(Mitteametlik kokkuvõte

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvus-vaheline pakt (1966) kuulub koos inimõiguste üld-deklaratsiooni (1948) ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga (1966) rahvusvaheliste inimõiguste deklaratsioonide hulka. Paktides tunnistatakse, et vastavalt ülddeklaratsioonile „võib vaba inimisiku ideaal, kes ei tunne hirmu ega puudust, teoks saada ainult siis, kui luua tingimused, kus igaüks võib kasutada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi samuti kui oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi”.

Pakt jõustus 1976. aastal ning 2012. aasta maiks olid selle ratifitseerinud 160 riiki.


Artikkel 1

Kõigil rahvastel on enese-määramise õigus, kaasa arvatud õigus kehtestada oma poliitiline staatus ning kindlustada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut.

Artikkel 2

Iga osavõttev riik kohustub rakendama olemasolevate ressursside piires maksi-maalselt abinõusid, et järk-järgult tagada paktis tunnustatud õiguste täielik teostamine. Kõigil inimestel on samad õigused ilma igasuguse diskrimi-neerimiseta.

Artikkel 3

Riigid kohustuvad tagama meestele ja naistele võrdse õiguse kasutada kõiki paktis ettenähtud õigusi.

Artikkel 4

Paktis käsitletud õiguste suhtes võib kehtestada üksnes niisuguseid piiramisi, mis on kooskõlas mainitud õiguste olemusega, ja vaid eesmärgil soodustada demokraatliku ühiskonna üldist heaolu.

Artikkel 5

Ühelgi isikul, grupil ega riigil ei ole õigust ühtegi paktis käsitletud õigust kaotada.

Artikkel 6

Igal inimesel on õigus tööle, kaasa arvatud õigus teenida endale elatist tööga, mille ta vabalt valib või millega ta vabalt nõustub.

Artikkel 7

Igaühel on õigus õiglastele töötingimustele, õiglasele töötasule, mis kindlustab rahuldavad olemasolu-tingimused talle endale ja tema perele, õigus saada võrdse väärtusega töö eest võrdset hüvitust, õigus ohututele ja tervislikele töö-tingimustele, ühe-sugusele võimalusele olla tööl edutatud, puhkusele ja vabale ajale.

Artikkel 8

Igal inimesel on õigus luua ametiühinguid ja astuda ameti-ühingutesse, õigus streikida.

Artikkel 9

Igal inimesel on õigus sotsiaalkindlustusele, kaasa arvatud sotsiaalhooldus.

Artikkel 10

Perekonnale tuleb võimal-dada kaitset ja abi. Abielu peab sõlmitama abiellu astujate vabal kokkuleppel. Eriline kaitse peab osaks saama emadele. Erilisi abinõusid tuleb rakendada laste kaitseks ilma diskrimineerimiseta. Lapsi ja noorukeid tuleb kaitsta majandusliku eksplua-teeri-mise eest. Nende kasuta-mine ohtlikul ja kahjulikul tööl peab olema keelatud. Riigid peavad kehtestama vanusepiirid, millest nooremate laste palgatöö kasutamine on keelatud.

Artikkel 11

Igaühel on õigus tema ja ta perekonna küllaldasele elatustasemele, sealhulgas piisavale toitumisele, riietusele ja eluasemele. Igal inimesel on õigus mitte kannatada nälga.

Artikkel 12

Igal inimesel on õigus maksimaalsele füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Artikkel 13

Igal inimesel on õigus haridu-sele. Algharidus peab olema kõigile kohustuslik ja tasuta.

Artikkel 14

Riigid, kes ei ole kehtestanud kohustuslikku tasuta algharidust, peavad välja töötama plaani sellise haridusnõude rakendamiseks.

Artikkel 15

Igal inimesel on õigus osa võtta kultuurielust ja kasutada teaduse saavutusi.


Pakti täitmist jälgib ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee.

Allikas: The Minnesota Human Rights Resource Center, alus: UN Centre on Human Rights, The International Bill of Rights, Fact Sheet #2

 

 

 

KOMPASS

Noorte inimõigushariduse käsiraamat