Inimõigused läbi ajaloo 

Rühm Pljussa kooliõpilasi Venemaalt tahtis rohkem teada Stalini aja ning sellise režiimi all elamise kohta. Nad otsustasid küsida seda tol ajal elanud inimestelt. Eelnevalt pidasid nad mitu koosolekut, et arutada, kuidas inimestega ühendust võtta ja vestlusi läbi viia ning seejärel andmeid koondada ja avalikkusele esitleda. Nad viisid läbi üle 70 vestluse oma sugulaste, naabrite, kooliõpetajate ja teiste isikutega, kes olid valmis ajaloost rääkima. Seejärel korraldasid lapsed Pihkva oblasti mitmetes külades näitusi, kus olid välja pandud fotod ja intervjuukatked. Intervjueeritavatel oli hea meel, et lapsed nende vastu huvi tundsid ning nad said rääkida sellest raskest ajast, kuhu jäid aga ka nende kujunemisaastad. Mõnikord olid jutud valusad ja kurvad nii jutustajate kui ka noorte kuulajate jaoks. Kokkuvõttes aga said mõlemad pooled kaasa vastastikuse sügavama mõistmise ja empaatia ning noortel tekkis parem arusaamine selle raske aja sündmustest, motiveerivatest teguritest ja mõjust isiklikule elule. Intervjuusid saab lugeda aadressil http://wiki.antarchia.org/tiki-index.php.

Planeerimine on üldiselt vajalik igasuguse tegevuse, eriti aga ühiskondlike -aktsioonide õnnestumiseks. Rühmas läbi viidav planeerimisnõupidamine aitab teil selgelt sõnastada oma eesmärgid ja võimalused ning leida eesmärkide saavuta-miseks parima mooduse. Ambitsioonikamate eesmärkide puhul on see tõenäoliselt mõistlik esimene samm, sest kui aktsioon ei anna oodatud tulemust või takerdub ootamatutesse probleemidesse, võib see olla heidutav. Kõige esimene tegevus peaks kindlasti olema tulemuslik.

Käesolevas osas vaatleme ühte võimalikku tegevuskava ülesehituse mudelit, mis ühtlasi aitab rühmal keskenduda kõige tõhusamale moodusele oma eesmärgi saavutamiseks. Kirjeldatud meetodid on kasulikud eelmises osas kirjeldatud ühekordsete aktsioonide puhul, kuid neid saab kasutada ka mitmest eri aktsioonist koosneva pikaajalisema kampaania kavandamiseks.

Enne alustamist…

Tundke iseennast – TNVO-analüüs

Küsimus: Kas teil on ülevaade rühma liikmete oskustest? Kas te teate, millised on inimeste huvialad?

Igast rühmast võib leida varjatud andeid ning igal rühma liikmel on oma eelis-tatud ja vastumeelsed teemad, kindlad oskused ning mingid muud tegevused, mis on tema jaoks pigem vaevalised. Et rühm saaks oma liikmete võimeid ja oskusi maksimaalselt ära kasutada, on kasulik korraldada eraldi arutelu just nende väljaselgitamiseks. Hea võimalus selleks on TNVO-analüüs. Sellise analüüsi käigus vaadeldakse ka rühmaväliseid asjaolusid, mis mõjutavad seda, mida on üldse võimalik teha.

Lühend TNVO põhineb järgmistel sõnadel:

• tugevused – asjad mida rühma liikmed hästi oskavad; 
• nõrkused – asjad mida rühma liikmed eriti hästi ei oska; 
• võimalused – väljaspool rühma esinevad asjaolud, millest võis aktsioonile kasu olla; 
• ohud – väljaspool rühma esinevad asjaolud, mis võivad aktsiooni eesmärgi saavutamist takistada. 

Kavandage analüüsi jaoks piisavalt aega, soovitatavalt vähemalt üks tund. Jagage rühm väiksemateks töörühmadeks ning tehke neist igale ülesandeks koostada ülevaade vastavalt rühma tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Seejärel kutsuge kõik uuesti suurde rühma, et näha, kas kõik teised on oma kaaslaste analüüsidega nõus. Täpsustage järeldusi ja vajadusel lisage kategooriate alla uusi elemente.

Allpool esitatud tabel on üks näide valmisanalüüsist ning see võib olla kasulik rühmale ideede andmiseks. Ärge laske neil siiski seda liiga täpselt jäljendada. Pidage meeles, et iga rühm on ainulaadne ning neil võivad olla teistsugused tugevused (ja nõrkused), mille nad peavad ise välja selgitama.

