Juhised

1. Andke osalejatele viis minutit aega, et mõelda, milliseid rahvuskangelasi (ajaloost või tänapäevast) nad kõige rohkem imetlevad.
2. Jagage välja paber ja pliiatsid ning paluge igaühel joonistada paberile kaks veergu. Esimesse veergu tuleks (punase pliiatsiga) kirjutada kolme või nelja naissoost kangelase nimed koos nende ja nende saavutuste lühikirjeldusega. Iga nime alla tuleks kirjutada märksõnad, mis nende jaoks seostuvad üldiselt naiskangelastega.
3. Korrake sama teises veerus (sinise pliiatsiga), kuhu tuleks kirjutada meessoost kangelaste nimed.  
4. Nüüd paluge osalejatel moodustada 5–7-liikmelised väikesed rühmad, et näidata üksteisele, millised kangelased keegi välja valis. Paluge igal rühmal ühiselt valida oma nimede seast neli kõige teenekamat naist ja meest.
5. Seejärel kogunege suurde rühma ning kirjutage iga rühma valitud nais- ja meeskangelaste nimed märkmetahvlile kahte veergu. Lisage neid iseloomustavad märksõnad.
6. Viige läbi arutelu, käsitledes tahvlile kirjutatud isikuomadusi ning nais- ja meeskangelaste kui rollimudelite mõju ning seda, kui suurel määral nad vastavad soolistele stereotüüpidele. Siis jätkake analüüsiga. 

Analüüs ja hindamine

• Hakatuseks analüüsige harjutust ning seda, mida inimesed kangelaste kohta teada said. Seejärel rääkige stereotüüpidest ning nende mõjust meie ettekujutustele ja tegudele.
• Milliseid inimesi me nimetame kangelasteks? (Tavalisi mehi ja naisi? Kuningaid?) Millega nad tegelesid? (Võitlesid? Kirjutasid luuletusi?) Kust pärinesid osalejate teadmised nende kohta?
• Mille poolest kahe veeru nimekirjad sarnanesid ja erinesid?
• Milliseid väärtusi nais- ja meeskangelased kehastavad? Kas need on mõlema puhul ühesugused või erinevad?
• Kuidas selgitaksid osalejad sõna „stereotüüp” tähendust? Kui suurel määral vastavad stereotüübid tegelikkusele? Kas stereotüübid on alati pahad?
• Kas teil isiklikult või meie ühiskonnas elavatel inimestel üldiselt on mingeid üldlevinud stereotüüpe ja ootusi meeste ja naiste suhtes?
• Kas osalejad tunnevad, et sellised ootused piiravad nende valikuvõimalusi? Kuidas?
• Kas harjutuse käigus koostatud isikuomaduste loetelu kajastab selliseid tunnuseid, mida võiks pidada meie rahvusele eriomaseks?
• Mil määral on stereotüüpne mõtlemine tingitud sotsiaalsetest ja kultuurilistest barjääridest?
• Kuidas takistavad soolised stereotüübid inimestel oma inimõiguste teostamist?
• Millised inimõigustealased dokumendid ja artiklid kaitsevad inimesi soolise diskrimineerimise eest?
• Stereotüüpsed ootused piiravad sageli nii meeste kui naiste valikuvõimalusi. Milliseid sooga seotud takistusi on osalejad oma elus kogenud kodus, koolis, huvitegevuses või töökohal?
• Mida saaksid osalejad selliste takistuste kõrvaldamiseks teha? Kas nad oskaksid välja mõelda tegevusstrateegiaid, mis aitaksid vabaneda mehelikkuse ja naiselikkusega seotud kultuurilistest normidest ja väärtushinnangutest? 

Nõuandeid korraldajatele

Sõnal „kangelane” on eri kultuurides erinev tähendusvarjund. Arvestage seda ning selgitage hoolikalt, mida selles harjutuses silmas peetakse. Mõnel juhul tuleks võib-olla rõhutada, et mõeldud on inimesi, kes on teistele eeskujuks või rollimudeliks.

Juhiste 5. punkti juures tuleks üles kirjutada kõik väikeste rühmade pakutud nimed ja iseloomustused. Kui keegi näiteks pakub välja omaduse „naiselik” või „mehelik”, tuleks ka see esialgu lihtsalt üles kirjutada ning hakata nende sõnade tähendust pikemalt lahkama analüüsi ajal.

