 puuetega inimest, kes olid Teise maailmasõja aegsete koonduslaagrite esimesed ohvrid8. Kuigi seda liikumist on laialdaselt maha tehtud, levib eugeeniline mõtteviis ja seda harrastatakse tänapäevalgi mitmel kujul, näiteks sundsteriliseerimise ja valikulise abordi näol. Negatiivne eugeenika tähendab sobimatuteks peetavate inimeste julgustamist järglasi mitte saada või järglaste saamise ennetamist. Meditsiini arenedes leiavad uuseugeenika veendumused uusi toetajaid. Tänu sünnieelsele seirele ja lootevee uuringule saavad tulevased lapsevanemad otsustada, „kes peaks ja kes ei peaks maailmas elama”.

Sundsteriliseerimine Euroopas

Viis inimõiguslaste rühma ühendas jõud puuetega naiste sundsteriliseerimise vastu Prantsusmaal. 2011. aasta augustis esitasid nad kirjalikud kommentaarid9  Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses juhtumiga Gauer ja teised vs. Prantsusmaa,10  mille algatasid viis noort vaimupuudega naist, kes steriliseeriti nende teadmata või nõusolekuta. Avalduse esitajad väitsid, et rikutud on Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust pereelule, abielule ning vabadusele alandavast käitumisest ja diskrimineerimisest. Viiest rühmast koosnev koalitsioon eeldab, et kohus langetab positiivse otsuse ja tugevdab sellega puuetega naiste seksuaaltervisega seotud autonoomsust. Kirjutamise ajal oli juhtum endiselt pooleli.

Õigus valida?

Puuetega inimeste õiguste liikumine on tõstatanud küsimusi valikulise abordi või abordi kohta, mis põhineb lootekahjustustel. Kuigi naiste õiguste liikumine apelleerib vabadusele ja naiste iseseisvusele ning kaldub tunnustama naiste tingimusteta õigust teha aborti, on puuetega inimeste õiguste aktivistid valikulisele abordile väga tugevalt vastu. Nad väidavad, et tulevastele lapsevanematele peab olema kättesaadav objektiivne ja erapooletu teave puuete kohta ja neile tuleb pakkuda tuge. Kui need tingimused oleks täidetud, on tõenäoline, et vähem naisi otsustaksid katkestada raseduse puudega loote puhul. ÜRO puuetega inimeste võimaluste võrdsustamise standardeeskirjaga (1993) on tehtud tööd selle nimel, et tunnustataks mitte üksnes puuetega inimeste õigust seksuaalsuhetele ja lapsevanemaks saamisele, aga ka vajadust tegeleda ühiskonna eelarvamustega selle suhtes. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kehtestab õiguse elada piinamise ja väärkohtlemise vaba elu, saada austust era- ja perekonnaelu suhtes, luua perekond ja elada puuete alusel diskrimineerimisest vaba elu.

Küsimus: Kas vanematel peaks olema õigus rasedust katkestada, kui lootel on tervisekahjustus? Mis võiks minna arvesse tervisekahjustusena?

Puuetega inimeste õiguste liikumine

Mulle ei meeldi ka inimesed, kes üritavad end minu seisukohale vastavalt kohandada. Nad on nagu need inimesed, kes sinuga koos kõndides üritavad oma samme sinu järgi seada; silmakirjalikkus mõlemal juhul on võrdselt vihaleajav.

Helen Keller, pimekurt aktivist ja kirjanik

Üha häälekamad ja hästi korraldatud puuetega inimeste liikumised seisid paradigma olulise muutuse taga – puuet, mida varem nähti isikliku tragöödiana, hakati nägema inimõigustealase probleemina. Puuetega inimeste selliste liikumiste töö abil hakati probleemile lähenema suhtumisega „ei midagi meist ilma meieta” ja poliitiline vaatenurk liikus meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsetele ja inimõigustepõhistele mudelitele, patsiendilt kodanikule. Peamine probleem seisneb selles, et puuetega inimestele tuleks anda samasugused õigused kui puueteta inimestele ja puudel põhinev diskrimineerimine peab olema õigusetu.

Puude meditsiinilised ja sotsiaalsed mudelid

Enne 1970ndaid nähti puuetega inimesi meditsiiniliste äpardumistena ja asjaolude ohvritena, kes väärivad kaastunnet. Need olid meditsiinilise mudeli peamised tunnused, mis sidusid probleemi tugevalt indiviidiga ja eeldasid, et ainult meditsiiniline ravi suudab seda eemaldada.