Valikute tegemine

Kuidas otsustab rühm seda, millise probleemi kallal töötada? Enamasti oskavad rühma liikmed nimetada mitmeid probleeme, mis nende arvates on olulised ja millega nad tahaksid tegeleda. Nende aluseks võivad olla õnnetusjuhtumid, näiteks Haiti maavärin, Sudaani näljahäda või asjaolu, et üks kohalik perekond on kodust välja tõstetud. Kõige raskemaks võib osutuda kokkuleppe saavutamine küsimuses, milline probleem välja valida ja kuidas oleks kõige parem sellega tegelema asuda.

Kõik rühma liikmed peaksid lõpuks tehtava otsusega nõus olema, seega ei tohiks arutelu tagant kiirustada. Andke osalejatele rahulikult aega oma eelistuste välja-ütlemiseks ning ühe või teise variandi eeliste analüüsimiseks. Meenutage neile, et praegu kõrvale jäävate probleemidega saab tegeleda ka mõnel teisel korral. Lisaks rõhutage, et rühm peaks aktsiooni elluviimisel tegutsema kindlasti ühtsena, nii et kui keegi on väga kindlalt mõne variandi vastu, ei tasu seda jõuga läbi suruda. Püüdke saavutada rühmas konsensus ja vältida häälteenamusega otsustamist.

Küsimus: Kuidas kasutada rühmas tekkivaid lahkarvamusi kasulikult ära, et need ei hakkaks rühma lõhkuma?

Probleemi tundmaõppimine

Probleemipuu

Probleemipuu on kasulik töövahend, mis aitab käsitletavat küsimust paremini mõista. Selle meetodi korral jagatakse probleem väiksemateks osadeks, vaadeldes selle põhjusi ja tagajärgi ning seoseid ühiskonnas esinevate muude probleemidega. Probleemipuu aitab rühmal probleemi paremini mõista ning läheneda lahenduse leidmisele strateegilisemalt.

Järgmisel leheküljel on kujutatud probleemipuu näidist, mille aluseks on võetud tänavalaste probleem. Probleemipuu koostamisel tuleks lähtuda allpool esitatud juhistest.

• Alustuseks kirjutage lahendamist vajav probleem suure paberilehe keskele. 
• Selle alla kirjutage kõik probleemi otsesemad ja kaudsemad põhjused, mis moodustavad probleemi juurestiku. 
• Vaadake kõik juureharud järjest läbi ning mõelge omakorda selle põhjustele.
• Liikuge põhjuste otsimisel mööda iga juureharu järjest allapoole, kuni ei ole võimalik enam kaugemale minna. Puu juured võivad ulatuda arvatust sügavamale. 
• Sarnaselt võite välja arendada puu oksad. Need kujutavad algse probleemi tagajärgi. Võite avastada, et esialgu põhiprobleemina tundunud nähtus osutub hoopis järgmise puu juureks või oksaks. 
• Kui olete lõpetanud, vaadake valminud puud. Kas peaksite asuma algse probleemi lahendamise kallale või oleks mõistlikum tegeleda mõne seda põhjustava teguriga? Kas puu koostamine aitas teil leida uusi ideid probleemi lahendamiseks? 

Lahenduse visandamine

Oluline on läbi mõelda, milline peaks olema aktsiooni tulemus. Millal saaks seda õnnestunuks nimetada? Paluge rühmal mõelda, mida nad tahaksid saavutada ning kuidas nad mõõdavad, kas neil õnnestus soovitu ellu viia. Seda tehes võib olla kasulik võtta probleemipuu uuesti ette ning määrata selle põhjal kindlaks konkreetsed lahendused. Üldiselt aitab probleemi juurte ehk algpõhjustega tegelemine avaldada tagajärgedele kaugeleulatuvamat mõju. Näiteks kui linnas oleks rohkem sotsiaalkortereid või üürid oleksid madalamad, saaks rohkem noori endale katuse pea kohale.

Pidage meeles, et keeruliste probleemide korral on poliitika muutmist sageli raske saavutada ning enamasti ei piisa ainult ühest aktsioonist. Rühm peaks olema oma lootustes realistlik. Meenutage neile, et ka väike tulemus võib anda hindamatu panuse suurema probleemi lahendamisse. Enamasti koosnevad tõhusad kampaaniad just väikestest aktsioonidest ning kui rühm saavutab mingi väikese tulemuse, saaks rühm või teised aktivistid seda hiljem edasi areneda.

Rühmale võib olla kasulik nimetada ajurünnaku korras üldisi põhjusi, miks üldse tuleks ühiskonnas aktiivne olla. Nende seast saaks siis valida konkreetse probleemi puhul kõige asjakohasemad, mis aitavad kindlaks määrata konkreetseid realistlikult saavutatavaid eesmärke.

