Harjutuse käigus saavad osalejad teavet ühe puuvillase T-särgi valmistamisega seotud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnalase kulu kohta. Seejärel peavad nad kavandama ja ellu viima tegevusi seonduvate inimõiguste rikkumise vastu.
Seotud õigused
Õigus töötada, vabalt elukutset valida ning ametiühingutesse astuda
Õigus piisavale elatustasemele
Õigus turvalisele ja tervislikule keskkonnale
Eesmärgid
Mõista rõivatööstuse ülemaailmset ulatust ning meie ostetavate rõivaste tegelikku hinda
Arendada teabe analüüsimise ning tegevuste kavandamise ja elluviimise oskusi
Soodustada loovust, kujutlusvõimet ja aktiivset ellusuhtumist
Mõelge läbi enda roll inimeste osaluse toetamisel.
Oluline kuupäev
Mai teine laupäevRahvusvaheline õiglase kaubanduse päev
Juhised
1. osa: ülevaade probleemidest
Selgitage, et osalejad hakkavad lähemalt uurima, kuidas nende seljas olevad riided kauplustesse jõuavad ning milline sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane mõju on nende ostueelistustel.
Paluge osalejatel vaadata oma T-särkide või kampsunite silte, et näha, kus ja millest need on tehtud. Kui palju need maksid? Kirjutage märkmetahvlile üles kõik päritolu-riigid ja hinnad.
Küsige, kas hind on rõivaste valikul ainus kaalutlus. Seejärel jagage välja teabelehed „Puuvilla tegelik hind” ja „Ühe puuvillase T-särgi tegelik hind” ning andke osalejatele viis minutit nende lugemiseks.
Korraldage ajurünnak, et nimetada loetuga seonduvaid probleemküsimusi, näiteks töötajate õigused ja lapstööjõud, ressursside (vee ja kütuse) kasutamine, looduskeskkonna kahjustamine pestitsiidide ja muude mürkainetega, globaliseerumise tagajärjed.
Küsige rühmalt, mida nad selle teabe valguses arvavad T-särkide ostmisest. Mida nad saaksid nimetatud rikkumiste tõkestamiseks ära teha? Korraldage ajurünnak, et leida ideid, mida saaks teha. Näiteks: hoolitseda paremini oma riiete eest, et need nii -kiiresti ei kuluks, osta edaspidi ainult õiglase kaubanduse T-särke või algatada kodukohas kampaania, et suurendada eakaaslaste teadlikkust neist probleemidest. Arutlege, -milliste ideedega osalejad tahaksid kõige meelsamini edasi töötada. Paluge neil otsida iseseisvalt lisateavet ning mõelda oma ideede teostatavusele.
2. osa: edasise tegevuse otsustamine
6. Laske osalejatel oma teabeotsingu tulemusi analüüsida, ideid täpsustada ning jõuda kokkuleppele, millist liiki tegevustega tuleks jätkata.
7. Paluge neil moodustada väikesed rühmad vastavalt sellele, millega keegi sooviks -tegeleda, ning koostada lühike tegevuskava, mis peaks sisaldama järgmisi punkte:
• selged eesmärgid;
• kavandatud tegevuse (boikott, kontserdid, tele- või raadiosaated, tänavateater, -lendlehtede jagamine jne) kirjeldus ja põhjendus;
• tegevuse ettevalmistamise ja elluviimise ajakava;
• tegevuse toimumiskohad (koolid, ühiskondlikud hooned jne);
• hinnanguline maksumus ja vajalikud ressursid.
8. Paluge igal rühmal oma tegevuskava tutvustada ning laske kuulajatel seda kommenteerida ja teha ettepanekuid selle täiustamiseks.
3. osa: elluviimine
• Valige välja üks tegevus terve rühma jaoks või laske osalejatel töötada väikestes rühmades vastavalt sellele, millega nad tahaksid tegeleda.
• Kui tegevus või kampaania on ellu viidud, analüüsige, kuidas see õnnestus ja mida saavutati.
Analüüs ja hindamine
Pärast 1. osa
Kas rahaline väljaminek on riiete ostmisel kõige olulisem kulu? Kui ei, siis miks?