Selle domineeriva mudeli vastu hakkas 1960ndatel algselt Ameerika Ühendriikides koos n-ö sõltumatu elu liikumisega toimuma muutus mõtlemises. Paradigma muutus näeb lahendust puuetega seotud probleemile ühiskonna ümberkorraldamises ja barjääride eemaldamises. Sellist arusaama puudest nimetatakse sotsiaalseks mudeliks. See keskendub barjääride kõrvaldamisele, positiivsete hoiakute soodustamisele ja kindlustamisele, et seadused ja poliitika toetavad täielikku kaasamist ja diskrimineerimise puudumist. See käib välja, et individuaalsed ja kollektiivsed puudused, mida kannatavad puuetega inimesed, on peamiselt tingitud ühiskondliku diskrimineerimise keerukast vormist, mis on meie ühiskonnas niisama sügavalt kinnistunud kui seksism ja rassism.

Meditsiinilise mudeli küsimused:

Sotsiaalse mudeli küsimused:

Mis teil viga on?

Mis ühiskonnal viga on? Milliseid sotsiaalseid, majanduslikke poliitilisi ja/või keskkonnaalaseid tingimusi tuleb muuta, et kõik puuetega inimesed saaksid lihtsamalt nautida kõiki inimõigusi?

Kas teie probleemid inimestest arusaamisel on peamiselt tingitud kuulmisprobleemist?

Kas teie probleem inimestest arusaamisel on peamiselt tingitud nende suutmatusest teiega suhelda?

Kas kolisite siia oma terviseprobleemi tõttu?

Millised puudused teie eluasemes sundisid teid siia kolima?

Kas terviseprobleem/puue takistab teid väljas käimast nii tihti või nii kaugel, kui sooviksite?

Kas transpordi või rahaga seotud probleemid takistavad teid väljas käimast nii tihti või nii kaugel kui sooviksite?12
   

Õigustel põhineva lähenemise eesmärk on anda puuetega inimestele õigusi ja tagada nende aktiivne osalus poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurielus nende erinevuste suhtes lugupidaval ja vastutulelikul moel.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo

 

Meditsiiniline mudel domineerib endiselt paljudes riikides ja sotsiaalset mudelit pole üldiselt vastuvõetud ega rakendatud. Hoolimata sotsiaalse mudeli kahtlemata olulisele keskendumisele sotsiaalsetele teguritele, võib see välja jätta mõned tähtsad isiklikud tegurid, näiteks tõsise puudega kaasneva valu. Üks puuetega inimeste õiguste eest võitleja ütles järgmist: „Me võime väita, et ühiskond sandistab meid oma eelarvamustega ja suutmatusega olla vastavuses puuetega loodud vajadustega; kuid eitada puude isiklikku kogemust tähendab jõudude ühendamist meie rõhumiseks.”13 Puuetega inimeste õiguste eest võitlejad tunnistavad, et sotsiaalne mudel peaks minema kaugemale ja mitte lihtsalt ütlema, et „puude on loonud keskkond”. Nende arvates on oluline, et puuetega inimesi ei vaadeldaks ei meditsiinilise kahjustuse ega keskkonna passiivsete ohvritena. Pigem tuleks neid näha aktiivsete tegutsejatena, kellel on seaduslik õigus inimõigustele ja kes on võimelised oma eluga ise hakkama saama.

Sotsiaalkaitsesüsteemid ei lase sageli puuetega inimestel oma elu üle kontrolli haarata. Selle asemel peaksid need võimaldama puuetega inimeste aktiivset osalust. See aga tuleb ühendada teadvustamisega, et puuetega inimestel on õigus sotsiaalsele toele, hoolimata nende võimalikust panusest ühiskonda. Puuetega inimeste kaasamiseks on vaja panna paika poliitika ja programmid, mis eemaldavad barjäärid ja tagavad kodaniku-, kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed õigused.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine

Inimõiguste maailmakonverents kinnitab veel kord, et kõik inimõigused ja põhivabadused on üldkehtivad ning hõlmavad seega piiranguteta ka puuetega inimesi. 

Inimõiguste maailmakonverentsi deklaratsioon, 1993

Enamik tänapäevaseid puudega seotud inimõiguste muresid on seotud diskrimineerimisega. Puuetega inimestel on õigus täpselt samadele inimõigustele nagu puueteta inimestel, ometi puutuvad nad peaaegu igal elualal kokku otsese ja kaudse diskrimineerimisega ning väljajätmisega.

