Juhised

1. Tutvustage ülesannet. Selgitage, et edasi töötavad osalejad väikestes rühmades, et valmistada ette lühikesed rollimängud kiusamise teemal.
2. Viige läbi lühike ajurünnak teemal: „Mis on kiusamine?” See aitab jõuda ühisele arusaamale sellest, mida kiusamine endast kujutab, millisel kujul see võib avalduda ning et seda võib ette tulla igas koolis, huviringis, organisatsioonis või töökohas.
3. Jagage osalejad kolme rühma ning andke igale rühmale läbimängimiseks üks stseen. Laske osalejatel 15 minutit proovi teha ja valmistuda.
4. Kui nad on valmis, paluge igal rühmal üksteise järel oma stseen ette kanda.
5. Ärge esitage kommentaare enne, kui kõik rühmad on oma stseeni ette kandnud. Seejärel alustage arutelu suures rühmas. 

Analüüs ja hindamine

Alustage rollimängude analüüsist.

• Kust võtsid rühmad materjali oma stseeni ettevalmistamiseks? Kas see pärines kiusamist käsitlevatest lugudest, filmidest või enda elust?
• Kas stseenid olid realistlikud?
• Millised esimese stseeni osatäitjate sõnavõtud soodustasid ja millised takistasid olukorra lahendamist?
• Seoses teise stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, kellele meeldib teisi kiusata? Millised vestlusvõtted annavad selles olukorras üldiselt positiivseid ja millised negatiivseid tulemusi? 
• Seoses kolmanda stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, keda kiusatakse? Kuidas leida ohvrile vastuvõetavaid lahendusi? 

Nüüd paluge kolmel vabatahtlikul lugeda rühma ees ette kolm „tõestisündinud lugu”. Paluge nende sisu kohta üldiselt arvamust avaldada ning jätkake aruteluga kiusamise põhjuste, selle vastu võitlemise ja seonduvate õiguste üle.

• Kuidas tunneb end teie arvates inimene, keda kiusatakse?
• Kas kiusatav on ise oma kiusamises süüdi?
• Miks kiusajad kiusavad? Näiteks kas nad tahavad teiste alandamisega midagi tõestada?
• Kas kiusamine kuulub vägivalla mõiste alla?
• Kas kiusamise eesmärk on oma võimu näidata ja hoida?
• Kas kiusamine on vältimatu?
• Kui mõnda sinu sõpra kiusatakse, kas sa peaksid sellest teatama täiskasvanule, isegi kui sõber rääkis sellest sulle saladuskatte all?
• Millised sagedasemad eelarvamused valitsevad kiusamise ohvrite suhtes?
• Kelle ülesanne on tegeleda kiusamise probleemi lahendamisega?
• Mida sa oleksid teinud, kui sina oleksid olnud kiusatu?
• Mida peaks kiusajatega ette võtma? Kuidas õpetada neid kiusamist lõpetama? Kas neid tuleks karistada?
• Millised inimõigused seostusid ette loetud lugudega? 

Nõuandeid korraldajatele

Kiusamine võib olla otsene või varjatud. Otsese kiusamise juhud on näiteks solvavate nimedega nimetamine, narrimine, tõukamine ja sikutamine, löömine, koti või muude asjade äravõtmine ja pildumine, raha või muude asjade väljapressimine, kellegi ründamine või ähvardamine tema usu, nahavärvi, puude või harjumuse alusel. Varjatud kiusamine on näiteks kellegi kohta kuulujuttude levitamine, et teda kaaslaste ees halvas valguses näidata. Sellisel käitumisel on tavaliselt üks või mitu algatajat ning see on suunatud ühele või mõnele kindlale inimesele. Nii otsese kui ka varjatud kiusamise põhielement on füüsiline või psühholoogiline hirmutamine, mis toimub süstemaatiliselt pikema aja jooksul ning tekitab pideva ahistamise ja väärkohtlemise õhkkonna.

Kui töötate toetusrühmaga või noortekeskuse, kooli või töökoha rühmaga, võiks stseene kohandada konkreetsete osalejate olukorrast lähtuvalt. Võtke arvesse rühma kuuluvate noorte eripära ning nende endi võimalikke kiusamiskogemusi. Lähtuge sellest rühmade moodustamisel ja stseenide jagamisel.

Variandid

Rollimängu asemel võivad rühmad kõiki kolme stseeni lihtsalt analüüsida ning selgitada, kuidas nemad probleemi lahendaksid.

Võite anda kõigile rühmadele lahendamiseks ka ühe ja sama stseeni. Nii saab iga rühm esitada loost oma versiooni ja lahendusvariandid. See aitab saada rohkem huvitavaid mõtteid ning leida rohkem erinevaid lahendusi.

Kui teil on vähe aega või ei ole rollimänguks piisavalt ruumi, võite võtta väikestes rühmades toimuva arutelu aluseks tõestisündinud lood. Paluge osalejatel nende olukordade üle järele mõelda, pakkuda võimalikke konkreetseid lahendusi ja alternatiive ning mõelda, mida nad ise teeksid kiusatava olukorras.

