Juhised

1. Selgitage, et harjutuse sisuks on rollimäng, milles käsitletakse naiste reproduktiivõigusi töökohal. Viige läbi ajurünnak naiste reproduktiivõiguste teemal, et kõik osalejad saaksid aru, mis need on.
2. Jagage osalejad kuni viieliikmelistesse väikestesse rühmadesse.
3. Lugege ette olukorra kirjeldus.
4. Andke osalejatele väikestes rühmades 20 minutit, et mõelda välja, kuidas lugu lõpeb, ja teha sellest rollimäng. Rollimäng peaks algama Maria ja hr Wladstocki kohtumisest ning ei tohiks kesta üle viie minuti.
5. Paluge igal väikesel rühmal oma rollimäng ette kanda. Lükake kommentaarid edasi kuni analüüsi osani. 

Analüüs ja hindamine

Alustuseks küsige kõigilt väikestelt rühmadelt tagasisidet, kuidas nad oma rollimängu välja mõtlesid ning mida nad arvavad üksteise rollimängudest. Seejärel rääkige selle juhtumi tähendusest ning sellest, mida saaks taolise diskrimineerimise vastu ette võtta.

• Kas see olukord üllatas kedagi? Kas selliseid asju juhtub ka meie riigis?
• Kuidas jõudsid rühmad otsusele, millega see olukord peaks lõppema?
• Kas lõpplahendused olid realistlikud? Mis olid selles olukorras Maria käitumise tugevad ja nõrgad küljed? Kui raske on olla sellises olukorras enesekindel, aga samas mitte agressiivne või alistuv? 

• Millised õigused on naistöötajatel teie riigis, kui nad jäävad rasedaks?
• Miks tahab ettevõte kehtestada Mariale sellise tingimuse? Kas see on õiglane? Kui ei, siis miks mitte?
• Kas selles olukorras rikuti inimõigusi? Kui jah, siis milliseid?
• Kas sama asi võinuks juhtuda ka siis, kui Maria oleks mees? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Mille poolest erineb meeste ja naiste suhtumine selles küsimuses?
• Mida tuleks teha, et edendada ja kaitsta naiste reproduktiivõigusi? 

Nõuandeid korraldajatele

Kaaluge, kas sugupooled peaksid olema väikestes rühmades võrdselt esindatud. Kogemused on näidanud, et ühesooliste rühmade korral on pakutavad lõpplahendused sageli provokatiivsemad ja arutelu kujuneb tuumakamaks.

Osalejad ei pruugi olla kuulnud terminit „reproduktiivõigused” ning võimalik, et te peate neile üldise pildi andmiseks mõnda sellist ideed tutvustama.

Reproduktiivõigused hõlmavad õigust

• nauditavale ja täisväärtuslikule seksuaalsuhtele ilma nakkusi ja haigusi kartmata;
• valida, kas saada lapsi või mitte;
• hoolivale pereplaneerimisteenusele koos ohutu ja taktitundelise aborditeenusega, kus naisi koheldakse väärikuse ja lugupidamisega ning tagatakse nende privaatsus;
• seksuaalharidusele.

Pidage meeles, et analüüsiküsimus Maria inimõiguste rikkumise kohta võib viia jutu tugevaid lahkarvamusi põhjustavatele teemadele, nagu abort ning naiste vaba valikuõiguse ja loote eluõiguse vastuolu. See on väga oluline teema. Samuti on see eriti oluline seoses inimõigustealase haridusega, sest see eeldab osalejatelt eelarvamustevaba suhtumist, stereotüüpide kõrvalejätmist ja kriitilist mõtlemist. See on väga hea näide inimõiguste olemuslikust keerukusest. Kui see teema tõstatatakse, võite kaaluda selle käsitlemist eraldi arutelul mõnel järgmisel korral.

Variandid

Kasutage foorumteatri meetodit.  Osalejate väikestesse rühmadesse jagamise asemel alustage kahe vabatahtlikuga, kes mängivad Maria ja hr Wladstocki osi. Ülejäänud rühm on pealtvaataja rollis. Sel juhul võite etenduse aeg-ajalt katkestada ning küsida pealtvaatajatelt kommentaare ning ettepanekuid selle kohta, mida osatäitjad edasi peaksid tegema. Teise variandina võivad pealtvaatajad lihtsalt algsete näitlejatega kohad vahetada, et kujutada olukorda teise nurga alt ja muuta rollimängu sündmuste käiku.

Samuti võib olukorda täiendada veel mõne tegelasega. Selleks võib olla näiteks Maria abikaasa, kes võib olla näiteks ametiühingu esindaja, ning rollimäng ei pea piirduma personaliosakonnaga.