Et rõhutada rohkem seost inimõigustega, võib sõltuvalt sihtrühmast ja kontekstist paluda osalejatel nimetada just inimõiguste eest võidelnud kangelasi (õiguste kaitsjaid, aktiviste ja inimesi, kes osalejate arvates on nende riigis või maailmas midagi muutnud). Sealt võite edasi minna aruteluga inimõiguste kujunemisest, nende mõjust kohalikele, regionaalsetele ja rahvusvahelistele õigusnormidele ning nendega seotud valikutest.

See harjutus sobib hästi mitmekultuurilises rühmas kasutamiseks, sest nii tuleb valikute kultuuriline taust paremini esile. Moodustage rühmad erineva kultuuritaustaga osalejatest ning öelge, et valitud kangelased võivad pärineda nii nende praegusest elukohariigist kui ka päritoluriigist.

Variandid

Nooremate rühmadega töötades tuleks tõenäoliselt valida teist liiki kangelasi, näiteks koomiksitegelasi, filmi-, muusika- ja spordikuulsusi. Võite tundi alustada koomiksite lugemisega ning seejärel korraldada ajurünnaku tegelaste iseloomuomaduste nimetamiseks. Teine võimalus on riputada üles popstaaride ja tuntud sportlaste pilte ning paluda osalejatel lisada neile jutumulliteksti või joonistusi. Kui jätate osalejatele kangelaste valikul täiesti vabad käed ega anna mingeid suunavaid juhiseid, võib välja tulla huvitavaid üllatusi, mis annavad alust viljakaks aruteluks. Näiteks võivad inimesed nimetada oma vanemaid, Juri Gagarinit, Hello Kittyt, Nelson Mandelat või Beethovenit.

Paluge igal osalejal valida kaks inimest, keda ta imetleb, täpsustamata, et üks neist peaks olema naine ja teine mees. Lugege analüüsi käigus kokku, kas mehi on nimekirjades rohkem kui naisi või vastupidi. Küsige osalejatelt, kas see näitab midagi.

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui rühm tahaks rohkem teada inimõiguste eestvõitlejatest, võite läbi viia harjutuse "Õiguste eest võitlejad".

Ideid tegutsemiseks

Andke endale lubadus olla edaspidi tähelepanelikum igapäevaelus esinevate stereotüüpide suhtes, eriti kui need võivad tekitada teistes või teis endas (tahtmatult) eelarvamusi.

Otsige teavet naiste kohta, kes on mänginud teie riigi (või rahvusvahelise rühma puhul maailma) arengus olulist rolli, aga kes ei ole eriti tuntud. Korraldage koolis või noortekeskuses nende kohta näitus. Samuti võite kirjutada nende naiste kohta artikli kohalikku ajalehte või koostada ja internetti üles panna neid tutvustava lühivideo.

Korraldage üritus rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks.

Võtke osa mõnest kohalikust, riiklikust või rahvusvahelisest kampaaniast naiste õiguste kaitseks: võrdse töö eest võrdne tasu, võitlus naistega kaubitsemise vastu või hariduse võrdne kättesaadavus kõigile maailma lastele

Lisateave

Stereotüüp on liigselt lihtsustatud, üldistatud ja sageli teadvustamata esialgne kujutlus teatud isikutest või seisukohtadest, mis võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. See on üldistus, kus teatud inimestele omased tunnused laiendatakse tervele rühmale. Näiteks: itaallastele meeldib ooper, venelastele meeldib ballett, mustanahalised inimesed on pärit Aafrikast. Kui naistele või meestele omistatakse kindel roll, tekivad ootused, et nad käituksid oma soole vastavalt – seda nimetatakse sooliseks stereotüübiks.

Osalejatel võib tekkida segadus bioloogilise ja sotsiaalse soo eristamisega. Bioloogiline sugu tähendab meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi, mis on universaalsed ja muutumatud. Sotsiaalne sugu tähendab teatud kogukonnas sotsialiseerumise käigus õpitud või omandatud sotsiaalseid tunnuseid.

Seega peetakse sotsiaalse soo all silmas ühiskonnast tingitud omadusi, rolle, tegevusi, kohustusi ja vajadusi, mis seostuvad antud ajal selle ühiskonna teatud ringkonnas meheks või naiseks olemisega.

There may be confusion about the words, sex and gender. Sex refers to the biological differences between men and women, which are universal and do not change. Gender refers to social attributes that are learned or acquired during socialisation as a member of a given community.
Gender therefore refers to the socially given attributes, roles, activities, responsibilities and needs connected with being men (masculine) and women (feminine) in a given society at a given time, and as a member of a specific community within that society.