Juhised

1. osa. Rühma ettevalmistamine (90 minutit)

1. Paluge osalejatel moodustada 2–3-liikmelised väikesed rühmad, mille kõigil liikmetel oleks ühesugune taust. See võib olla seotud nende rahvuse või mõne muu ühiskondliku või usulise grupi liikmeks olekuga. Andke neile mõned minutid aega, et nad saaksid väljendada väikestes rühmades oma arvamust oma rahvusliku vm tausta kohta.
2. Jagage välja jaotusmaterjal „X-ide tagakiusamise ajaloo lühikokkuvõte” või mõni muu teabematerjal, mis annaks osalejatele pildi X rahva pikaajalisest julmast kohtlemisest, kuid ärge veel öelge, millisest rahvusrühmast jutt käib (romad).
3. Laske osalejatel lühidalt rääkida oma reaktsioonidest sellele ülevaatele ning seejärel paluge neil käsitleda väikestes rühmades 15 minuti jooksul järgmisi küsimusi: 

• Mis tunne teil oleks, kui teie sotsiaalset või rahvusrühma oleks kunagi lähiajaloos selliselt koheldud? (Paluge osalejatel lähtuda vastamisel sellest grupikuuluvusest, mille alusel nad 1. punkti juures rühmad moodustasid.) 
• Mis oleks sellised kannatused üle elanud kogukonna elus kõige raskemad aspektid ning kuidas kohalikud inimesed, riigid või rahvusvaheline üldsus saaks või peaks neid aitama? 

4. Nüüd moodustage väikestest rühmadest paarid, et vastastikku oma vastuseid tutvustada. Andke rühmadele selleks veel 15 minutit ning soovitage koostada nimekiri konkreetsetest ettepanekutest, kuidas sellist kohtlemist kogenud kogukonna liikmeid aidata. 
5. Kogunege taas suurde rühma ja kirjutage kõik ettepanekud märkmetahvlile. Selgitage, et harjutuse 2. osas tuleb välja valida üks ettepanek, mille kallal kogu rühm tööle hakkab. Kõigepealt aga küsige järgmised küsimused: 

• Kas oskate arvata, millisest rahvusrühmast jutt käis?
• Milliseid teisi rahvusi olid natsidel kavas hävitada?
• Mis juhtus nende rühmadega Teise maailmasõja ajal meie riigis? 

6. Küsige osalejatelt, mida nad teavad romade praeguse olukorra kohta. Milliseid inimõigusi rikutakse? 
7. Rääkige rühmale kampaaniast Dosta! ning soovitage, et nad võiksid ellu viia tegevusprojekti selle kampaania toetuseks. 

2. osa. Tegevusprojekti valimine ja kavandamine
Harjutuse selle osa aluseks on Kompassi 3. peatükk „Tegutsemine”, mida võite lugeda üksikasjalikumate ideede saamiseks.
8. Selgitage, et korraldatava projekti eesmärgiks ei saa võtta eelmises osas kindlaks tehtud probleemide täielikku lahendamist, kuid sellel peaks olema konkreetne ja mõõdetav tulemus, mis tooks romade kogukonnale mingisugust kasu. 
9. Paluge osalejatel välja tuua need märkmetahvlile kirjutatud ettepanekud, mis võiksid olla rühmale jõukohased. Vajadusel võib mõne ettepaneku väiksemateks tegevusteks jagada või uusi ettepanekuid lisada. 
10. Arutage ettepanelud läbi ning jõudke konsensuslikule otsusele, millise ettepaneku rühm edasiseks tegevuseks välja valib. Kasutage 3. peatükis esitatud tegevusprojekti voogskeemi. Kontrollige, kas 

• valitud tegevus aitab kaasa probleemi lahendamisele;
• tegevus on rühma käsutuses olevaid ressursse ja võimalikke takistusi arvestades teostatav;
• „lahendus” on piisavalt konkreetne, et osalejad saaksid aru, kas nad on eesmärgi saavutanud või mitte. 

11. Koostage otsustusleht, et igaüks teaks, mida ja millal ta peab tegema. 
12. Asuge tööle! 

3. osa. Tegevusprojekti elluviimine

Analüüs ja hindamine

Küsimused tegevuse kohta.