See võib olla tingitud sotsiaalsetest eelarvamustest, ühiskonna struktuursetest probleemidest või nende endi tervisekahjustustest. See tähendab, et osalemiseks võrdse võimaluse saamiseks vajavad nad sageli ühiskonna positiivseid pingutusi. Eeskätt võib see rakenduda sellistele aladele nagu teabe, tervishoiu, hariduse ja töökohtade kättesaadavus. Positiivsete tegevustega üritatakse soodustada enamasti diskrimineerimise all kannatavate konkreetsete rühmade esindatust eesmärgiga luua egalitaarsem ühiskond.

Mõistlikud abinõud

Mittediskrimineerimine hõlmab arusaama mõistlikest abinõudest, mida on vaja puuetega inimeste heaks kasutusele võtta. Mõistlikud abinõud tähendab vajaduse korral sobivate muudatuste ja kohandamiste läbiviimist, tekitamata ebaproportsionaalset või lubamatut kohustust, nii et puuetega inimesed saaksid nautida inimõigusi ja põhivabadusi teistega võrdselt.14Niisugused mõistlikud abinõud rakenduvad näiteks juhtudele, kus puuetega inimene on varustatud tellimuse järgi tehtud lahendustega ja talle on kättesaadavad teave, transport, töökoht, vahendid ja teenused. Nende üldine eesmärk on lihtsustada inimeste osalust kogukonnas.

Puuded ja inimõigustealased dokumendid

Nimekirja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile eelnenud peamistest dokumentidest leiate aadressilt http://www.hrea.org

Puudeid ei ole konkreetselt mainitud mitte üheski tähtsamas inimõigustealases rahvusvahelises dokumendis, mis on koostatud enne 1961. aastat, kui võeti vastu Euroopa sotsiaalharta, esimene rahvusvaheline leping koos sõnaselgete sätetega puuetega inimeste õigustest. Rahvusvahelist õiguste deklaratsiooni täiendavad järgmised tähtsamad tekstid käsitlevad konkreetselt puuetega inimeste õigusi.

1971 vaimupuudega inimeste õiguste deklaratsioon 15 
1975 puuetega inimeste õiguste deklaratsioon 
1982 maailma puuetega inimeste tegevusprogramm (World Programme of Action on Disabled Persons)
1983-1992  rahvusvaheline puuetega inimeste aastakümme
1993 ÜRO standardeeskiri puuetega inimeste võimaluste võrdsustamiseks 
1993 Viini inimõiguste deklaratsioon 
2006 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

Enne puuetega inimeste õiguste konventsiooni jõustumist oli lapse õiguste konventsioon ainus juriidiline ÜRO dokument, mis sõnaselgelt keelas puude alusel diskrimineerimise.

Paljude inimõigustealaste dokumentide loomine sai alguse puuetega inimeste liikumistest. Kuigi peamistel rahvusvahelistel inimõigustealastel dokumentidel on potentsiaali edendada ja kaitsta puuetega inimeste õigusi, ei ole seda potentsiaali veel täielikult realiseeritud. See on peamine põhjus, miks loodi uus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

Konventsioon võeti vastu 2006. aastal ja see on esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline ÜRO puuetealane dokument, mis määrab minimaalsed standardid, mida valitsused peavad täitma, tagamaks, et puuetega inimesed saaksid maksimaalset kasu nende kodaniku-, poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest õigustest. Konventsioon tunnustab selgesõnaliselt puudeid inimõigustealase probleemina. Kuigi konventsioon ei loo uusi õigusi, keelab see puuetega inimeste diskrimineerimise kõikidel elualadel, sealhulgas kodanikuõigused, õigusemõistmise kättesaadavus ja õigus haridusele, tervishoiuteenustele ning transpordi kättesaadavus. UN CRPD fakultatiivprotokoll aitab CRPD komiteele esitada kaebusi üksikisikutel ja üksikisikutest koosnevatel rühmadel, kes väidavad, et nende õigusi on rikkunud protokollist osavõtvad riigid.16

Alates 2006. aastast on puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud 105 riiki ja 153 riiki on selle allkirjastanud. UN CRPD fakultatiivprotokollil on 90 allakirjutanut ja 63 ratifitseerimist (andmed 2011. aasta septembri seisuga).