Kui oluline on kulu ühiskonnale, majandusele ja keskkonnale? Kas mõni neist on teistest tähtsam? Milliseid inimõigusi rikutakse?
Kui palju oleksid valmis T-särgi eest maksma?
Mis teeb ühe kampaania heaks?
Kas teie arvates suudavad töötajate õiguste kaitsmisega tegelevad organisatsioonid (vabaühendused, rahvusvahelised organisatsioonid, ÜRO agentuurid ja globaliseerumise vastu võitlevad organisatsioonid) reaalselt midagi muuta? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks mitte?
Pärast 2. osa
Kui lihtne oli kokku leppida ühist tegevuskava? Kas kõik olid rahul sellega, kuidas väikestes rühmades otsuseid vastu võeti? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
Miks otsustasid osalejad just valitud tegevuse kasuks?
Kas kõik tunnevad, et neid on kaasatud? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks mitte?
Milliste inimõiguste rikkumiste vastu on rühmade tegevused suunatud?
Pärast 3. osa
Kuidas tegevus või kampaania õnnestus? Kas kõik läks kavakohaselt? Kui jah, siis mis sellele kaasa aitas? Kui ei, siis miks mitte?
Mida tuleks edaspidiseks kõrva taha panna?
Kas kõik tundsid ennast kaasatuna ja nende võimed leidsid rakendust? Kui ei, siis miks ja mida saaks järgmisel korral paremini teha?
Mida te selle harjutuse ja järgnenud tegutsemise käigus veel õppisite?
Nõuandeid korraldajatele
Valmistuge hoolikalt. Lugege 3. peatüki alapunkti tegutsemise kohta, et saada põhjalik -ülevaade sellest, kuidas tegutsemist korraldada. Lisaks lugege kodakondsuse ja osaluse taustateabest lähemalt Harti osaluse redeli kohta. Globaliseerumist käsitlevast osast leiate teavet rahvusvaheliste korporatsioonide kohta. Enne harjutuse alustamist uurige, kas õmblejate õiguste eest võitlev ühendus Clean Clothes Campaign (Puhaste Riiete Kampaania) või muu sarnane organisatsioon tegutseb ka teie riigis.
Tutvuge ühenduse Clean Clothes Campaign (CCC) kampaaniatega ning kaaluge võimalust kasutada nende koostatud valmismaterjale. Lihtsam on tegutseda juba valmis materjalidega, näiteks panna CCC kampaaniavideo spordirõivaste kohta üles rühma veebisaidile või blogisse, kui koostada ise materjale üldsuse teadlikkuse tõstmiseks. Siiski on üks selle harjutuse eesmärke soodustada osalemist ja loovust. Seega tuleks rõhutada, et osalejatel on vabadus välja mõelda täiesti uusi kampaaniastrateegiaid.
Kui te tahate näidata rõivatootmise kulu CO2-jalajälje kujul, siis organisatsioon -Ecometrica on koostanud rõivaste CO2-jalajälje hinnangu kolme paari aluspükste näitel. Aluspüksid ja T-särgid tekitavad tõenäoliselt üsna sarnast heidet – kuigi võib arvata, et -aluspükse pestakse natuke sagedamini, aga teisalt jälle ei triigita neid nii tihti. Hinnangu tulemused näitavad, et kogu protsessi jooksul alates puuvilla hankimisest kuni pükste -kasutuselt -kõrvaldamiseni tekib 57 kg CO2. Minge lehele www.ecometrica.co.uk ja kasutage seal otsingufraasi „apparel fact sheet” (rõivaste faktileht).
Variandid
Võite harjutuse esimest osa edasi arendada, et panna inimesi sügavamalt järele mõtlema tegelike kulude üle.
Küsige hakatuseks osalejalt nende T-särkide hinda ja paluge neil kokku leppida, mis võiks olla ühe särgi keskmine hind.
Seejärel paluge neil vaadata särkide siltidelt, kust need pärit on.
Järgmiseks paluge osalejatel väikestes rühmades koostada ajurünnaku korras nimekiri kõigist tootmisprotsessi etappidest alates puuvilla kasvatamisest kuni kaupluseni.