Küsimus: Mõelge mõnele hiljuti nähtud või uudistes kajastatud protestiaktsioo­nile. Mida selle korraldajad teie arvates püüdsid saavutada? Kas see õnnestus neil? Miks või miks mitte?

Tegevuse kavandamine

Nüüdseks on rühm välja valinud probleemi ning omab üldist ettekujutust sellest, mida nad peaksid tegema. Järgmiseks tuleb paika panna eesmärgini jõudmise konkreetsed etapid.

Järgmine noolskeem võib olla selle tegemisel abivahendiks, mis aitab tagada, et soovitud eesmärki on valitud meetodiga tõepoolest võimalik saavutada. Nool-skeem aitab kõige sobivamat tegevust valida viies etapis ning näitlikustab protsessi viie hüpoteetilise näite põhjal.

Järgmises alaosas on iga etappi põhjalikumalt selgitatud.

Tegevuse kavandamise skeem

Millist probleemi tahate lahendada?

See etapp on lihtne. Lahendamist vajav probleem on eelnevalt kindlaks tehtud probleemipuu harjutuses. Kui te probleemipuu harjutust läbi ei viinud, paluge -rühmal sõnastada probleem võimalikult täpselt.

Kes on teie sihtrühm?

Kui te just ei looda probleemi otseselt lahendada, ei pruugi sihtrühmaks alati olla see inimene või rühm, kelle pädevuses on teha teie loodetud lõplik otsus. Tõenäoliselt kujuneb teie aktsioonist ainult üks väike samm soovitud tulemuse suunas. Näiteks võite proovida juhtida probleemile avalikkuse tähelepanu, et avaldada valitsusele survet. Samuti võite moodustada kohaliku algatusrühma, mis jätkaks mureküsimusega töötamist.

Tabeli B osas nimetatud sihtrühm peab olema see, kellele aktsioon on suunatud. Sinna võib kuuluda ka mitu erinevat inimrühma. Näiteks esimesel juhul moodustavad sihtrühma nii linnaelanikud kui ka ettevõtte juhtkond. Aktsiooni õnnestumine sõltub sellest, et linnaelanikud kirjutaksid alla ettevõtte juhtidele esitatavale -petitsioonile, mis peaks nende hoiakuid mõjutama ja sundima neid jõge puhastama.

Mis peaks olema soovitud tulemus?

See küsimus on seotud teie aktsiooniga, aga mitte tingimata üldise lõppees-märgiga. Näiteks ei ole väga tõenäoline, et teie rühma aktsiooni mõjul lõpetatakse lapstööjõu ekspluateerimine hargmaistes kontsernides. Küll aga on teie võimuses probleemi vastu huvi äratada, mis innustab omakorda teisi inimesi omal moel tegutsema, ning see võib lõpuks kaasa tuua ettevõtete poliitika või ettevõtete -suhtes kehtivate riiklike eeskirjade muutmise.

Selle lahtri täitmiseks peate mõtlema, mida aktsioon peaks saavutama ning mille põhjal te otsustate, kas see õnnestus või mitte. Öelge rühmale, et nad oleksid võimalikult konkreetsed ning mõtleksid aktsiooni õnnestumise või ebaõnnestumise tagajärgedele. Lähtuge alapunktis „Lahenduse visandamine” esitatud juhistest.

Mis aitaks selle tulemuseni jõuda?

Siin ei peeta veel silmas meetodeid, mida rühm otsustab kasutada, vaid seda, millist mõju aktsioon peaks avaldama. See on tihti seotud asjaosaliste arvamuse muutumisega või inimestes arusaama tekitamisega, et nad peavad midagi teisiti tegema. See on väga oluline küsimus, mis tihti ära unustatakse, kuid selle eiramine võib vähendada teie aktsiooni mõjukust.

Oletame näiteks, et rühmale teeb muret natsionalistlike või fašistlike algetega organisatsioonide populaarsus. Nad võivad kaaluda näiteks infovoldikute panemist inimeste postkastidesse piirkonnas, kus neil organisatsioonidel on suur toetus. Ent kui nad ei mõista, miks natsionalistlikud organisatsioonid inimesi köidavad, võivad voldikud avaldada loodetule hoopis vastupidist mõju. Rühm peaks mõtlema sellele, kuidas saaks voldikuga kellegi arvamust muuta ning milline sõnum oleks sihtrühma jaoks piisavalt mõjus. Rühm peab ennast kurssi viima nende põhjuste ja muredega, mis on toonud kaasa kasvava toetuse natsionalistlikele organisatsioonidele.