Konventsiooniga rõhutatakse puuetega inimeste suurt riski langeda vaesusesse ja mitmeid diskrimineerimisjuhte, millega on silmitsi seisnud vähemused, puuetega naised või tüdrukud. Tähtsal määral rõhutatakse konventsiooniga erilist kohustust aktiivselt kaasata puuetega inimeste kodanikuühiskonna organisatsioone konventsiooni rakendamisse. Konventsiooni artiklis 3 pannakse paika üldiste põhimõtete kogum, mis aitavad konventsiooni tõlgendada ja rakendada:

  • Austus loomuomase väärikuse ja individuaalse autonoomia vastu, sealhulgas vabadus enda eest otsustada ja inimeste iseseisvus.
  • Mittediskrimineerimine.
  • Täielik ja tõhus osalemine ühiskonnas ja kaasamine ühiskonda.
  • Austus erinevuste vastu ja puuetega inimeste tunnustamine osana inimeste mitmekesisusest ja inimlikkusest.
  • Võrdsed võimalused.
  • Kättesaadavus.
  • Võrdsus meeste ja naiste vahel.
  • Austus puuetega laste arenevate võimete ja puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteeti. 

Rahvusvaheline Puuetega Inimeste Liit (International Disability Alliance) edendab UN CRPD ülemaailmset edukat rakendamist, kaasates koordineeritult puuetega inimeste esindusorganisatsioone.17

Eriti murettekitav on see, et puuetega inimesed on sageli piiratud teiste inimeste otsustest. UN CPRD artiklis 12 üritatakse seda lähenemist parandada, tunnustades puuetega inimeste õigusvõimelisust ja tagades meetmeid õigusvõime kasutamise õiguse toetamiseks, näiteks lõpetades eestkostjate määramine, kes otsustavad puuetega inimeste eest, selle asemel et toetada puuetega inimesi nii, et nad saaksid otsuseid ise langetada. Artiklist 12 kinnipidamine on eeltingimus konventsiooni mõnest teisest õigusest arusaamiseks, näiteks õigus osaleda poliitikas, õigusemõistmise kättesaadavus või õigus perekonnale.

Euroopa Nõukogu ja puuetega inimeste õigused

Euroopa Nõukogu on puuetega inimeste valdkonnas olnud juhtiv inimõiguste eest võitleja. Selle Euroopa sotsiaalharta (1961) sisaldab sõnaselgeid sätteid puuetega inimeste õigusest iseseisvusele, sotsiaalsele integratsioonile ja osalusele kogukonna elus.

 

Euroopa sotsiaalharta, artikkel 15

Et rakendada tulemuslikult füüsiliste või vaimsete puuetega inimeste õigust kutseõppele, rehabilitatsioonile ja ümberasumisele, kohustuvad lepingupooled:
1. võtma kasutusele adekvaatsed meetmed koolitusvõimaluste tagamiseks, sealhulgas vajaduse korral spetsiaalsete riiklike või eraasutuste kaudu; 
2. võtma kasutusele adekvaatsed meetmed puuetega inimeste kaasamiseks tööhõivesse, näiteks spetsiaalsed suunamisteenused, kaitstud töökohad ja meetmed, et julgustada ettevõtjaid palkama puuetega inimesi. 

Euroopa Nõukogu „Tegevuskava puuetega inimeste õiguste ja nende täieliku osaluse propageerimiseks ühiskonnas: puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine Euroopas 2006–2015” paneb paika konkreetsed tegevused, mille peavad kasutusele võtma liikmesriigid muuhulgas järgmistel aladel: osalemine poliitikas ja avalikus elus, haridus, tervishoid või teadlikkuse tõstmine. Sellel on olulisi ühendavaid külgi: puuetega naised ja tüdrukud, puuetega lapsed, inimesed, kes vajad suurt tuge, vananevad inimesed ja puuetega inimesed vähemuste hulgast. Tegevusplaani nähakse ka poliitilise vahendina, mis aitab liikmesriikidel UN CRPDd ellu viia ja lõpuks lõimida puuded Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõikidesse poliitikavaldkondadesse.

ELi puudepoliitika ja tegevused

Üks Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi (EDF) peamisi kampaaniaid, (Liikumisvabadus) nõuab tegutsemist, et eemaldada barjääre, millega puuetega inimesed seisavad kogu ELis silmitsi reisides, tarbekaupade ja -teenuste kättesaamisel, transpordis, õpingutes, tööleidmisel või teabe kättesaamisel. Vt 
www.edf-feph.org

Euroopa Liidu tasemel on 80 miljoni puudega inimese huve esindav ühendorganisatsioon Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (European Disability Forum, EDF) koos teistega teinud lobitööd puuetega inimeste õiguste tunnustamise nimel. Selle tulemusel viidatakse Amsterdami lepingus konkreetselt puude alusel diskrimineerimisele ja koostatud on ELi direktiiv võrdsest kohtlemisest tööhõives ja kutsetegevuses, mis keelab puude alusel diskrimineerimise tööhõives ja julgustab kasutama mõistlikke abinõusid.

