Juhised

1. Selgitage, et harjutuse põhiküsimus seisneb selles, kuidas võiks maailm leida raha kõige pakilisemate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks.
2. Küsige osalejatelt, mida nad teavad aastatuhande arengueesmärkidest. Kas nad suudavad nimetada kõik kaheksa eesmärki?
3. Andke osalejatele kätte jaotusmaterjal ning vajadusel selgitage lühidalt, mida ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks teeb, tuues iga eesmärgi kohta ühe näite.
4. Jagage osalejad 5–6-liikmelistesse rühmadesse ja tehke sissejuhatus. Selgitage, et ÜRO on kutsunud appi eksperdid (osalejad), et nad vaataksid üle iga eesmärgi saavutamiseks vajalikud kulud. Pärast pikka ja muljetavaldavat debatti otsustas ÜRO rahanduskomitee eraldada eesmärkide saavutamiseks kokku kuni 1500 emi aastas. Jagage välja Kompassi rahatähtede komplektid. 
5. Selgitage, et üks emi võrdub ühe miljardi USA dollariga, seega on neil vajadusel võimalik kulutada kuni 1500 miljardit dollarit. Nad ei pea kogu raha ära kulutama, sest üle jäävat raha saaks kasutada ÜRO muude projektide elluviimiseks.
6. Paluge rühmadel hinnata, kui palju raha peaks maailm iga aastatuhande arengueesmärgi peale kulutama. Öelge, et osalejad jagaksid raha kaheksasse virna ning paneksid kirja, milline summa millise eesmärgi jaoks eraldatakse ning kui palju raha üle jääb.
7. Nüüd paluge igal rühmal teada anda, kui palju nad mingi eesmärgi saavutamiseks eraldasid, ning kirjutage summad märkmetahvlile. Sellel etapil ei tohiks veel arutelu alustada; valikute põhjendamine peaks jääma üldise arutelu osasse. Piisab sellest, kui korraldaja juhib tähelepanu, kuivõrd erinevalt on rühmade summad jaotunud.
8. Nüüd tutvustage rühmadele ÜRO hinnangul leitud tegelikke summasid. Kirjutage need märkmetahvlile teist värvi markeriga ja paluge rühmadel oma rahatähed sellele vastavalt ümber jagada ning seejärel kokku lugeda, kui palju neil jääks üle raha, mida saaks eraldada sõjaväele. 

• Vaesus: 60
• Haridus: 30
• Naised: 3
• Lapsed: 10
• Tervis: 6
• HIV: 18
• Keskkond: 21
• Ülemaailmne partnerlus: 50 

9. Tutvustage nüüd maailma riikide sõjalist eelarvet, et võrrelda seda kaheksa arengueesmärki saavutamiseks ette nähtud kulutustega. Teatage osalejatele, et juhtumisi oli kogu maailma sõjaliste kulutuste summa 2009. aastal juhtumisi napilt üle 1500 miljardi USA dollari.¹

Analüüs ja hindamine

Hakatuseks analüüsige, kuidas harjutus õnnestus, ning seejärel arutage seda, mida osalejad sellest õppisid.

• Kuidas õnnestus töö rühmades? Kas prioriteetseid valdkondi ja summasid oli lihtne kokku leppida? Kuidas lahendati eriarvamused?
• Väikseim võimalik rahaühik oli 10 emi. Kuidas lahendasid rühmad selle ülesande, et naistele tuli eraldada 3 ja tervisele 6 emi.
• Kas tegelik vajaminev summa oli osalejate hinnangust suurem või väiksem? Kas mõni summa oli kellegi jaoks üllatav?
• Kui aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks läheb vaja natuke alla 200 miljardi dollari, siis kuidas võiks kulutada ülejäänud 1300 miljardit?
• Kas on eesmärke, mida osalejad sooviksid praegusele kaheksale arengueesmärgile lisada?
• Milline inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel vastab millisele arengueesmärgile?
• Kas teie arvates tuleks mõnele aastatuhande arengueesmärgile teistest rohkem tähelepanu pöörata? Kui jah, siis millisele? Kuidas teha otsus nende tähtsuse järjekorra kohta? 