Soovitusi jätkutegevusteks

Uurige välja, kas teie kandis pakutakse noortele vabatahtlikele konfliktivahenduse alast koolitust. Kutsuge keegi rühma ette rääkima ning kaaluge võimalust luua koolis või noortekeskuses omaealiste vahendajate võrgustik.

Kui teid huvitab, kuidas võiks korraldada omaealiste koolitust, võite lugeda publikatsiooni Domino punktist 5.1 lähemalt Saksamaal Offenbachi koolides läbi viidud rahuvahendaja projekti kohta.

Kui tahate uurida küberkiusamise teemat, võite läbi viia harjutuse  "Minu elu pole kõigile vaatamiseks". Teise variandina võib rühm koostada oma kooli või organisatsiooni jaoks kiusamisvastased käitumisreeglid. Kiusamisvastaste tegevuspõhimõtete väljatöötamisel on abiks ka harjutuse "Rassismile reageerimine" juures kirjeldatud meetod.

Väljaande Domino 4. osast, mis sisaldab noorte räägitud lugusid võite lugeda Gabori lugu sellest, kuidas teda koolis kiusati juudi päritolu tõttu. Selle põhjal võite algatada arutelu antisemitismi teemal või küsida, mida osalejad oleksid selles olukorras teinud.

Ideid tegutsemiseks

Võtke ühendust mõne teie riigis tegutseva kiusamisvastase rühma või ühendusega ja pakkuge neile oma abi. Kui teie rühm on eriti loominguline, võite neile soovitada, et nad kirjutaksid ise lühinäidendi ja esitaksid selle teistele.

Rühma liikmed võivad samuti korraldada kiusamist käsitleva arutelu või väitluse oma koolis või kogukonnas.

Moodustage koos sõpradega koolis või kogukonnas toetusrühm kiusamise ohvriks langenud noorte abistamiseks.

Lisateave

Kiusajad tihti ei mõista, kui suurt masendust nad võivad teises inimeses tekitada. Neile võib tunduda, et nad lihtsalt nöögivad või teevad lolli nalja ja see kõik on väga lõbus. Alguses see võiski nii olla, aga kui see jätkub mitu päeva või nädalat, hakkab see nende nalja sihtmärgiks saanud inimest tõsiselt häirima. Mõnikord arvavad kiusajad, et teiste kallal norimine jätab nendest laheda mulje.  Nad võivad olla kellegi oskuste või välimuse peale kadedad. Nad võivad olla harjunud olema tähelepanu keskpunktis ning kui kedagi nende asemel kiidetakse, ei meeldi see neile ja nad tahavad seda inimest alandada. Tihti on kiusajatel puudulikud sotsiaalsed oskused ning nad ei oska olla heaks sõbraks. Kiusajatel võib olla koduseid probleeme: kui nad näevad kodus, kuidas inimesed üksteist vägivaldselt või halvasti kohtlevad, matkivad nad sellist käitumist. Neile ei meeldi nende elus valitsev olukord ja nad tahavad, et ka teised inimesed tunneksid ennast halvasti. Kiusamist võib põhjustada ka laste kehaline karistamine, kuna see õpetab lastele, et vägivald on lubatud ja sobiv vahend konfliktide lahendamiseks või oma tahtmise saamiseks. Küsimuste ja vastuste vormis ülevaate laste kehalise karistamise lõpetamise problemaatikast leiate Euroopa Nõukogu vastavast kampaaniamaterjalist aadressil www.coe.int.

Kiusajad vajavad abi. Nad peavad mõistma oma kiusamise põhjusi ning õppima oma käitumist muutma. Eelkõige peavad nad õppima oma tunnetega toime tulema viisil, mis ei kahjusta teisi inimesi, ning olema oma tahtmise läbisurumiseks kindlameelsed ilma vägivalda laskumata. Kui neil on võimalik osaleda praktilistes tegevustes ja leida uusi huvialasid, jääb neil vähem aega kiusamiseks ning ühtlasi saavad nad rakendada oma annet ja kasvatada eneseväärikust, et neil tekiks ettekujutus endast kui heast inimesest, kes ei tee teistele halba.
Lisateavet leiate aadressidelt www.bullying.co.uk , www.bullying.org, www.bullyonline.org või internetiotsingust märksõnaga „kiusamine”.

Jaotusmaterjal

Lae allaPDF

Rollimängude stseenid

Stseen 1
Õpilane pöördub täiskasvanute poole ja püüab seletada, et üht tema klassikaaslast kiusatakse. Koolidirektor on autoritaarne ja vanamoeline inimene. Tema arvates muutub noorte käitumine tänapäeval üldiselt aina halvemaks. Klassijuhataja ei taha olukorraga tegelemist enda peale võtta. Teised õpetajad alahindavad probleemi ega oska näha kiusajate käitumise tegelikke tagajärgi. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja on mures, kuid ei saa liiga suure töökoormuse tõttu kohe sekkuda.

Stseen 2
Õpilaste rühm proovib rääkida sõbraga, kes kiusab ühte nooremat õpilast.

Stseen 3
Õpilased on kokku saanud ja räägivad sõbrast, keda vanemad õpilased kiusavad. Nad tahaksid sõpra aidata ning kaaluvad kõiki võimalikke lahendusi.

Tõestisündinud lood