ELi põhiõiguste harta (2000) artiklis 26 tunnustatakse ja austatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mis on loodud nende iseseisvuse, sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni ning kogukonna elus osalemise tagamiseks. 2010. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu ELi puuetealase strateegia aastateks 2010–2020 (EU Disability Strategy 2010–2020), mille eesmärk on innustada puuetega inimesi, et nad saaksid täiel määral kasu ühiskonnas ja Euroopa majanduses osalemisest.

Hoiakulised barjäärid on olemas nii kaua, kuni enamik inimesi näeb endiselt puuet, mitte inimest selle taga.
Karina Chupina

Euroopa Liit on kinnitanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, olles sellega esimene piirkondliku integratsiooni organisatsioon, mis ühineb mis tahes inimõigustealase lepinguga.18 Kõik ELi institutsioonid ja esindajad peavad toetama konventsiooni väärtusi nende võimupädevusse jäävates poliitikavaldkondades, tagades puuetega inimeste süstemaatilise integreerimise transpordist tööhõiveni, info- ja arvutitehnoloogiast arenguabini. Peale selle peavad nad parandama enda hoonetele juurdepääsetavust ning tööhõive- ja kommunikatsioonipoliitikat.

 Mis on puudehalvustamine?

Puudehalvustamine ei ole alati silmanähtav, sellel ei ole meie mõtetes ega tegudes neoonsilti kirjaga „Me halvustame puudeid”, kuid see on sellegipoolest olemas.

Puudega aktivist

Puudehalvustamist võib määratleda diskrimineeriva, allasuruva või kuritarvitava käitumisena, mis tuleneb veendumusest, et puuetega inimesed on teistest vähem väärtuslikud. Puudehalvustamine tähendab puuetega inimeste üle eelarvamuste või stereotüüpide põhjal otsustamist või nende institutsionaalset diskrimineerimist. Puudehalvustamise (inglise keeles disablism, abilism või ableism19) põhiprobleem seisneb selles, et seda ei ole lihtne tuvastada. Paljudel juhtudel inimesed ei tea, et see on olemas. Puudehalvustamine on ennekõike inimeste hoiakute küsimus; see ei tähenda ainult teadlikku diskrimineerivat käitumist, vaid ka seda, kuidas inimesed alateadlikult suhtuvad puuetega inimestesse. Diskrimineerivate hoiakute alateadlikule osale on palju keerulisem läheneda kui teadlikele diskrimineerimisjuhtudele, aga mõlemaga tegelemine tuleb võtta eesmärgiks võitluses inimõiguste eest.

Kõigil on õigus ambitsioonidele ja kohustus nende poole püüelda nii palju kui võimalik.
Simon Stevens20

Suurem osa inimestest ütleks, et neil pole puuetega inimeste vastu midagi, ja neil võib olla õigus. Kuid enamik ei pea puuetega inimesi siiski võrdseks ega suuda hinnata ühiskonnas olevaid takistusi, mis ei lase puuetega inimestel elada n-ö normaalset elu. Näiteks kasutavad mõned inimesed puuetega inimestele mõeldud parkimiskohti, mistõttu võivad puuetega autojuhid olla sunnitud pöörduma tagasi koju. Puudehalvustamine levib igas ühiskonnakihis. Teadlik puudehalvustamine majanduslikul pinnal on laialt levinud (näiteks diskrimineerimine töölevõtmisel), aga võhiklikkusest või üldisest mõistmise puudumisest tingitud alateadlik puudehalvustamine on see, mis annab alust suuremaks mureks. See võib väljenduda n-ö apartheidihoiakus, ühiskondlikus vaates, et kaasav planeerimine ei ole kuigi oluline, sest liikumispuudega inimestel on eraldi hooned ja asutused ning transpordivahendid. Puudehalvustamist on näha ka laialt levinud puuetega inimestele mõeldud eraldi ja ebavõrdsetes sissepääsudes ühiskondlikesse hoonetesse. Puudehalvustamiseta keskkond annaks vanematele inimestele, väikeste lastega emadele ja teistele ajutise või püsiva tervisekahjustusega inimestele võrdse juurdepääsu kaubanduskeskustesse ja teistesse avalikesse asutustesse või ruumidesse.

Küsimus: Millised kohaliku keskkonna alad oleksid teile juurdepääsmatud, kui oleksite puudega?