Tegelaste nimesid võite vabalt kohandada, et need vastaksid teie riigis levinud nimedele.

Mõnede inimeste jaoks on rollimängu esitamine raske. Sel juhul võite kasutada jutustamise meetodit. Jagage osalejad väikestesse rühmadesse ja andke neile olukorra kirjelduse leht, paludes neil seda arutada ja kirjutada sellele oma lõpp. Seejärel annavad kõik suures rühmas tagasisidet ja võrdlevad erinevaid lõpplahendusi.

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui seksuaalharidus kuulub teie kooli õppekavasse, küsige õpetajalt, kas harjutuse "Töö ja lapsed" võiks läbi viia mõne tunni ajal. Samuti sobib see harjutus ühiskonnaõpetuse või ajaloo tundi, aga ka näiteks naistepäeval (8. märts) või rahvusvahelisel perepäeval (15. mai) läbiviimiseks.

Rühm võib teha uurimistööd selle kohta, milliste õigusaktidega on reproduktiivõigused teie riigis tagatud. Seejärel võivad nad viia läbi intervjuusid naiste ja tööandjatega, et teada saada, kuidas õigusakte praktikas rakendatakse.

Samuti võib rühm analüüsida riigis pakutavat seksuaalharidust. Kas selles käsitletakse kõiki reproduktiivõiguste aspekte?

Kui soovite lahata teistsuguseid tööalase diskrimineerimise liike, võite läbi viia harjutuse "Erinev palk".

Ideid tegutsemiseks

Tõstatage reproduktiivõiguste teema oma kooli või ühingu nõukogus.

Uurige välja, millised kohalikud vabaühendused tegelevad naiste reproduktiivõiguste kaitsmisega ning osalege nende korraldatud aruteludel ja kampaaniates.

Lisateave

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

Lisaks kodanikuõigustele pööratakse konventsioonis suurt tähelepanu ka naiste jaoks kõige elulisemale küsimusele ehk reproduktiivõigustele. Üldine hoiak määratakse kindlaks juba preambulis, mis ütleb, et „naiste osa soo jätkamisel ei tohi põhjustada diskrimineerimist”.

Diskrimineerimise ja naiste soojätkamisrolli seoseid käsitletakse konventsioonis korduvalt mitmes kohas. Näiteks artiklis 5 nõutakse, et kasvatus looks „õige arusaamise emadusest kui sotsiaalsest funktsioonist” ning tunnistaks meeste ja naiste ühist vastutust laste kasvatamise eest. Sellele vastavalt on emaduse kaitset ja laste kasvatamist puudutavad sätted tunnistatud olulisteks õigusteks ning need läbivad tervet konventsiooni, kaasa arvatud töötamist, perekonnaõigust, tervishoidu ja haridust käsitlevaid osi. Ühiskonna kohustus on pakkuda sotsiaalteenuseid, eriti lastehoiuvõimalusi, mis aitavad isikutel ühendada perekondlikke ja tööalaseid kohustusi ning osaleda ühiskonnaelus. Eriabinõude rakendamine emaduse kaitseks on soovitatav ning seda ei loeta diskrimineerivaks (artikkel 4).

Lisaks kinnitab konventsioon naiste õigust soo jätkamisega seotud valikuvabadusele. Väärib märkimist, et see on ainus inimõigustealane leping, kus mainitakse pereplaneerimist. Selles öeldakse, et riigid on kohustatud tagama hariduses juurdepääsu informatsioonile perekonna planeerimise kohta (artikli 10 punkt h) ning töötama välja sellised perekonnaseadused, mis tagavad naistele õigused „vabalt ja vastutavalt otsustada, kui palju sünnib lapsi ja kui suured on ajavahemikud nende sündimise vahel, ning saada informatsiooni, haridust ja vahendeid selle õiguse realiseerimiseks” (artikli 16 punkt e).

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Olukorra kirjeldus
Maria on peaaegu terve aasta töötu olnud ja otsib aktiivselt tööd. Kümne päeva eest käis ta oma unelmate töökohas töövestlusel – see oli täpselt selline töö, mida ta otsis. Kõik läks hästi ja talle pakuti seda kohta. Ettevõtte juhtkond palus tal minna töölepingu sõlmimiseks personalijuhi hr Wladstocki juurde. Töökohustused ja muud töökorralduslikud küsimused olid töövestlusel läbi räägitud. Maria oli juba lepingule alla kirjutamas, kui hr Wladstock ütles, et ta saab selle töö ainult siis, kui kirjutab alla avaldusele, milles kohustub järgmise kahe aasta jooksul mitte last saama.