• Kas olete ellu viidud tegevusega tervikuna rahul? Miks?
• Kuidas hindaksid enda panust ja kogu rühma tööd?
• Mis oli kõige olulisem, mida tegevusega saavutati? Kas see vastab algselt püstitatud eesmärkidele?
• Kas te oleksite saanud midagi teisiti teha, et tegevus oleks olnud veel tõhusam? Selgitage oma seisukohti.
• Kas tegite vigu?
• Millised olid teie meelest kõige olulisemad omandatud teadmised ja oskused, mida saaksite mõne järgmise tegevuse (teemast olenemata) korraldamisel ära kasutada? 

Küsimused õppeprotsessi kohta.

1. Millised olid kõige olulisemad tulemused isiklikult sinu jaoks? Kas sinu seisukohad või suhtumine on kuidagi muutunud? Selgita oma seisukohta.
2. Mis oli selle tegevuse puhul kõige raskem, kui vaadelda kogu perioodi alates esimesest kokkusaamisest kuni elluviimise lõpuni?
3. Mis pakkus suurimat rahuldust?
4. Kuidas oleks võimalik tehtut edasi arendada? Kas teil on selleks motivatsiooni?
5. Mida te saite selle tegevuse käigus teada inimõiguste kohta?
6. Kas inimõiguste toetuseks kampaaniat teha on raske? Kas te pärast seda harjutust oleksite nõus mõnes inimõigusi toetavas kampaanias kaasa lööma?
7. Kas romade nõutavad õigused on erandlikud või kehtiksid need ka muude tõrjutud ja tagakiusatud inimrühmade puhul. Selgitage oma seisukohta.
8. Miks mälestamisega seotud töö on inimõigustealases hariduses oluline?
9. Kuidas holokaustiga seotud teemasid meie riigi haridussüsteemis käsitletakse? 

Nõuandeid korraldajateles

Rühma ettevalmistamiseks esimeses osas tuleks eraldada 90 minutit, tegevuse ettevalmistamiseks teises osas samuti 90 minutit ning neljanda osa analüüs ja hindamine tuleks läbi viia 60 minuti jooksul. Kolmanda osa ehk tegevusprojekti kestus sõltub valitud tegevusest. Harjutuse erinevad osad võib läbi viia üksteise järel või erinevatel päevadel.

Sellel harjutusel on mitmeid keerukust suurendavaid aspekte, mis ei puuduta ainult korralduslikku külge, vaid ka õppe sisu.

Peaksite arvestama rühma koosseisuga ning oskama ette näha selle liikmete võimalikke reaktsioone. Kui rühmas on inimesi, kelle sugulased on holokaustis kannatanud või sarnaste sündmuste ohvriks langenud, võiksite tegevuse nendega eelnevalt läbi arutada, et nad saaksid vaimselt valmistuda või loobuda osalemist, kui nad ei ole selleks valmis.

Samuti peate tegutsema tegevuse kõigil etappidel tundlikult ja paindlikult ning arutelu mitte tagant kiirustama, kui tundub, et inimesed vajavad oma tunnete väljendamiseks rohkem aega. Kui rühm puutub selliste teemadega kokku esimest korda, võib olla kasulik viia 1. osa läbi eraldi 90–120 minuti pikkuse tunnina ning jätta enne järgmiste osade juurde minekut natuke aega.

Esimese osa 1. sammu juures on kasulik mõelda, kas rühmade moodustamisel inimeste tausta ja kuuluvuse järgi võib tekkida raskusi. Sellisel juhul võite koostada loetelu erinevatest kategooriatest ning paluda osalejatel valida sealt endale sobiv, näiteks teatud jalgpallimeeskonna toetajad, prantsuse keele oskajad, hispaania keelt õppivad inimesed, hiphopi kuulajad, tennisemängijad või ujujad. Samuti võite paluda osalejatel moodustada lihtsalt meessoost ja naissoost rühmad.

Võimaluse korral püüdke läbida sammud 2 ja 3 nii, et ei tekiks arutelu selle üle, millist rühma X tähistab. Eesmärk on tekitada osalejates viha ebaõigluse pärast ning see ei pruugi nii hästi õnnestuda, kui inimesed teavad, et X tähendab romasid. Romade suhtes valitsevad sedavõrd tugevad eelarvamused, et mõned osalejad võivad alateadlikult (või teadlikult) nende suhtes rakendatud kohtlemist õigustada.

Romade tagakiusamise ajaloo lühiülevaates (allpool) on kõik viited romadele või „mustlastele” asendatud tähega X. Kui te seda kasutate, võite neid nimetada lihtsalt „rühmaks” või isegi paluda osalejatel kujutleda, et tegemist on nende valitud rühmaga.

