Vastu võetud Ministrite Komitee soovitusega CM/Rec(2010)7

I OSA. ÜLDSÄTTED

Ulatus

Käesolevas hartas käsitletakse lõikes 2 määratletud koda-nikuharidust ja inimõiguste haridust. Selles ei käsitleta otseselt seotud valdkondi, näiteks kultuuridevahelist, võrdõiguslikkuse, jätkusuutliku arengu ja rahu alast hari-dust, välja arvatud juhul, kui need kattuvad ja seostuvad kodanikuhariduse ja inimõiguste haridusega. 

Mõisted

Käesolevas hartas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a) Kodanikuharidus – haridus, koolitus, teadlikkuse tõst-mine, teavitamine, tegutsemisviisid ja tegevused, mille eesmärk on arendada õppijate teadmisi, oskusi ja arusaamu ning hoiakuid ja käitumist, et võimaldada neil rakendada ja kaitsta oma demokraatlikke õigusi ja vas-tutust ühiskonnas, väärtustada mitmekesisust ja osaleda aktiivselt demokraatlikus elus eesmärgiga edendada ja kaitsta demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid.

b) Inimõiguste haridus – haridus, koolitus, teadlikkuse tõstmine, teavitamine, tegutsemisviisid ja tegevused, mille eesmärk on arendada õppijate teadmisi, oskusi ja arusaamu ning hoiakuid ja käitumist, et nad saaksid aidata kaasa üldise inimõiguste kultuuri ülesehitamisele ja kaitsmisele ühiskonnas eesmärgiga edendada ja kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi.

c) Formaalharidus – struktureeritud haridus- ja koolitus-süsteem, mis hõlmab alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse. Formaalharidust omandatakse tavapäraselt üld- või kut-seharidusasutustes ning hariduse omandamist märgib haridustunnistus.

d) Mitteformaalne haridus – organiseeritud õppetegevus mitmesuguste oskuste ja pädevuste arendamiseks väljas-pool formaalharidussüsteemi.

e) Informaalne haridus – elukestev protsess, mille käi-gus inimesed omandavad hoiakuid, väärtusi, oskusi ja teadmisi oma keskkonna harivate mõjude ja igapäe-vategevuste (pere, eakaaslased, naabrid, sündmused, raamatukogu, massimeedia, töö, mäng jne) kaudu.

Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse seos

Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus on tihedalt seo-tud ja toetavad teineteist. Nad erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest. Kodanikuharidus keskendub esmajoones demokraatlikele õigustele ja kohustustele ning aktiiv-sele osalusele ühiskonna poliitilises, sotsiaal-, majandus-, õigus- ja kultuurielus, inimõiguste haridus aga käsitleb inimõigusi ja põhivabadusi inimeste elu kõigis valdkon-dades laiemalt.

Põhiseaduslik süsteem ja liikmesriikide prioriteedid

Järgnevalt seatud eesmärke, põhimõtteid ja poliitilisi suuniseid tuleb rakendada:

austades iga liikmesriigi põhiseaduslikku süsteemi ning kasutades sellele vastavaid vahendeid;

võttes arvesse iga liikmesriigi prioriteete ja vajadusi.

II OSA. EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Eesmärgid ja põhimõtted

Järgmised eesmärgid ja põhimõtted peaksid suunama liikmesriike oma poliitiliste suuniste, õigusaktide ja tegut-semisviiside kavandamisel.

a) Eesmärk anda igale inimesele oma territooriumil võimalus saada kodanikuharidust ja inimõiguste haridust.

b) Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse omanda-mine on elukestev protsess. Tõhus õpe selles valdkon-nas eeldab mitmesuguste sidusrühmade kaasamist, sh poliitikakujundajad, pedagoogid, õppijad, vanemad, haridusasutused, hariduskorraldajad, ametnikud, valit-susvälised organisatsioonid, noorteorganisatsioonid, meedia ja avalikkus.

c) Kõigil nii formaalhariduse, mitteformaalse kui infor-maalse hariduse ja koolituse komponentidel on selles õppeprotsessis oma roll ja väärtus selle põhimõtete edendamisel ja eesmärkide saavutamisel.

d) Valitsusvälised organisatsioonid ja noorteorganisat-sioonid saavad eelkõige mitteformaalse ja informaalse hariduse kaudu aidata kaasa kodanikuhariduse ja inimõi-guste hariduse edendamisele ning vajavad oma panuse andmiseks võimalusi ja toetust.

e) Õpetamis- ja õppimisviisid ning õppetegevus peak-sid järgima ja edendama demokraatia ja inimõigustega seotud väärtusi ja põhimõtteid; eriti haridusasutuste, sealhulgas koolide juhtimine peaks järgima ja edendama inimõigustega seotud väärtusi ning toetama õppijate, haridustöötajate ja teiste sidusrühmade, sealhulgas vane-mate
motiveerimist ja aktiivset osalust.

f) Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse oluline element on sotsiaalse sidususe ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine ning mitmekesisuse ja võrdõigus-likkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse väärtusta-mine; seetõttu on oluline arendada õppijates teadmisi, enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi ning arusaamu, mis vähendavad vastuolusid, suurendavad lugupidamist ja mõistmist erinevate usuliste ja etniliste rühmade vahel, tekitavad vastastikust austust inimväärikuse vastu ja jagatud väärtusi, innustavad dialoogi ning edendavad probleemide ja eriarvamuste vägivallatut lahendamist.

g) Üks kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse põhi-eesmärke peale õppijates teadmiste, arusaamade ja oskuste kujundamise on luua neis valmisolek astuda ühiskonnas välja inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitseks ja edendamiseks.

h) Pedagoogide ja noorsootöötajate ning ka koolitajate enda pidev koolitamine ja arendamine kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse põhimõtete ja meetodite osas on tõhusa ja jätkusuutliku hariduse andmise oluline eeldus, mida seetõttu tuleks sobivalt kavandada ja rahastada.

i) Riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleks innustada mitmesuguste kodanikuhariduse ja inimõiguste haridu-sega seotud sidusrühmade, sealhulgas poliitikakujunda-jate, pedagoogide, õppijate, vanemate, haridusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, noorteorganisatsioo-nide, meedia ja avalikkuse partnerlust ja koostööd, et nende panust võimalikult hästi ära kasutada.

j) Arvestades inimõigustega seotud väärtuste ja kohus-tuste ning demokraatia ja õigusriigi aluseks olevate ühiste põhimõtete rahvusvahelist iseloomu, on tähtis, et liikmesriigid püüaksid teha rahvusvahelist ja piirkond-likku koostööd käesolevas hartas käsitletud tegevuste soodustamiseks ning hea praktika näidete väljaselgita-miseks ja vahetamiseks.

III OSA. POLIITILISED SUUNISED

Formaalharidus ja kutseharidus

Liikmesriigid peaksid lisama kodanikuhariduse ja inim-õiguste hariduse formaalhariduse õppekavadesse alus-, põhi- ja keskhariduse tasemel nii üld- kui kutsehariduses. Liikmesriigid peaksid ka jätkama kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse õppekavade toetamist, täiendamist ja kaasajastamist, et säilitada nende olulisus ja soodus-tada valdkonna jätkuvat arengut.

Kõrgharidus

Liikmesriigid peaksid akadeemilise vabaduse põhimõt-teid austades edendama kodanikuhariduse ja inimõi-guste hariduse käsitlemist kõrghariduses, eelkõige tule-vaste pedagoogide väljaõppes.

Demokraatlik juhtimisstiil

Liikmesriigid peaksid kõigis haridusasutustes edendama demokraatlikku juhtimisstiili kui soovitavat ja kasutoo-vat juhtimismeetodit iseenesest ning praktilist vahendit demokraatia ja inimõiguste austamise õppimiseks ja kogemiseks. Sobivate vahenditega tuleks soodustada ja toetada õppijate, haridustöötajate ja sidusrühmade, sh vanemate aktiivset osalust haridusasutuste juhtimises.

Koolitus

Liikmesriigid peaksid pakkuma õpetajatele, teistele haridustöötajatele, noorsootöötajatele ja koolitajatele vajalikku esma- ja jätkukoolitust ning arenguvõima-lusi kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse teemal. Sellega tuleks tagada, et neil on põhjalikud teadmised ja arusaamad õppeaine eesmärkidest ja põhimõtetest ning sobivatest õpetamis- ja õppimismeetoditest ning muud selles haridusvaldkonnas olulised oskused.

Valitsusväliste organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade roll

Liikmesriigid peaksid toetama valitsusväliste organisat-sioonide ja noorteorganisatsioonide tegevust kodani-kuhariduse ja inimõiguste hariduse vallas, eelkõige mit-teformaalses hariduses. Neid organisatsioone ja nende tegevust tuleks tunnustada haridussüsteemi väärtusliku osana, võimaluse korral toetada neid vajaminevaga ning kasutada täielikult ära oskusteavet, mida nad saavad kõigis õppevormides pakkuda.

Liikmesriigid peaksid ka propageerima ja tutvustama kodanikuharidust ja inim-õiguste haridust teistele sidusrühmadele, esmajoones meediale ja avalikkusele, et need omakorda saaksid vald-konna arengule võimalikult hästi kaasa aidata.

Hindamiskriteeriumid

Liikmesriigid peaksid välja töötama kriteeriumid koda-nikuhariduse ja inimõiguste hariduse programmide tõhususe hindamiseks. Hindamise olemusliku osa peaks moodustama õppijate tagasiside.

Uuringud

Liikmesriigid peaksid algatama ja edendama kodaniku-hariduse ja inimõiguste hariduse alaseid uuringuid, et saada ülevaade valdkonna praegusest olukorrast ning pakkuda sidusrühmadele, sealhulgas poliitikakujunda-jatele, haridusasutustele, koolijuhtidele, õpetajatele, õppijatele, valitsusvälistele ja noorteorganisatsioonidele võrdlevat teavet, mis aitab neil oma tõhusust ja tulemus-likkust mõõta ja suurendada ning tegevust parendada. Uuringud võiksid muuhulgas käsitleda õppekavu, uuen-duslikke tegutsemisviise, õpetamismeetodeid ning hindamissüsteemide, sealhulgas hindamiskriteeriumide ja indikaatorite arendamist. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral jagama uuringutulemusi teiste liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Oskused sotsiaalse sidususe edendamiseks, mitmekesisuse väärtustamiseks ning erinevuste ja konfliktidega toimetulekuks

Liikmesriigid peaksid kõigis haridusvaldkondades eden-dama pedagoogilisi lähenemisviise ja õpetamismeeto-deid, mille eesmärk on õppida elama koos demokraat-likus ja mitmekultuurilises ühiskonnas ning kujundada õppijates teadmisi ja oskusi sotsiaalse sidususe edenda-miseks, mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse väärtustami-seks, erinevuste, eelkõige erinevate usuliste ja etniliste rühmade erinevuste tunnustamiseks ning lahkarvamuste ja konfliktide vägivallatuks ja teineteise õigustest lugu-pidavaks lahendamiseks, samuti kõigi diskrimineerimise ja vägivalla vormide, eelkõige kiusamise ja ahistamise vastu võitlemiseks.

IV OSA. HINDAMINE JA KOOSTÖÖ

Hindamine ja täiendamine

Liikmesriigid peaksid regulaarselt hindama seoses käes-oleva hartaga rakendatud strateegiaid ja poliitilisi suu-niseid ning neid vajaduse korral kohandama. Seda võib teha koostöös teiste liikmesriikidega, näiteks piirkonniti. Kõik liikmesriigid võivad taotleda abi Euroopa Nõukogult.

Koostöö jätkutegevuste alal

Liikmesriigid peaksid käesoleva harta eesmärkide täitmi-seks ja põhimõtete järgimiseks vajaduse korral tegema koostööd üksteisega ja Euroopa Nõukogu kaudu:

a) ühist huvi pakkuvatel ja prioriteetsetel teemadel;

b) toetades mitmepoolseid ja piiriüleseid tegevusi, seal-hulgas tegutseva kodanikuhariduse ja inimõiguste hari-duse koordinaatorite võrgustiku tööd;

c) vahetades, arendades edasi ja süstematiseerides hea praktika näiteid ning kindlustades nende levikut;

d) teavitades kõiki sidusrühmi, sealhulgas avalikkust harta eesmärkidest ja rakendamisest;

e) toetades valitsusväliste organisatsioonide, noorteor-ganisatsioonide ja pedagoogide Euroopa võrgustikke ja nendevahelist koostööd.

Rahvusvaheline koostöö

Liikmesriigid peaksid jagama Euroopa Nõukogu raames kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse alal tehtud töö tulemusi teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.