(Mitteametlik kokkuvõte)

Artikkel 1: Eesmärk

Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt. Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Artikkel 2. Mõisted

Artiklis määratletakse mõned konventsioonis kasutatud mõisted: suhtlus, keel, diskrimineerimine puude alusel, mõistlikud abinõud ja universaaldisain.

Artikkel 3. Üldpõhimõtted

Konventsiooni aluspõhimõtted on austus inimeste väärikuse vastu, mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus, austus erinevuste vastu, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus, meeste ja naiste võrdsus, austus laste vastu.

Artikkel 4. Üldkohustused

Riigid peavad puuetega inimeste aktiivsel osalusel võtma mitmesuguseid meetmeid, et tagada kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta.

Artikkel 5. Võrdsus ja mittediskrimineerimine

Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Igaühel on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja
võrdsetele hüvedele.

Artikkel 6: Puuetega naised

Puuetega naised ja tüdrukud on mitmese diskrimineerimise objektiks. Riigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega naistele kõigi konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste täielik teostamine.

Artikkel 7. Puuetega lapsed

Puuetega lastel on kõigi ülejäänud lastega võrdsed inimõigused. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seade lapse parimad huvid. Puuetega lastel on õigus väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes.

Artikkel 8. Teadlikkuse suurendamine

Riigid peavad suurendama teadlikkust puuetega inimeste õigustest, võimetest ja panusest. Riigid peavad kampaaniate, hariduse, meedia ja teadlikkust suurendavate programmide abil võitlema puuetega inimesi käsitlevate stereotüüpide ja eelarvamuste vastu.

Artikkel 9. Juurdepääsetavus

Puuetega inimestel on õigus omada teistega võrdset juurdepääsu kõigile eluvaldkondadele, kaasa arvatud füüsiline keskkond, transport, teave ja suhtlus ning muud avalikud ehitised ja teenused.

Artikkel 10. Õigus elule

Puuetega inimestel on õigus elule. Riigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada selle õiguse tõhus teostamine puuetega inimeste poolt teistega võrdsetel alustel.

Artikkel 11: Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad

Riigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega inimeste kaitse ja ohutus ohuolukordades, kaasa arvatud relvakonfliktid, humanitaarsed eriolukorrad ja loodusõnnetused.

Artikkel 12. Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimestel on õigus olla seaduse ees isikutena tunnustatud. Puuetega inimestel on teistega võrdne õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades. Riigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et anda puuetega inimestele õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikku abi.

Artikkel 13. Juurdepääs õigusemõistmisele

Puuetega inimestel on õigus saada teistega võrdsetel alusel juurdepääs õigusemõistmisele, mille tagamine hõlmab ka asjakohaseid hõlbustavaid abinõusid.

Artikkel 14. Vabadus ja isikupuutumatus

Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Puude olemasolu üksinda ei tohi ühelgi juhul olla vabaduse võtmise aluseks.

Artikkel 15. Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest

Puuetega inimeste suhtes ei tohi rakendada piinamist ega julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. Kellegi peal ei tohi teha meditsiinilisi või teaduslikke katseid ilma tema vabatahtliku nõusolekuta.

Artikkel 16. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest

Puuetega inimestel on õigus olla nii kodus kui ka väljaspool kodu kaitstud kõigi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vormide eest, kaasa arvatud nende soopõhised aspektid.

Artikkel 17. Isikupuutumatuse kaitse

Igal puudega inimesel on teistega võrdsetel alustel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.

Artikkel 18. Liikumisvabadus ja kodakondsus

Puuetega inimestel on õigus kodakondsusele. Puuetega lastel on õigus nimele, õigus tunda oma vanemaid ja saada neilt vanemlikku hoolitsust.

Artikkel 19. Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

Puuetega inimestel on õigus elada iseseisvalt kogukonnas. Riigid peavad tagama, et puuetega inimestel on võimalus valida, kus ja kellega nad elavad, ning nad saavad selleks vajalikku abi.