See on sisuliselt kontroll-lahter, mille täitmiseks tuleb mõelda sellele, kuidas saaks jõuda praeguses olukorrast soovitud tulemuseni.

Õpilased rassismi vastu: kooli juhtkonna abistamine

Ühes Portugali maakoolis hakkasid kaasõpilased tegema Rumeeniast ja Ukrainast pärit uute õpilaste suhtes rassistlikke kommentaare. Õpetajad ja kooli hoolekogu ei osanud kuidagi reageerida, sest see oli piirkonnas täiesti uus probleem.

Mitmed olukorra pärast muret tundvad õpilased pöördusid abi ja nõu saamiseks kohaliku vabaajakeskuse noorsootöötaja poole. Üheskoos -algatasid nad koolis ühenädalase kampaania „Erinev välimus, sarnane sisemus” (Diferente por fora, Igual por dentro). Erinevad probleemi -käsitlevad tegevused toimusid kogu päeva jooksul: söögivahetundidel, tundides, vabal ajal. Teatriring kasutas foorumteatri meetodit, õpilastele jagati omavalmistatud plakateid ja märke, vabaajakeskuses korraldati kunstilisi tegevusi, näidati filme ja kohvikus serveeriti eri riikide kooke. -Kampaanianädal õnnestus nii hästi, et kool otsustas muuta selle iga-aastaseks traditsiooniks.

Milliste vahenditega kavatsete sihtrühma mõjutada?

See on koht, kuhu noolskeem peaks välja jõudma. Eelnevalt läbitud sammud on kitsendanud rühma valikuid konkreetse tegevuse leidmisel. Nüüd peaks rühmal olema võimalik koostada võimalike tegevuste nimekiri, mis aitaksid tekitada eelmises lahtris nimetatud mõju. Innustage osalejaid loovalt mõtlema, tutvuma käesoleva peatüki teises osas esitatud soovituste ja näidisjuhtumitega. Samuti paluge neil meenutada oma rühma liikmete eripäraseid oskusi ja võimeid. Püüdke taas teha lõplik valik konsensuslikult.

 Inimõiguste kaitse uus taktika

New Tactics (uus taktika) on rahvusvahelistest organisatsioonidest, nõustajatest ja praktikutest koosnev rühmitus, mille eesmärk on lisada inim-õiguste kaitsjate tegevusse taktikalisi uuendusi ja strateegilist mõtlemist. Alates 1999. aastast on uue taktika projekti raames loodud uusi abi-materjale, mis lähtuvad võimalikest lahendustest, mitte konkreetsetest probleemidest, geograafilistest piirkondadest või sihtrühmadest. Need abimaterjalid võimaldavad aktivistidel kindlaks teha oma olukorra ainulaadseid tunnuseid ning otsida meetodeid, mida mujal on sarnases olukorras edukalt kasutatud. Abimaterjalid aitavad aktivistidel kokku panna mitmest taktikast koosnevaid tervikstrateegiaid.

Paljud abimaterjalid on avaldatud mitmes keeles nende kodulehel www.newtactics.org.

Korralduslikud küsimused

Enne rühma ideedega avalikkuse ette minekut tuleb läbida veel üks ettevalmistav etapp. Rühmal on äärmiselt soovitatav enne tegutsema asumist paika panna korralduslikke küsimusi reguleeriv tegevuskava. Kuigi see ei pruugi lihtsate -aktsioonide puhul vajalik olla, on sellise harjumuse kujundamine rühma liikmetele pikas -perspektiivis kasulik ning tagab ülesannete võrdse jaotuse vastavalt liikmete oskustele ja eelistustele. Samuti aitab see tagada, et kedagi ei unustata.

Rühm peab otsustama,

• milliseid ülesandeid on vaja täita;
• kes hakkab mingi ülesandega tegelema; 
• mis ajaks nad peavad valmis saama.

Ülesannete tabeli koostamine

Allpool esitatud tabelis on aluseks võetud kujuteldav aktsioon, mille elluviimiseks vajalikud ülesanded on jaotatud vastavalt nimetatud kolmele küsimusele. Koostage selline tabel ühiselt koos rühmaga, juhindudes järgmistest punktidest.