Võrrelge väikestes rühmades koostatud nimekirju suurtes rühmades ja koostage üks ühine nimekiri, mis võtaks kokku kõik erinevad etapid valdkondade lõikes: transport, tööjõud, energiakulu jne.
Seejärel paluge osalejatel taas väikestes rühmades kirjutada iga kuluartikli juurde selle maksumus, näiteks puuvilla kasvatamise kulu, kõik tööjõukulud kokku, transpordikulu jne.
Arutage rühmade hinnaarvestus läbi suures rühmas.
Lõpuks jagage välja teabelehed ja küsige osalejate kommentaare.
Soovitusi jätkutegevusteks
Võtke ühendust ühenduse Clean Clothes Campaign kohaliku osakonnaga ning arendage koos edasi rühmas alustatud tööd.
Võite uurida näiteks spordijalatsite õiglase kaubanduse probleeme. Järgmise lingi alt leiate statistilise ülevaate spordijalatsite tegeliku maksumuse kohta: http://www.vetementspropres.be
Rühmal võib tekkida soov uurida lähemalt ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud probleeme ja valikuid. Näiteks paljud inimõigusi rikkuvad ettevõtted toetavad heategevuslikke algatusi ja üritusi. Samal ajal võivad need ettevõtted tootmise käigus ka keskkonda reostada. Osalejad võivad arutleda mõnede probleemide üle, mis on tõstatatud rahu-organisatsiooni Peace One Day asutaja Jeremy Gilley järgmises tsitaadis: „Peace One Day ei saaks eksisteerida ega tegutseda ilma ettevõtete sponsorluseta. Minu seisukoht on väga selge. Olen veendunud, et tarneahela mõjutamiseks peame olema kõik ühe laua taga. Väga raske, ehk isegi võimatu on leida ettevõtet, mille tarneahela kõigis lülides järgitakse sajaprotsendiliselt inimõiguste/kaubandusõiguse kõiki nõudeid, kuigi loomulikult tuleks selle poole püüelda.”
Kui rühm soovib lähemalt käsitleda õigust töö vabale valikule ja ametiühingutega liitumisele, võib selleks kasutada harjutusi "Ashique’i lugu", milles vaadeldakse laps-tööjõu problemaatikat, ja "Kohtumine ametiühinguga". Kui arutelu käigus kerkis esile spordijalatsite teema ning osalejad tahaksid põhjalikumalt tutvuda spordi ja inim-õiguste seostega, võite edasi minna harjutusega "Üks minut".
Ideid tegutsemiseks
Alustatud töö jätkamiseks korraldage kokkusaamine muude kohalike huvirühmadega ja tähistage rahvusvahelist õiglase kaubanduse päeva. Selle kohta leiate küllaga teavet aadressil http://www.wftday.org/.
Samuti võite töö käigus saadud teadmisi ja kogemusi kasutada selleks, et korraldada kampaania mõnel rühma jaoks olulisel teemal. Aasta jooksul võib leida arvukalt võimalusi, et koostöös teiste ühendustega suurendada teadlikkust inimõigustest: näiteks naiste -õigused rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil, pagulaste probleemid 20. juunil ja inimõigused üldiselt 10. detsembril. Teistega koostööd tehes näitate oma solidaarsust kõigi inimõiguste eest võitlejatega, leiate uusi sõpru ning ühtlasi veedate meeldivalt aega ja omandate uusi teadmisi.
Lisateave
Õiglase tootmise ja õiglase kaubanduse valdkonnas tegutseb palju organisatsioone. Leidke internetiotsingu abil need organisatsioonid, mis tegutsevad teie kodukandis. Järgmistel organisatsioonidel on partnerid paljudes Euroopa riikides:
• www.cleanclothes.org pakub rohkesti teavet ja korraldab kampaaniaid, kus saaksite osaleda;
• ühendus Clothes for a Change Campaign on avaldanud artikli „Kas sinu särgi on valmistanud lapsed?" http://www.organicconsumers.org
• People Tree on üks esimesi rahvusvahelisi õiglase kaubanduse põhimõtetele vastavaid rõivaid müüvaid kauplusi: http://www.peopletreefoundation.org/
• Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse (Environmental Justice Foundation) aruandes „Lapsed meie puuvilla taga” kirjeldatakse šokeerivaid tingimusi, milles hinnanguliselt töötab üle miljoni lapse, kellest mõned on kõigest viieaastased. Nad töötavad 12 tundi päevas äärmusliku kuuma ja külma käes ning neist paljud peavad kannatama füüsilist, sõnalist ja mõnikord seksuaalset vägivalda: http://www.ejfoundation.org
• sihtasutuse Fair Wear Foundation eesmärk on parandada rõivatööstuses valitsevaid töötingimusi: http://fairwear.org
• õiglase kaubanduse ressursivõrgustik (Fair Trade Resource Network) on teabe-keskus, mille eesmärk on „luua turg, kus väärtustatakse neid inimesi, kes kasvatavad meile toitu ja valmistavad meile kaupu”: www.ftrn.org
• kampaania Play Fair ühendab tööõiguste eest võitlevaid ühendusi, mille eesmärk on sundida olümpiamängudele spordivarustust tootvaid ettevõtteid loobuma ebainimlike töötingimustega töökodadest ning austama tööõigusi: www.clearingthehurdles.org
Puuvillaste T-särkide tootmisahel koosneb mitmetest ülemaailmse ulatusega tööstusharudest, mis on esindatud peaaegu igas maailma riigis. Järgnevalt on toodud üks näide. Tüüpiline Burkina Faso puuvillaistandus toimib perefarmina, kus puuvilla kasvatatakse kuuel kuni kaheksal hektaril. Üks kilo Burkina Fasos toodetud toorpuuvilla maksab 0,23 eurot. Paljude puuvillatootjate jaoks on puuvilla müügist -saadav raha aasta jooksul ainus sissetulek. Farmist veetakse puuvill puhastusvabrikusse, kus sellest tehakse puuvillakiud – protsessi käigus tõuseb ühe kilo hind 0,56 euroni. Töölised saavad iga kahe nädala tagant palka 73,40 eurot. Nüüd veetakse puuvill eksportimiseks Lomé sadamasse Togos, kus see müüakse kokkuostjatele kilohinnaga 0,88 eurot. Üle poole sellest puuvillast müüakse Hiinasse: see viiakse kaubalaevadel Shanghaisse või teistesse sadamatesse ja müüakse edasi kohalikele ketrusvabrikutele kilohinnaga 0,97 eurot. Valdav osa liinitöölistest on pärit -vaestest piir-kondadest, millest suur osa asub Hiina hiiglaslikul sisemaal. Nad elavad tehase ühiselamus ning teevad pikki tööpäevi väikese tasu eest. Rõivad ise – mis tihti toodetakse tuntud lääne firmade jaoks ning valmivad sageli samas tohutus tehases, kus kedratakse ka lõnga – veetakse sadamasse ja laaditakse ekspordiks laevadele. Ameerika Ühendriikidesse imporditava T-särgi keskmine hind on 1,10 eurot, kuid Manhattanil asuv kaubamaja paneb kahese särgikompleti müüki hinnaga 14,70 eurot. Aafrikast hinnaga 0,56 eurot teele läinud puuvilla kilo väärtus on nüüd 18,40 eurot.
Andmed on võetud internetist: BBC uudistekanali programm „Tracking the true cost of cotton”, 2. mai 2007.
The true cost of one cotton T-shirt
• Veekulu: 2157 liitrit (45% sellest kulub taimede kastmiseks).
• Energiakulu: 8 kilovatt-tundi (28 800 000 džauli) elektrienergiat ketrus- ja kudumismasinatele; 41,6–110 liitrit kütust maismaa- ja meretranspordiks.
• Transpordivahemaa: 8851–15 128+ km.
• Tekkivad heitgaasid: NOx, CO, CO2, (kasvuhoonegaasid) SO2, N2O, lenduvad ühendid.
• Mürkained: 1–3 g pestitsiide, diislikütuse põlemisjäägid, raskemetallid (värvainetes).
• Hind importimisel: 0,44–0,77 eurot.
• Lapstööjõu kasutamine: 17 riigis, keskmine päevapalk on 0,37 eurot.
• Muu kulu: 53–91 g väetist.
