(Mitteametlik kokkuvõte)

Lapse õiguste konventsioon on kõige üldisemalt tunnustatud inimõigustealane dokument, mida ei ole maailmas ratifitseerinud ainult kaks riiki. Konventsiooniga koondatakse ühte dokumenti laste inimõiguste kõik kategooriad: kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused. ÜRO Peaassamblee võttis konventsiooni vastu 20. novembril 1989. aastal ning see jõustus 1990. aasta septembris.

Konventsiooni 41 artiklis loetletakse inimõigused, mida tuleb austada ja kaitsta kõigi alla kaheksateistaastaste laste puhul.


Artikkel 1

Lapse mõiste: iga alla 18 aastane inimolend, kui riigi seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks.

Artikkel 2

Konventsiooniga kaitstud õigused tagatakse ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

Artikkel 3

Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid.

Artikkel 5

Riik austab vanemate või laiendatud perekonna vastutust, õigusi ja kohustusi.

Artikkel 6

Igal lapsel on sünnipärane õigus elule.

Artikkel 7

Lapsel on õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ning õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.

Artikkel 8

Lapsel on õigus identiteedi ja kodakondsuse säilitamisele.

Artikkel 9

Lapsel on õigus mitte olla vanematest eraldatud, välja arvatud juhul, kui seda tehakse kohtuliku menetlusega lapse huvides.

Artikkel 12

Lapsel on õigus väljendada oma vaateid kõikides teda puudutavates küsimustes ning lapse seisukohti tuleb piisavalt arvesse võtta.

Artikkel 13

Lapsel on sõnavabadus, kaasa arvatud õigus otsida, vastu võtta ja edasi anda informatsiooni ning igasuguseid ideid.

Artikkel 14

Lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust tuleb austada.

Artikkel 15

Lapsel on õigus moodustada ühinguid ja rahumeelselt koguneda.

Artikkel 16

Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda; lapse au ja head mainet ei tohi ebaseaduslikult rünnata.

Artikkel 17

Riik tagab lapse juurdepääsu riiklikule ja rahvusvahelisele informatsioonile ja materjalile.

Artikkel 18

Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Artikkel 19

Riik rakendab kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise eest.

Artikkel 24

Lapsel on õigus parimale võimalikule tervishoiule rõhuasetusega esmatasandi tervishoiul ja ennetava tervisekaitse arendamisel.

Artikkel 26

Lapsel on õigus sotsiaalkindlustusele.

Artikkel 27

Lapsel on õigus elatustasemele, mis võimaldab tal kehaliselt, vaimselt, hingeliselt, kõlbeliselt ja sotsiaalselt areneda.

Artikkel 28

Lapsel on õigus haridusele. Riik teeb alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks ning soodustab keskhariduse eri vormide arendamist, tehes need igale lapsele kättesaadavaks. Koolis distsipliini tagamisel tuleb arvestada lapse inimväärikusega. Haridus peab olema suunatud lapse isiksuse, vaimuannete ja võimete arendamisele, inimõiguste ja põhivabaduste vastu lugupidamise kujundamisele, lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas rahu, sõpruse, mõistmise, sallivuse ja võrdsuse vaimus, looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele.

Artikkel 30

Lapsel on õigus saada osa oma kultuurist.

Artikkel 31

Lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, õigus mängida ning vabalt osaleda kultuuri- ja kunstielus.

Artikkel 32

Last tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis ohustab tema elu ja arengut.

Artikkel 33

Last tuleb kaitsta narkootiliste ainete seadusevastase kasutamise eest.

Artikkel 34

Last tuleb kaitsta igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest, et vältida lapse kasutamist prostitutsioonis või muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil, pornograafilistes etendustes ja materjalides.

Artikkel 38

Riik rakendab kõiki võimalikke abinõusid, et tagada kaitse ja hoolitsus neile lastele, kelle elu mõjutab sõjaline konflikt.

Artikkel 40

Iga laps, keda süüdistatakse väärteo või kuriteo toimepanekus, loetakse süütuks seni, kuni süü pole tõestatud; ta peab saama õigusabi enda kaitsmisel; teda ei sunnita tunnistusi andma ega end süüdi tunnustama; tema õigust privaatsusele austatakse kogu menetluse käigus; teda koheldakse viisil, mis garanteerib tema heaolu ning on vastavuses tema vanuse ja olukorraga. Alla 18-aastasele kuriteo toime pannud isikule ei kohaldata surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust ilma vabanemisvõimaluseta.


Konventsiooni ja fakultatiivsete protokollide täisteksti saab vaadata ja alla laadida paljudelt veebisaitidelt, näiteks UNICEFi lehelt (www.unicef.org/crc)

Allikas: UN Centre for Human Rights and People’s Movement for Human Rights Learning, www.pdhre.org