Terrorismiga ei saa kunagi leppida. Me peame koos selle vastu võitlema, kasutades meetodeid, mis ei vähenda meie austust õigusriigi ja inimõiguste vastu ning mida teised ei saa samal eesmärgil ettekäändeks tuua.
Osalejad arutlevad juhtumivaatluste põhjal selle üle, milles seisneb terroriakt, ning sõnastavad terrorismi määratluse.
Seotud õigused
Õigus elule, vabadusele ja turvalisusele
Piinamise ja alandava kohtlemise keeld
Õigus rahule
Eesmärgid
Süvendada arusaamist terrorismi põhjustest ja selle vastu võitlemise võimalustest
Arendada teabe analüüsimise ja kriitilise mõtlemise oskusi
Kasvatada arutlevat ja iseseisvat mõtlemisharjumust
Materjalid
Juhtumikaardid
Kaalumist vajavate punktide jaotusmaterjal
Igale väikesele rühmale A4 formaadis paberileht ja pliiats
Märkmetahvel ja markerid
Ettevalmistus
Paljundage juhtumikaardid ja lõigake need välja. Igale väikesele rühmale on vaja ühte komplekti.
Paljundage iga väikese rühma jaoks üks eksemplar kaalumist vajavate punktide lehest.
Oluline kuupäev
21. maiÜlemaailmne terrorismi vastu võitlemise päev
Juhised
Küsige rühmalt, mida tähendab nende jaoks sõna „terrorism”. Laske osalejatel esitada ajurünnaku korras mõned ideed ja pakkuda välja sobiv definitsioon. Kirjutage ettepanekud märkmetahvlile.
Öelge osalejatele, et kuigi maailmas on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi terrorismivastaseid lepinguid, ei ole neis terrorismi mõistet defineeritud. Selle üks põhjus võib olla asjaolu, et ÜRO liikmesriigid tõlgendavad toimuvaid konflikte sageli erinevalt ning see, kas teatud tegevus liigitatakse terrorismi alla või mitte, võib sõltuda riiklikest huvidest.
Pakkuge välja mõte, et sobiva definitsiooni võiks välja töötada valitsustest sõltumatu töörühm, näiteks seesama harjutuses osalejate rühm. Selgitage, et harjutuse lõpuks peaksid nad sõnastama oma nägemusele vastava terrorismi definitsiooni.
Jagage osalejad 4–5-liikmelistesse rühmadesse ning andke igale väikesele rühmale üks juhtumikaartide komplekt ja paberileht. Paluge neil iga väide järjest läbi arutada ning otsustada, kas see tuleks liigitada terroriaktide alla või mitte, esitades ka oma põhjenduse.
Kutsuge kõik umbes 20 minuti pärast uuesti suurde rühma ning korjake tulemused kokku. Püüdke jätta meelde peamisi põhjusi, miks osalejate arvates mõned kirjeldatud juhtumid ei kuulu terrorismi mõiste alla.
Kui eri rühmad on esitanud lahknevaid seisukohti, arutage need lühidalt läbi, andes kummalegi rühmale võimaluse oma otsust selgitada. Küsige osalejatelt, milliste juhtumite puhul oli neil kõige raskem otsusele jõuda.
Paluge osalejatel jaguneda taas väikestesse rühmadesse ning sõnastada ühiselt terrorismi definitsioon vastavalt varem tehtud otsustele ja/või arutelu käigus esile kerkinud kaalutlustele.
Pärast 10–15 minuti möödumist paluge rühmadel oma definitsioone tutvustada. Seejärel minge edasi analüüsi ja hindamise juurde.
Analüüs ja hindamine
Kas terrorismi määratleda oli oodatust lihtsam või keerulisem? Miks?
Kas kirjeldatud juhtumid tundusid realistlikud? Kas keegi tundis kirjeldustes ära mõne tegeliku elu sündmuse? Mis see oli? Kas see mõjutas kuidagi hinnangut?
Miks teie arvates on ÜRO liikmesriikidel sedavõrd raske ühises definitsioonis kokku leppida?