Nõuandeid korraldajatele

Harjutuses kasutatud arvud on praktilistel põhjustel üles- või alla ümardatud, kuid on siiski lähedal tegelikele summadele. Näiteks 2009. aasta sõjaline eelarve oli 1531 miljardit dollarit.

Ilma taustateadmisteta on raske aastatuhande arengueesmärke tähtsuse järjekorda panna ja vajalikke summasid hinnata. Selgitage osalejatele, et nad lähtuksid oma olemasolevatest teadmistest, mõtleksid läbi prioriteedid ning püüaksid teha võimalikult tõepärase oletuse.

Kaheksanda punkti juures tekkiva naiste ja tervise valdkondadele eraldatava summa jagamise ülesande saab lahendada vähemalt kahel moel. Rühmad võivad öelda, et 3+9 on ligikaudu 10 ning naiste ja tervise valdkonna üksteisega liita. Teise variandina võivad rühmad otsustada, et neil jääb nii palju raha üle, et igale valdkonnale saab eraldada ka 10 miljardit.

Analüüsi käigus võite öelda, et tegelik olukord on veelgi üllatavam. 1500 miljardit dollarit on summa, mis kulutati sõjavägedele 2009. aastal. Samas aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks kulutatakse tegelikult 208 miljardit dollarit, ainult et seda tehakse nelja aasta jooksul. Seega jääks 2009. aasta andmeid aluseks võttes sõjalise eelarve ümberjagamise korral tegelikult üle lausa 6792 miljardit dollarit.

Mõned osalejad võivad olla aastatuhande arengueesmärkide suhtes kriitilised ja öelda, et nende abil tahavad valitsused üksnes „südametunnistust puhtaks pesta”, aga tegelikult nendest ei piisa. Sel juhul tuleks teil selgitada, et selle harjutuse mõte ei ole aastatuhande arengueesmärke heaks kiita, vaid lihtsalt anda osalejatele teada, et sellised ÜROs vastu võetud eesmärgid on olemas.

Variandid

Seda, et maailma 2009. aasta sõjaline eelarve oli 1500 miljardit USA dollarit, võite osalejatele öelda ka neljanda punkti juures. Nii lisandub arutelule veel üks mõõde, mis puudutab sõjaliste kulutuste vajalikkust või ebavajalikkust.

Võite kujundada sellest harjutusest ka rollimängu, kus tuleb kokku leppida eelarvevahendite jagunemine sõjaväe ja aastatuhande arengueesmärkide vahel. Rühmade rollid võiksid jaguneda näiteks nii: valitsuse esindajad, vaesuse, HIV, hariduse jm teemadega tegelevad vabaühendused, sõjatööstuse esindajad, relvatehase töötajad, sõjaväelased, muud huvirühmad. Iga rolli mängimiseks peaksite andma osalejatele natuke juhiseid.

• Valitsused: teie eesmärk on parandada oma kodanike elukvaliteeti, kuid samal ajal tagada riigi julgeolek.
• Vabaühendused: teie tahate sõjalisi kulutusi oluliselt vähendada ning kustutada kõige vaesemate riikide võlad.
• Sõjatööstuse esindajad: te ei taha kaotada kliente ega raha, aga olete valmis läbi rääkima.
• Relvatehase ametiühingu esindajad: te tahate paremini teenida ja rahus elada, aga ühtlasi kardate tööd kaotada. 

Soovitusi jätkutegevusteks

Selleks et täiendada ja süvendada osalejate arusaama vaesuse ja vähese arengu põhjustest ja tagajärgedest, võib kasutada harjutusi "Ravimite kättesaadavus", "Kas ma võin siseneda?" ja "Rüselus rikkuse ja võimu pärast".

