Osalejad koostavad ühiselt ajajoone õiguste mõiste arenguloo tähtsamatest sündmustest alates aastast 2000 eKr kuni tänapäevani ning püüavad aimata tulevikku. Seda meetodit saab samuti kasutada mis tahes inimrühma ajaloo käsitlemiseks.
Seotud õigused
Õigus haridusele, sh õigus inimõigustealasele haridusele
Õigus elule, vabadusele ja turvalisusele
Usuvabadus
Eesmärgid
Saada teadmisi inimõiguste arengu kohta läbi ajaloo
Arendada suhtlemise ja kriitilise mõtlemise oskusi
Kasvatada inimõigustega seotud uudishimu ning soovi neid kaitsta
Materjalid
Rull laia maalriteipi
10–12 meetri pikkune sein
Kolme eri värvi märkmepaberipakid
Märkmetahvel ja eri värvi markerid
Ettevalmistus
Lugege läbi 4. peatüki leheküljed 395–400, et saada ülevaade inimõiguste arengu ajaloost.
Märkige maalriteibi abil seinale pikk joon. See peaks olema silmade kõrgusel. Kirjutage umbes 50 cm kaugusele joone vasakpoolsest otsast „2000 eKr” ja 50 cm kaugusele parempoolsest otsast praegune aastanumber. Märkige ära ka aastate 1000 eKr, 0 ja 1000 pKr asukohad.
Valmistage ette neli märkmepaberit järgmiste tekstidega: „Egiptuse ja Hiina tsivilisatsioonid”,
„Assüüria, Babüloonia ja minoilise tsivilisatsiooni õitseng”, “Rooma impeerium” ja „Lääne-Euroopas kuningriigid ja idas Bütsantsi keisririik”.
Oluline kuupäev
23. augustOrjakaubanduse ja selle lõpetamise rahvusvaheline mälestuspäev
Juhised
Tutvustage osalejatele ajajoont. Selgitage, et umbes 4000 aasta eest (2000 eKr) oli Egiptuse ja Hiina tsivilisatsioonide õitseaeg. Umbes 1000 eKr olid esile kerkinud Assüüria, Babüloonia ja minoiline tsivilisatsioon. Aasta 0 paiku oli mõjukaim riik Rooma impeerium ning aastal 1000 pKr valitsenud olukorda iseloomustab mitme kuningriigi väljakujunemine Lääne-Euroopas, samal ajal kui suurt osa idamaadest valitses Bütsantsi keisririik. Märkige joonele tänane kuupäev.
Selgitage rühmale, et nende ülesanne on täita ajajoon inimõiguste ajalooga seotud sündmustega. Selleks võivad näiteks olla seaduseloojate või õigluse eest võitlejate sünni- või surmaaastad, üldisi õigustega seotud hoiakuid muutnud pöördeliste sündmuste kuupäevad ning õigusi kaitsvate seaduste või konventsioonide vastuvõtmisajad.
Andke igale osalejale igast värvist märkmepabereid. Selgitage et eri värvid vastavad eri kategooriatele. Näiteks sinine tähistab inimõigustega seotud olulisi sündmusi, kollane olulisi ajaloolisi isikuid või institutsioone ja roheline tähistab mõjukaid dokumente ja õigusakte. Kirjutage värvide tähendused ka märkmetahvlile, et need oleksid osalejatel silme ees.
Selgitage, et sobivad nii kohaliku, riikliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega ajaloosündmused. Osalejad peaksid alustama tööd iseseisvalt nii, et igaüks püüab meelde tuletada ühe isiku, ühe sündmuse ja ühe õigusakti. Siis peaksid nad kirjutama vastava sündmuse või isiku nime sobivat värvi märkmepaberile ja kleepima selle ajajoonele.
Eesmärk on, et iga inimene paneks üles kolm paberit ning et rühm tervikuna suudaks meelde tuletada võimalikult palju sündmusi. Seega kui keegi leiab, et mõni sündmus on ajajoonel juba olemas, peab ta leidma midagi muud. Kui mõnel osalejal ei tule midagi meelde, võib ta sõbraga nõu pidada või internetist infot otsida.
Öelge osalejatele, et nad kasutaksid teiste poolt üles pandud sündmusi inspiratsiooniallikana. Kui keegi tahab üles panna rohkem kui kolm sündmust, võib ta seda teha.
Kui uute sündmuste lisamine hakkab aeglaseks jääma, paluge osalejatel kokku koguneda, et tehtu ühiselt üle vaadata. Paluge rühma liikmetel selgitada, miks nad ühe või teise sündmuse välja valisid.
Öelge, et jätate harjutuse selleks korraks pooleli, ning paluge igaühel järgmiseks tunniks valmistudes valmis mõelda või otsida veel mõned ajajoonele lisamiseks sobivad sündmused. Viige põhjalik analüüs ja hindamine läbi järgmisel tunnil.
Analüüs ja hindamine
Kas ajajoonel kasutatavaid andmeid oli lihtne leida? Millised allikad osutusid kasulikuks?
Milline infokild oli osalejate jaoks kõige huvitavam, üllatavam või šokeerivam? Miks?
Millised suuremad mõjutegurid on kujundanud inimõiguste arengut läbi ajaloo?
Kas teadmised inimõiguste ajaloost on olulised? Miks?
Milliseid uusi õigusi on meil vaja tulevikus?
Nõuandeid korraldajatele
Kui mõni rühma liige on ajaloos eriti tugev, tehke talle ülesandeks kontrollida aastaarvude õigsust.
Arvestage, et maailmas kasutatakse üle 40 erineva kalendri, sh Hiina, islami, hindu, heebrea, Pärsia ja budismi kalendrid. Seetõttu võivad mõned aastaarvud segadust tekitada: näiteks kristliku kalendri 2010. aasta vastab islami kalendris aastale 1431. Seega peaksite võimalikku segadust aastaarvudega ennetama ning kasutama seda selleks, et juhtida tähelepanu kultuuride erinevustele.
Variandid
Valmistage ette allpool esitatud aastaarvude ja sündmustega sildid ning kasutage neid viktoriinis. Lugege ette isiku nimi, sündmus või õigusakt ning küsige osalejatelt, kas nad oskavad ära arvata aastaarvu. Seejärel kinnitage sildid ajajoonele. Kasutage neid ajaloopunkte rühma edasise tegevuse lähtekohana.
Paluge osalejatel otsida kuulsate inimeste tsitaate, muusika-, kunsti- ja kirjandusteoste näiteid või spordisündmusi, mis on inimõiguste arengule kaasa aidanud, ning lisage need ajajoonele.
Seda harjutust võib kasutada ka avatud ruumis (seminaril, klassitunnis) nii, et ajajoont täiendatakse töö käigus jooksvalt.
See meetod on väga heaks lähtekohaks arutelule mälestamisest ja rahvaste ajaloost. Otsige vajalikku teavet internetist. Kasutage näiteks otsingufraase „mustlaste ajalugu”, „Armeenia ajalugu” või „Lapimaa saamide ajalugu”.
Soovitusi jätkutegevusteks
Kasutage mõnda kalendris olevat kuupäeva põhjusena, et korraldada koos teiste rühmadega mõni inimõigusi tutvustav üritus.
Kui rühm tahaks rohkem teada saada mõnedest tänapäevastest inimõiguste kaitsjatest, võite läbi viia harjutuse "Õiguste eest võitlejad".
Kui rühma huvitab see, kuidas ideed aja jooksul muutuvad ja arenevad, võib neile meeldida harjutus "Varsti iganenud".
Ideid tegutsemiseks
Illustreerige ajajoon fotode või joonistustega ning näidake seda mõnel üritusel. Teine võimalus on panna üles tühi ajajoon ning paluda külastajatel osaleda selle täitmises.
Lisateave
Allpool on esitatud valik sündmusi, mida üldiselt seostatakse inimõiguste ajalooga.
1760 eKr: Babüloonia kuningas Hammurapi kehtestab Hammurapi seadused. Suurele kivitahvlile raiutud seadustekogus lubatakse „panna kuningriigis valitsema õiglus … ja suurendada inimeste hüveolu”.
1440 eKr (ligikaudu): Viies Moosese raamatus antakse Iisraeli hõimudele kümme käsku ning kirjeldatakse üksikasjalikult karistusi, mis järgnevad, kui keegi rikub käsku: „Sa ei tohi tappa!”
528–486 eKr: Buddha jagab Indias õpetusi kõlblusest, austusest elu vastu, vägivallatusest ja õigest käitumisest.
26–33 pKr: Jeesus Kristus jagab õpetusi kõlblusest, sallivusest, õiglusest, andestusest ja armastusest.
613–632 pKr: prohvet Muhammad õpetab koraanis ilmutatud võrdsuse, õigluse ja kaastunde põhimõtteid.
930: Islandil luuakse maailma vanim parlament, Althing.
1215: Inglismaal antakse välja Magna Carta. Selle dokumendiga piirati kuninga võimu ja anti vabadele inimestele õigus seaduslikule kohtumõistmisele.
1789: Prantsusmaa inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Rahvuskogu võttis vastu deklaratsiooni, mis tagab õiguse vabadusele, võrdsusele, varale, julgeolekule ja rõhumise vastu võitlemisele.
1791: Ameerika Ühendriikide Kongressis kiidetakse heaks konstitutsiooniparandused, mis moodustavad õiguste deklaratsiooni ning sätestavad õiguse kohtumõistmisele vandekohtu ees, ajakirjandus-, sõna-, usu- ja kogunemisvabaduse.
1807: Inglismaal ja Ameerikas võetakse vastu orjakaubandust keelustavad seadused.
1859: Solferino lahing, mille ajel Henry Dunant asutas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ning võeti vastu esimesed Genfi konventsioonid (käsitlevad rahvusvahelist humanitaarõigust).
1863: luuakse Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.
1864: võetakse vastu Genfi konventsioon.
1899: võetakse vastu esimene Haagi konventsioon. See moodustab koos Genfi konventsioonidega rahvusvahelise humanitaarõiguse aluse.
1893: Uus-Meremaa annab esimese riigina maailmas naistele valimisõiguse.
1945: Teise maailmasõja lõpp.
1945: asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon („Olles otsustanud taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse…”).
1948: ÜRO võtab vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni.
1950: Euroopa Nõukogu võtab vastu Euroopa inimõiguste konventsiooni.
1961: luuakse Amnesty International; selle ajendiks on kampaania kahe Portugali üliõpilase vabastamiseks, kes vangistati seitsmeks aastaks selle eest, et nad jõid vabaduse terviseks.
1965: rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (jõustus 1969. aastal).
1966: kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (jõustus 1976. aastal).
1969: Ameerika inimõiguste konventsioon, kehtib alates 1978. aastast.
1976: Soweto protestimarss, Lõuna-Aafrika Vabariigi vabadusvõitluse pöördepunkt.
1979: konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (jõustus 1981. aastal).
1981: inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta (võttis vastu Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, nüüdne Aafrika Liit).
1989: lapse õiguste konventsioon (jõustus 1990. aastal). See on kõige enam ratifitseeritud inimõigustealane leping; seda ei ole ratifitseerinud ainult Ameerika Ühendriigid ja Somaalia.
1990: Kairo deklaratsioon inimõiguste kohta islamis.
1992: ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Rio deklaratsioon.
1990: rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta (jõustus 2003. aastal).
2007: puuetega inimeste õiguste konventsioon (konventsiooniga ühines esimesel päeval rekordiline arv riike ning see jõustus 2008. aasta mais).
