(Kokkuvõte)

1996. aastal vastu võetud ning 1. juulil 1999. aastal jõustunud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartasse on koondatud kõik 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aasta lisaprotokolliga tagatud õigused ning sellele on lisatud uusi õigusi ja poolte tehtud muudatusi. See asendab järk-järgult 1961. aasta algse lepingu. Hartaga tagatakse kõigi inimeste igapäevaeluga seotud õigusi ja vabadusi. 

Allpool on loetletud hartas sätestatud põhilised õigused.

Eluase:

• Kindlale tasemele vastava ja taskukohase hinnaga
• eluaseme kättesaadavus;
• kodutuse vähendamine; kõigile ebasoodsas olukorras
• olevate isikute kategooriatele suunatud eluasemepoliitika;
• sunniviisilise väljatõstmise piiramise kord;
• sotsiaaleluasemete ja eluasemetoetuste võrdne kättesaadavus mittekodanikele;
• perekonna vajadustega seotud eluasemete ehitamine ja eluasemetoetused.

Tervishoid

• Kogu elanikkonnale kättesaadavad tõhusad tervishoiuasutused;
• haiguste ennetamise poliitika, mis hõlmab ka tervisliku keskkonna tagamist;
• tööst tulenevate ohtude kõrvaldamine, et töötervishoiu ja ‑ohutuse nõuded oleksid seaduses sätestatud ja nende täitmine oleks praktikas tagatud;
• emaduse kaitse.

Haridus

• Tasuta alg- ja keskharidus;
• tasuta ja tõhusad kutsenõustamisteenused;
• algse väljaõppe (üld- ja kutsekeskharidus), akadeemilise ja mitteakadeemilise kõrgema hariduse, kutsehariduse ja täiendõppe kättesaadavus;
• erimeetmed välisriigi elanikele;
• puuetega laste õpetamine tavakoolis;
• hariduse ja kutseõppe kättesaadavus puuetega inimestele.

Töö

Vabadus töötada

• Sunnitöö keeld;
• alla 15-aastaste laste töölevõtmise keeld;
• erinõuded 15–18-aastaste isikute töötingimustele;
• õigus teenida elatist vabalt valitud kutsealal.

Õiglased töötingimused

• Majandus- ja sotsiaalpoliitika, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive;
• töö kättesaadavus puuetega inimestele;
• õiglane töötasu ja tööaeg;
• kaitse töölt vabastamise korral;
• kaitse seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise eest.

Kollektiivsed õigused

• vabadus luua ametiühinguid ja töövõtjate organisatsioone oma majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmiseks; isiklik vabadus otsustada selliste ühingutega liitumise üle;
• ühiskonsultatsioonide, kollektiivläbirääkimiste, lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomise soodustamine;
• õigus streikida.

Õiguslik ja sotsiaalne kaitse

• Lapse õiguslik staatus;
• noorte õiguserikkujate kohtlemine;
• kaitse väärkohtlemise ja kuritarvitamise eest;
• igasuguse ekspluateerimise (sh seksuaalse) keeld;
• perekonna õiguslik kaitse (paarisuhte poolte võrdsus üksteise ja laste suhtes, laste kaitsmine perekonna lagunemise korral);
• õigus sotsiaalkindlustusele, sotsiaalhoolekandele ja sotsiaalteenustele;
• õigus kaitsele sotsiaalse tõrjutuse eest;
• lastehoid;
• vanurite hooldamise erimeetmed.

Isikute liikumine

• Õigus perekonna taasühinemisele;
• kodanike õigus riigist lahkuda;
• kaitsemehhanismid riigist väljasaatmise korral;
• immigratsioonitoimingute lihtsustamine.

Diskrimineerimise keeld

• Naiste ja meeste õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele tööalastele võimalustele;
• hartas sätestatud õiguste tagamine kõigile seaduslikult riigis elavatele ja/või töötavatele kodanikele ja välismaalastele, olenemata nende rassist, soost, vanusest, nahavärvusest, keelest, usutunnistusest, veendumustest, rahvuslikust päritolust, sotsiaalsest taustast, tervisest või vähemusrahvusesse kuulumisest;
• perekondlike kohustuste alusel diskrimineerimise keeld;
• puuetega inimeste õigus sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust.

Harta sisaldab kontrollimehhanismi, mille aluseks on riikide esitatavad aruanded (1991. aasta protokoll), ning kollektiivkaebuste süsteemi (1995. aasta protokoll), mis lubab muu hulgas ametiühingutel ja vabaühendustel esitada kollektiivkaebusi.

Harta nõuete täitmist riikide poolt kontrollib Euroopa sotsiaalõiguste komitee.

Komitee koosneb 15 sõltumatust erapooletust liikmest, kelle valib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kuueks aastaks ja kelle ametiaega võib ühe korra pikendada.