Samuti võite paluda osalejatel põhjalikumalt uurida aastatuhande arengueesmärkidega seonduvaid küsimusi, näiteks oma riigi panust nende saavutamisse.

Paluge osalejatel võrrelda oma riigi (või kogu Euroopa) sisemajanduse koguprodukti (SKP) või inimarengu indeksit mõne arenguriigi (või kogu Aafrika) vastavate näitajatega ning uurida sellise ebavõrdsuse ajaloolisi ja tänapäevaseid põhjusi. Kas rikkad riigid peaksid rohkem tegelema muude riikide järeleaitamisega?

Ideid tegutsemiseks

Võtke ühendust riigiasutusega, kes vastutab siin aastatuhande arengueesmärkide täitmise eest, ning uurige, kuidas te saaksite kaasa aidata.

Mõne koolis või mujal korraldatava ürituse raames saab seda harjutust kasutada viktoriinina. Loetlege kaheksa aastatuhande arengueesmärki ning andke igaühe juures valikvastustena ette kolm võimalikku rahasummat. Teine võimalus on kujutada tegelikke arve suurel plakatil ning küsida ürituse külastajatelt, mis mõtteid see neis tekitab.

Lisateave

Aastatuhande arengueesmärkideks nimetatakse kaheksat rahvusvahelist arengueesmärki, mille 192 ÜRO liikmesriiki ja vähemalt 23 rahvusvahelist organisatsiooni on otsustanud saavutada 2015. aastaks. Need hõlmavad äärmise vaesuse vähendamist, laste suremuse alandamist, AIDSi ja muude epideemiatega võitlemist ning ülemaailmse arengupartnerluse edendamist.

Aastatuhande arengueesmärkide kokkuvõte

Eesmärk 1: kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg

• Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas.
• Tagada naistele, meestele ja noortele töötamisvõimalused.
• Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kes on näljas. 

Eesmärk 2: tagada algharidus kõigile maailmas. 

• Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed, nii tüdrukud kui ka poisid, omandada alghariduse. 

Eesmärk 3: toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi. 

• Kõrvaldada sooline ebavõrdsus alg- ja keskhariduses soovitatavalt 2005. aastaks ning kõigil haridustasemetel 2015. aastaks. 

Eesmärk 4: vähendada laste suremust.

• Vähendada ajavahemikus 1990–2015 alla viie aastaste laste suremust kahe kolmandiku võrra. 

Eesmärk 5: parandada emade tervist. 

• Vähendada ajavahemikus 1990–2015 sünnitusel või selle tagajärjel surevate naiste arvu kolme neljandiku võrra.
• Saavutada 2015. aastaks reproduktiivtervishoiu üldine kättesaadavus. 

Eesmärk 6: võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega.

• Peatada HIV/AIDSi levik 2015. aastaks ja hakata seda vähendama.
• Tagada 2010. aastaks HIV/AIDSi ravi kättesaadavus kõigile, kes seda vajavad.
• Peatada malaaria ja teiste levinumate haiguste levik 2015. aastaks ja hakata seda vähendama. 

Eesmärk 7: tagada looduskeskkonna püsivus.

• Kaasata jätkusuutliku arengu põhimõtted riikide poliitikasse ja lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine.
• Saavutada 2010. aastaks elurikkuse vähenemiskiiruse oluline aeglustumine.
• Vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste arvu, kellel ei ole ligipääsu puhtale joogiveele.
• Parandada 2020. aastaks vähemalt 100 miljoni slummides elava inimese elukeskkonda. 

Eesmärk 8: luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

• Arendada edasi avatud, reeglitel põhinevat, ennustatavalt toimivat ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantssüsteemi.
• Pöörata erilist tähelepanu vähimarenenud maade erivajadustele.
• Pöörata erilist tähelepanu maasulus ja väikesaartel asuvate arengumaade erivajadustele.
• Tegeleda kõikehõlmavalt arengumaade võlaprobleemidega, võttes kasutusele riiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid, et tagada võla tagasimaksmine pikemas perspektiivis. 

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF