(Kokkuvõte)

Harta on koostatud ühelt poolt regionaal- ja vähemuskeelte kaitsmiseks ja edendamiseks, sest tegemist on Euroopa kultuuripärandi ohustatud valdkonnaga, ning teiselt poolt selleks, et võimaldada regionaal- ja vähemuskeelte kasutamist era- ja ühiskonnaelus. Selles käsitletakse regionaal- ja vähemuskeeli, territooriumita keeli ja vähem kasutatud ametlikke keeli.

Hartas sätestatakse põhimõtted ja eesmärgid, millest riigid peavad oma poliitikate, õigusaktide ja praktika kujundamisel lähtuma ning mis loovad asjaomaste keelte säilimiseks vajaliku raamistiku.

Harta kaheksa põhimõtet ja eesmärki on järgmised:

  • regionaal- või vähemuskeelte tunnustamine kultuurilise rikkuse väljendusena;
  • iga regionaal- või vähemuskeele geograafilise leviala austamine;
  • vajadus otsustava tegutsemise järele, et selliseid keeli edendada;
  • kõnealuste keelte kasutamise hõlbustamine ja/või soodustamine nii kõnes kui kirjas, avalikus kui ka eraelus;
  • regionaal- või vähemuskeelte õpetamiseks ja õppimiseks sobivate vormide ja vahendite kättesaadavaks tegemine kõikidel sobivatel õppeastmetel;
  • asjaomaste riikidevaheliste suhete edendamine;
  • kohustus keelata igasugune õigustamatu vahetegemine, väljajätmine, piiramine või eelistamine, mis on seotud regionaal- või vähemuskeele rääkimisega ja mille eesmärk on selle keele alalhoidmist või edasiarendamist pidurdada;
  • riikide kohustus edendada vastastikust mõistmist riigi kõigi keelerühmade vahel.

Seejärel loetletakse hartas mitmeid konkreetseid meetmeid, millega soodustatakse regionaal- või vähemuskeelte kasutamist avalikus elus. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmisi valdkondi: haridus, kohtumenetlus, haldusvõimud ja avalikud teenused, meedia, kultuurialased tegevused ja vahendid, majandus- ja ühiskondlik elu ning piiriülene suhtlus.

Hartas nähakse ette järelevalvemehhanism, mis võimaldab hinnata harta rakendamist riikides, et teha vajadusel soovitusi õigusaktide, poliitika ja praktika täiustamiseks. Järelevalvemehhanismi keskne osa on sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon. Komisjon:

  • vaatab läbi riikide korralised aruanded;
  • vajadusel esitab riigile küsimusi selgusetuks jäänud aruandeosade kohta;
  • korraldab külastusi riikidesse, et kohtuda harta rakendamise hindamise eesmärgil ametivõimude, vabaühenduste või muude pädevate asutuste esindajatega;
  • vaatab läbi asjaomases riigis seaduslikult asutatud ning keelte valdkonnast huvitatud ühingute ja muude asutuste esitatud lisateabe;
  • koostab kogutud teabe põhjal oma hindamisaruande ning esitab selle Ministrite Komiteele koos ettepanekutega riikidele esitatavate soovituste kohta.

Iga kahe aasta järel esitab Euroopa Nõukogu peasekretär parlamentaarsele assambleele üksikasjaliku aruande harta rakendamise kohta. Sellega tagatakse, et Euroopa parlamentide liikmed on kursis harta rakendamisega ning saavad vajadusel avaldada oma valitsustele poliitilist survet vajalike meetmete võtmiseks.