Artikkel 20. Isiklik liikumisvõime

Riigid peavad võtma tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele isiklik liikumisvõime nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning taskukohase hinnaga. Puuetega inimestel on ka õigus kasutada liikumise abivahendeid, abitehnoloogiaid, abipersonali ja vahendajaid.

Artikkel 21. Sõna- ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

Puuetega inimestel on õigus eneseväljendusele, kaasa arvatud vabadus edastada ja saada teavet ja ideid kõigi suhtlusviiside kaudu, kaasa arvatud puudega arvestavad tehnoloogiad, viipekeel, reljeefne punktkiri, augmentatiivne ja alternatiivne suhtlus, massimeedia ja muud juurdepääsetavad suhtlusvahendid.

Artikkel 22. Eraelu puutumatus

Puuetega inimestel on õigus eraelule. Riigid peavad kaitsma puuetega inimesi käsitlevaid andmeid, kaasa arvatud isiku- ja terviseandmed.

Article 23: Kodu ja perekonna austamine

Puuetega inimestel on õigus abielluda ja perekonda luua. Riigid peavad pakkuma puuetega inimestele tõhusat ja asjakohast tuge laste kasvatamisel ning tagama puuetega lastele alternatiivse hoolitsuse juhul, kui tuumikperekond ei ole suuteline lapse eest hoolitsema.

Artikkel 24. Haridus

Puuetega inimestel on ilma diskrimineerimiseta õigus haridusele. Riigid peavad tagama, et puuetega inimestel on juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele oma kogukonnas. Samuti peavad riigid võtma mõistlikke abinõusid ja pakkuma individuaalset tuge, et võimalikult suurel määral soodustada hariduse omandamist ja sotsiaalset arengut.

Artikkel 25. Tervishoid

Puuetega inimestel on õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta. Riigid peavad võtma kõik asjakohased meetmed, kaasa arvatud sootundlikud meetmed, millega tagatakse puuetega inimestele teiste isikutega võrdses ulatuses, võrdse kvaliteediga ja võrdsel tasemel tervishoiuteenused, mis asuvad võimalikult lähedal inimeste elukohale.

Artikkel 26. Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

Riigid peavad võtma tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenuste ja programmide abil saavutada ja säilitada maksimaalset võimekust, iseseisvust ja osalemist.

Artikkel 27. Töö ja tööhõive

Puuetega inimestel on õigus tööle, kaasa arvatud õigus töötada avatud, kaasavas ja juurdepääsetavas keskkonnas. Riigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada puuetega inimeste tööhõivevõimalusi ja karjääri arengut.

Artikkel 28. Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Puuetega inimestel on õigus küllaldasele elatustasemele, sealhulgas piisavale toidule, veele, riietusele ja eluasemele, samuti õigus sotsiaalsele kaitsele, mis hõlmab vaesuse vähendamist ja riiklikke eluasemeprogramme.

Artikkel 29. Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Puuetega inimestel on õigus osaleda poliitilises ja avalikus elus, valida ja olla valitud.

Artikkel 30. Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevus

Puuetega inimestel on õigus osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus, kaasa arvatud õigus saada kätte kultuurimaterjale, omada juurdepääsu kultuurietendustele ja ‑teenustele, virgestus-, puhke- ja sporditegevustele.

Artikkel 31. Statistika ja andmete kogumine

Riigid peavad puuetega inimeste aktiivsel osalusel koguma nende kohta andmeid, mis võimaldab riikidel paremini mõista puuetega inimeste elus esinevaid takistusi ning realiseerida konventsioonis sätestatud õigusi.

Artiklid 32–50

Artiklites 32–50 selgitatakse, kuidas riigid peavad konventsiooni jõustama. Samuti selgitatakse, kuidas riigid peavad ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele konventsiooni rakendamise kohta aruandeid esitama.

Allikas: Centre on Human Rights for People with Disabilities, www.disabilityhumanrights.org