Osalejad peaksid valima enda taustale või kuuluvusele vastava rühma sellepärast, et see aitab paremini „tunnetada”, mida tähendab sinu rühma sihipärane tagakiusamine. Sellegipoolest võib neil tugevate eelarvamuste tõttu olla raske romade probleemidega samastuda. Sellest tuleks kindlasti rääkida ning kui see nii on, jätke esimese osa 3. sammu juures piisavalt aega, et osalejad saaksid selle kohta mõtteid vahetada. Öelge neile, et hinnanguliselt tapeti holokausti ajal 75–80 protsenti Euroopa romadest ning mõnes riigis ulatus see osakaal lausa 90 protsendini. Võite paluda neil ette kujutada, mida tähendaks oma rahvast või rühmast 90% inimeste kaotus: 20-liikmelisest rühmast jääks alles ainult 2.

Äärmiselt soovitav on kaasata planeerimise etapil ka mõni romade kogukonna esindaja. Igal juhul peaksite nende käest küsima, kas rühma kavandatud tegevus võetaks hästi vastu. Teine võimalus on võtta ühendust mõne kohaliku organisatsiooniga, kes romadega töötab või neid toetab.

Kui teil napib aega või kui osalejatel on raske kavandamise käigus kõiki asjaolusid ette planeerida, võite kasutada 3. peatükis näidisena esitatud voogskeemi.

Variandid

Üks ilmne võimalus on kasutada romade asemel mõnda muud holokaustis kannatanud inimrühma. Selle kohta annab hindamatut teavet holokausti mälestuspäeva fondi veebisait  www.hmd.org.uk

See sisaldab muu hulgas ka koolidele mõeldud materjale kõigi natside poolt taga kiusatud rühmade kohta, sh juudid, geid, puudega inimesed, romad ja sintid, mustanahalised ja segarassist eurooplased, Jehoova tunnistajad, poolakad ja teised slaavlased, kommunistid, sotsialistid ja ametiühinguliikmed. Veebisait sisaldab teavet ka hilisemate genotsiidide kohta Kambodžas, Bosnias ja Hertsegoviinas, Rwandas ja Darfuris/Sudaanis.

Teine võimalus on uurida lähemalt mõnda sotsiaalset või rahvusrühma, kelle probleeme pidevalt ignoreeritakse.

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui osalejad sooviksid vaadelda kodukanti mõne ebasoodsamas olukorras oleva või tõrjutud inimese silmade läbi, viige läbi harjutus "Vaheta prille".
Kui aga rühmale meeldivad rollimängud ning neid huvitavad vägivallategude põhjused, võite kaaluda harjutust "Kiviga viskamine".

Lisateave

Dosta” on romakeelne sõna, mis tähendab „aitab”, ning sama nime kannab mitteromade ja romade lähendamiseks korraldatud kampaania. Selle kohta leiate rohkem teavet aadressil http://dosta.org. Internetiühenduse võimaluse korral võib olla kasulik, kui osalejad saavadnatuke aega selle saidiga tutvuda. Uurimistöö tegemiseks saab kasutada ka teisi saite, missisaldavad teavet holokausti kohta: http://isurvived.org; http://www.preventgenocide.org

Holokaustialase haridusega tegeleb ka näiteks Saksamaa mälestamise, vastutuse ja tuleviku sihtasutus (EVZ),  www.stiftung-evz.de. Selle tegevusalade hulka kuulub ajaloo kriitiline uurimine, inimõiguste nimel töötamine ning natsionaalsotsialismi ohvrite abistamine. Sihtasutuse veebisaidil saate lugeda publikatsiooni inimõiguste ja ajaloo teemade käsitlemisest hariduses.
Teine holokaustialase haridusega tegelev organisatsioon on Anne Franki fond (AFF), www.annefrank.ch. AFFi eesmärk on edendada heategevust, osaleda Anne Franki vaimus ühiskonna- ja kultuurielus, parandada mõistmist religioonide vahel, võidelda rahvastevahelise rahu eest ning soodustada noorte rahvusvahelisi kontakte. Fond viib läbi projekte kõikjal maailmas, näiteks India dalitite hulgas ning Peruu mahajäetud slummides ja maakohtades elavate perede ja laste seas.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

X-ide tagakiusamise ajaloo lühikokkuvõte