1. Kirjutage kõik kindlasti üles, et kava täitmise edenemist oleks võimalik -kontrollida. Teil on vaja kahte suurt paberilehte ja viltpliiatsit. 
2. Tagage, et arutlusel olev küsimus oleks igaühele selge. Valige üks liige -protokollijaks ja kirjutage lehe ülaserva pealkiri. Nimetage rühmas aju-rünnaku korras töid, mis on vaja ära teha. Protokollija peaks need kirjutama ühele -suurele paberilehele, et need oleksid kõigil silme ees. 
3. Mõelge aktsiooni päev rühmaga läbi, kujutlege selle käigus toimuvaid sündmusi ning kontrollige kirja pandud tööde loetelu veel kord üle, et midagi ei ununeks.
4. Nüüd võtke see loetelu ette ja otsustage iga töö puhul, kas seda on vaja teha kohe, varsti või hiljem. Kirjutage vastavalt sellele iga töö juurde täht K, V või H. 
5. Koostage teisel paberilehel töökorraldustabel. Kirjutage kõik tööd ajalises järjekorras esimesse veergu ning kirjutage selle kõrvale teise veergu, kes osalejatest sellega tegelema hakkavad. Kolmandasse veergu tuleks kirjutada töö lõpetamise tähtaeg. 
6. Jälgige, et tööd jaguneksid rühma kõigi liikmete vahel. Ärge jätke kõike ainult ühe või kahe inimese teha. Mõelge sellele, mis juhtuks, kui nad haigeks jääksid või oleksid muu tööga üle koormatud.

Analüüs ja hindamine

Sarnaselt iga inimõigustealase hariduse tegevusega (ja tegelikult iga tegevusega) tuleb pärast selle lõppu kindlasti võtta aega, et viia läbi ühine analüüs ja hinnata, mis õnnestus ja mida oleks saanud paremini teha. Tõenäoliselt on rühm pärast -aktsiooni väga rõõmus või väga kurb. Oluline on anda neile võimalus oma tunnetest üksteisega rääkida. Samuti tuleb see kasuks tulevaste aktsioonide kavandamisel.  

Analüüsi tegemisel võib kasu olla mõnest allpool esitatud küsimusest.

• Mis tunne teil pärast aktsiooni on? (Seda küsimust võib küsida ringis iga -osaleja käest.) 
• Mis teie arvates õnnestus?
• Kas mingi asi osutus raskemaks, kui te oskasite ette kujutada? 
• Kas oli mingeid ootamatusi?
• Kas on midagi, mida järgmiseks korraks kõrva taha panna?
• Kas me saavutasime seda, mida tahtsime? 
• Kas me saavutasime ka midagi sellist, mida ehk ei osanud isegi ette näha? 
• Kas olete endaga rahul ning tahaksite veel midagi sarnast teha? 
• Mida me järgmiseks teeme? 

Jalgpallisaapad Aafrikasse

Emil oli Taani Sorø linna Frederiksbergi kooli 7. klassi õpilane ja Anaclayto oli samas koolis külalisõpetaja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Rääkides klassile oma kodukohast ja sealsest koolielust, mainis Anaclayto, et Taani lastel ja noortel on tema pilgu läbi vaadates erakordselt palju asju ja võimalusi. Näiteks tema kodukohas Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole õpilastel isegi korralikku jalgpalliväljakut, rääkimata saabastest. See andis õpilastele idee viia läbi kasutatud jalgpallisaabaste korjandus ja saata need Anaclayto kooli. Nad küsisid, mida Anaclayto ise sellest mõttest arvab. Ta toetas seda, mispeale õpilased panid oma kooli ja naaberkoolidesse üles plakatid palvega annetada jalgpallisaapaid. Sellest kuulis ka kohalik jalgpalliklubi, kes annetas mitu paari oma kaotatud asjade kapist.

Korraga oli Emili ja tema sõprade ees 100 saapapaarist koosnev kuhi ning oma jahmatuseks avastasid nad, et selle saatmine Johannesburgi maksaks 500 Taani krooni (67 eurot). Nüüd hakkasid nad mõtlema, mida edasi teha. Esmalt vaatasid nad kõik saapad üle, et sorteerida välja need, mis on saatmiseks liiga kehvas seisukorras. Järele jäi 75 paari. Seejärel tuli leida raha saatmiskulude katmiseks. Selleks kirjutas klass kirju -mitmele abiorganisatsioonile ja kohalikule volikogule ning avaldas üleskutseid kohalikus ajalehes ja raadiojaamas. Kui oli tulnud juba mitu -äraütlevat -vastust, võttis ajalehega ühendust Lõuna-Aafrika Vabariiki reise korraldava reisibüroo juhataja ja pakkus oma abi. Nii sai Emil lõpuks pärast kuus kuud kestnud tööd viia pakid postkontorisse ning panna jalgpallisaapad Johannesburgi ja Anaclayto õpilaste poole teele.

Allikas: The Global Guest Teacher, AFS Interkultur, Taani