Noored ja puuded

Hinnanguliselt on maailmas 180 kuni 220 miljonit puuetega noort ja peaaegu 80% neist elavad arengumaades.21

Puuete süstemaatiline integreerimine tähendab mis tahes plaanitud tegevuse, sealhulgas õigusaktide, eeskirjade ja programmide tähenduse hindamist puuetega inimestele kõikides valdkondades ja igal tasemel.22 Oluline on teha tööd puuete süstemaatilise integreerimise nimel kõikidesse noortega seotud probleemidesse ja noorte süstemaatilise integreerimise nimel puuetega seotud probleemidesse. Poliitika koostamisel peavad kesksed olema nii puuded kui ka noored. Tõhusa poliitika loomiseks peavad otsustajad rohkem teadma puuetega seotud probleemidest ja puuetega noored peavad ise saama osaleda otsuste langetamises. See suudetakse saavutada ainult riigiasutuste ja puuetega inimeste organisatsioonide tihedama koostöö abil.

Probleem seisneb selles, et puuetega noorte huvisid esindavad vähesed organisatsioonid või neid juhivad puuetega noored inimesed. Rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil on kõige aktiivsemad puuetega ja noortega seotud probleemide eest kostjad Vaegkuulvate Noorte Rahvusvaheline Liit (International Federation of Hard of Hearing Young People), Leonard Cheshire’i Puuetega Noorte Hääled (Leonard Cheshire Disability Young Voices), Aafrika Puuetega Noorte Võrgustik (African Youth with Disabilities Network), Pineda Noorte Sihtasutus (Pineda Foundation for Youth), Kurtide Noorte Maailmaliit (World Federation of the Deaf Youth Section) ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi Noortekomitee (European Disability Forum Youth Committee). 

 

Vaegkuulvate Noorte Rahvusvaheline Liit (IFHOHYP)

IFHOHYP on rahvusvaheline vabaühendus riiklikele ja piirkondlikele noorteorganisatsioonidele, mis on pühendatud vaegkuulvatele noortele inimestele üle terve maailma. Liit näeb vaeva selle nimel, et parandada vaegkuulvate noorte elukvaliteeti ja soodustada võrdsete õiguste saamist ühiskonna kõikidel tasanditel. IFHOHYP teeb aktiivset koostööd Euroopa Nõukoguga (näiteks õppeprogrammide korraldamisel vaegkuulvatele noortele) ja on mitu korda olnud Euroopa Nõukogu noorte nõuandekogu liige. Liit on korraldanud noortele vaegkuuljatele ka rahvusvahelisi suvelaagreid, treeningprogramme, seminare ja inglise keele kursusi.

Õigus haridusele

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi Noortekomitee

Komitee moodustati 2000. aastal eesmärgiga süstemaatiliselt integreerida noori EDFi poliitikasse ja tõsta teadlikkust puuetega noorte vajadustest EDFi ja ELi piires. 

„Young and Disabled: the Daily Challenges” (Puuetega noored: igapäevased raskused) on EDFi noortekomitee publikatsioon, mis valgustab raskusi, millega puuetega noored seisavad silmitsi erinevatel elualadel seksuaalsusest hariduse omandamise ja töökoha leidmiseni.

Aastakümneid on puuetega inimeste erikoole nähtud eraldamisvahenditena ja kritiseeritud tavaharidusest madalama kvaliteediga hariduse pakkumise pärast. Eraldatud hariduse ja erikoolide plusside ja miinuste üle on palju vaieldud, vastandades neid erihariduse integreerimisele üldharidussüsteemidesse. Vaidluste tulemustest hoolimata peaks puuetega noortel ja nende perekondadel olema õigus valida eri- ja üldhariduskoolide vahel, lähtudes lapse konkreetsetest vajadustest. Kaasava hariduse üks peamisi eeliseid on see, et puuetega ja puueteta õpilaste integreerimine esimestel kooliaastatel võib aidata ära hoida eelarvamusi ja soodustada puuetega inimeste üldist kaasamist ühiskonda.

Mõned peamistest probleemidest, millega puuetega lapsed ja noored silmitsi seisavad, on juurdepääsmatud koolimajad või kättesaamatud õppematerjalid, konkreetsetele erivajadustele vastavalt välja koolitatud töötajate puudus ning otsene ja kaudne diskrimineerimine. Puuetega lastel ja noortel peab koolides (kaasavates või erikoolides) olema võimalus õppida hariduses võrdseks osalemiseks vajalikke elulise ja sotsiaalse arengu oskusi, kaaslaste tugi ja juhendamine, juurdepääs tehnoloogiale ja kättesaadavad meetodid.

Mitteformaalne haridus ja sellega kaasnev aktiivne õpe võib puuetega inimeste jaoks olla kaasavam kui tasemehariduse süsteem. Piiratud võimaluste tõttu eriharidussüsteemides või sotsiaalse tõrjutuse tõttu on sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste ning võõrkeelte oskuse puudumine sagedasem puuetega inimeste kui nende puueteta kaaslaste seas. Need tegurid muudavad mitteformaalse hariduse puuetega inimeste jaoks eriti oluliseks, kuna võivad toetada vajalike toimetulekuoskuste õppimist, mida ei pruugita pakkuda tasemehariduses. Oluline on ka rohkem tutvustada puudeid tavakoolituskursustel, kaasates tegevusi, mis võivad viia osalisi kokku aspektidega, millega paljud ei ole kunagi varem kokku puutunud, või julgustades puuetega noorte inimeste osalemist tavakoolituskursustel.

Projekt ExchangeAbility

Organisatsioonid Erasmus Student Network (ESN), Youth Agora ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorum lõid Euroopa Nõukogu toel projekti ExchangeAbility, et muuta ESN kättesaadavaks puuetega üliõpilastele organisatsiooni tegevuse igal tasemel. Õppeaastal 2009–2010 kestnud projekti eesmärk oli suurendada puuetega vahetusüliõpilaste arvu ja luua neile välismaal olemise ajaks parimad tingimused. 2010. aastal algatati jätkuprojekt uute partneritega. Rohkem teavet leiate aadressilt  www.exchangeability.eu.

Õigus osaleda avalikus, poliitilises ja kultuurielus

UNESCO hinnangul ei käi arengumaades koolis 98% puuetega lastest ja 99% puuetega tüdrukutest on kirjaoskamatud.

Osalemist ühiskonnas kalduvad puuetega noored nägema võtmetegurina üldise eesmärgi saavutamisel, milleks on täieliku kaasatuse saavutamine koos nende konkreetsete vajaduste ja õiguste tunnustamisega. Paljud puuetega noored sooviksid osaleda tavaorganisatsioonides, kui see oleks võimalik. Tavaorganisatsioonis saavad noored inimesed kohtuda ühiste huvide alusel. Puuetega noortel sageli selline võimalus puudub nii füüsiliste kui ka psühholoogiliste barjääride tõttu.23

Suurema osaluse barjääride hulka kuulub näiteks puuetega inimesi ja nende muresid esindavate struktuuride puudumine kohalikul või riiklikul tasandil. Teine barjäär on teabe puudumine. Teave selle kohta, kas hoonetele on võimalik füüsiliselt juurde pääseda või kas on olemas vahendid vaegkuuljatele või -nägijatele, pole sageli saadaval või on kättesaamatu. Teabe puudumine juurdepääsetavuse kohta (või hirm juurdepääsu puudumise ees) hoiab sageli puuetega inimesi üritustel osalemast.

Üks püsiv takistus osalemiseks on minapilt – kas inimesed näevad end puuetega inimestena või vähemuse liikmena. Mõned puuetega inimesed ei taha näha end vähemusena, kuna sellel on negatiivne konnotatsioon; teised ei pea end puudega inimesteks, vaid konkreetsete keeleliste ja kultuurilistevähemuste liikmetena. Kui rääkida poliitilisest osalusest, siis paljudel puuetega inimestel puudub õigus hääletada, kui nad on õigusvõimest ilma jäetud või hääletamine pole neile kättesaadav.

Oluline oli võimekus, mitte puue, mis on sõna, mida ma kuigi hea meelega ei kasuta.

Marlee Matlin, kurt näitleja ja Oscari võitja

Puuetega inimeste osalemisel ja kaasamisel mängib meedia üliolulist rolli teadlikkuse tõstmisel puuetega inimeste õigustest ja hoiakute muutmisel. Meedias kujutatakse puuetega inimesi sageli ühes või teises äärmuses olevatena – vaesed, kellele tuleb kaasa tunda, või kangelased, kes julgevad elada. Niisugune kujutamine ainult soodustab puuetega inimeste kohtlemist stereotüüpide alusel ega aita mõista, et nad moodustavad niisama huvitava ja mitmekülgse rühma kui mis tahes teine rühm ühiskonnas.

Ei barjääridele, ei piiridele
SALTO brošüür  "No Barriers, No Borders"24 (Ei barjääridele, ei piiridele) räägib sellest, kuidas juhtida rahvusvahelisi eri võimekusega inimeste projekte noortele puuetega ja puueteta inimestele. See annab konkreetseid vihjeid ja juhiseid noorsootöötajatele ja projektikorraldajatele näiteks selle kohta, kuidas suhelda erinevate puuetega inimestega, kuidas rahastada noorteprogramme või kuidas korraldada noortele koolituskursusi.
www.salto-youth.net/rc/inclusion

Lõpumärkused

Vaimupuudega Inimeste Huvikaitse Keskus (Mental Disability Advocacy Centre) koos partnerorganisatsioonidega algatas kampaania puuetega inimeste hääleõiguse edendamiseks:  www.savethevote.info.

1 www.un.org/esa/socdev/enable/dis50y10.htm
2  Märkus. Ingliskeelset terminit „handicap” ei peeta enam sobilikuks ega kooskõlas olevaks tänapäevase arusaamaga puuetest. Terminieelistused puuetega inimeste seas ja eri geograafilistes piirkondades võivad erineda. Puuetega inimeste soove tuleb austada nii palju kui võimalik.  
3 WHO, "Disability and Health Fact sheet N°352", 2011: www.who.int/mediacentre/factsheets/fs352/en/index.html
4 United Nations, 2008, "Mainstreaming disability in the development agenda (E/CN.5/2008/6)": www.un.org/disabilities/documents/reports/e-cn5-2008-6.doc
5 United Nations, 2006, "Some Facts about Persons with Disabilities", International Convention on the Rights of Persons with Disabilities: wwww.un.org/disabilities/convention/pdfs/factsheet.pdf
6 WHO, "World Report on Disability", 2011: www.who.int/disabilities/world_report/2011/report/en
7 Department for International Development (DFID) 2000, "Disability, Poverty and Development", DFID, UK
8 Mckee, Barbara, Disabled and the holocaust: Disabled Persecution, 2004: www.eastrenfrewshire.gov.uk/holocaust/holocaust_remembrance_2004_-_other_victims/holocaust_remembrance_2004_-_disabled___the_holocaust.htm
9 Written Comments Submitted Jointly by Center for Reproductive Rights, European Disability Forum, International Centre For The Legal Protection Of Human Rights (Interights), International Disability Alliance, Mental Disability Advocacy Center, 16 August 2011: http://mdac.info/sites/mdac.info/files/Gauer%20v%20%20France_Submission_ECHR_FINAL.pdf
10 European Court of Human Rights, "Reproductive Rights, Factsheet", 2011:
www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/4B7D24F7-F9EF-4749-B16B-68E650B95C5A/0/FICHES_droits_procr%C3%A9ation_EN.pdf
11 UN Department for Economic and Social Information and Policy Analysis, 1994
12 Oliver, Michael, Understanding Disability: From theory to practice, 1996, Macmillan: Basingstoke.
13 Morris, Jenny, Pride Against Prejudice: Transforming Attitudes to Disability, 1991, Women's Press: London.
14 Handbook for Parliamentarians, No.14, 2007, From Exclusion to Equality Realizing the rights of persons with disabilities, UN and Inter-Parliamentary Union: www.un.org/disabilities/default.asp?id=212
15 Ingliskeelne termin „mentally retarded” ei ole enam ajakohane ega kooskõlas tänapäevase arusaamaga puuetest. 
16 www.ohchr.org/EN/HRBodies/CRPD/Pages/CRPDIndex.aspx
17 www.internationaldisabilityalliance.org  
18 Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi pressiteade, 5. jaanuar 2011: www.edf-feph.org/Page_Generale.asp?DocID=13855&thebloc=26586  
19 Märkus. Mõned eksperdid ja uurijad eelistavad inglise keeles kasutada terminit „ableism” (ingl k able – võimeline), kuna see ei keskendu üksnes puudele, vaid võimekuse kujunemisele, mis on puudega alati seotud.
20 www.simonstevens.com
21 UN High Level Meeting on Youth, "Youth with Disabilities" Fact Sheet: http://social.un.org/youthyear/docs/Fact%20sheet%20youth%20with%20disabilities.pdf
22 Carol Miller and Bill Albert, "Mainstreaming disability in development: lessons from gender mainstreaming", 2005: www.dfid.gov.uk/r4d/PDF/Outputs/Disability/RedPov_gender.pdfp
23 "Young and Disabled: Daily Challenges for Equality", EDF Youth Committee publication, 2009: www.edf-feph.org/Page.asp?docid=18486&langue=EN
24 "No Barriers, No Borders", SALTO-YOUTH Inclusion Resource Centre, 2008:
www.salto-youth.net/downloads/4-17-913/NoBarriersNoBorders.pdf