Mille poolest erinevad terroriaktid sõjategevusest? Kas teie arvates on üks teisest rohkem põhjendatud?
Kas teie arvates peaksid sõjas terrorismi vastu kehtima kõigile osapooltele (kaasa arvatud riikidele) teatud põhireeglid? Kas on midagi, mis peaks olema keelatud mõlema poole jaoks? Mis see on?
Kas sellised teod saavad üldse mingis olukorras olla õigustatud? Miks või miks mitte?
Millised inimõigused on käsitletud juhtumite puhul teie arvates olulised?
Kas mõnda juhtumit saaks õigustada inimõiguste aspektist?
Miks hakkavad inimesed terroristideks? Miks panevad inimesed toime kuritegusid, mille eesmärk on põhjustada teistele inimestele valu või hirmu?
Kas saab öelda, et terroristiks hakkavad ainult teatud tüüpi inimesed? Kas suudate ette kujutada, et teil võiks kunagi olla millegi suhtes nii tugevad tunded, et te kaaluksite mõnelt inimeselt elu võtmist?
Kas tsiviilelanike tapmine saab olla üldse kunagi põhjendatud? Aga terroristi tapmine? Või üldse tapmine?
Nõuandeid korraldajatele
Mõistagi on see teema väga tundlik ja vastuoluline ning inimeste suhtumine sellesse sõltub suuresti konkreetsest piirkonnast ja rühma koosseisust. Vajadusel võite jätta välja sellised kaardid, mis tunduvad sobimatud, ning sama kehtib ka analüüsiosa küsimuste kohta. Võite lisada omalt poolt kaarte, kus viidatakse rühma igapäevaeluga lähemalt seotud juhtumitele.
Et harjutus kujuneks viljakaks, peab osalejatel tekkima tunne, et nad saavad oma arvamust siiralt väljendada, ilma et teie või keegi rühma liikmetest nende sõnu kritiseerima hakkaks. Vajadusel võite seda kohe alguses selgitada ning leppida ühiselt kokku, et töö käigus öeldu jääb konfidentsiaalseks. Öelge osalejatele, et harjutuse eesmärk on töötada läbi raskeid küsimusi, mille puhul meie emotsioonid võivad olla vastuolus sellega, mida me tavaliselt õigeks peaksime.
Kui tahate harjutuse alguses osalejates huvi äratamiseks kasutada fakte ja arve, leiate huvitavaid statistilisi andmeid terrorismi kohta aadressil www.nationmaster.com.
Kui rühmad püüavad kuuenda punkti juures ise terrorismi definitsioone sõnastada, võib olla kasulik neid natuke suunata, viidates varasematele defineerimiskatsetele, mis aitavad teatud üldjäreldustes selgust saada. Kaalumist vajavate punktide jaotusmaterjali võib osalejatele kätte anda enne, kui nad alustavad definitsioonide sõnastamist, aga te võite kasutada selles esitatud küsimusi ka osalejate definitsioonide toimivuse katsetamiseks.
Terrorismi inimõigustega seotud aspektidest rääkimisel peaksid osalejad olema kindlasti teadlikud kahest asjaolust:
iga inimese õigus elule, mis on tagatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 3, Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 2 ja paljude muude rahvusvaheliste dokumentidega;
tahtlikud rünnakud tsiviilelanike vastu ei ole lubatud isegi sõjas, kus võitlevate poolte käitumist reguleerib rahvusvaheline humanitaarõigus. Humanitaarõiguses sätestatakse põhireeglid, mida kõik relvakonflikti osapooled peavad järgima (vt lisateavet).
Soovitusi jätkutegevusteks
Soovitage rühmal näidetes esitatud juhtumitega põhjalikumalt tutvuda või mõelda muudele ajaloos esinenud terroriaktidele ja nende tagajärgedele.
Kui rühm tahaks lähemalt uurida põhjusi, miks inimesed vägivaldseks muutuvad, võite kaaluda harjutust "Kiviga viskamine". Kui tahate lahata muid vägivallaga seotud probleeme, võite kasutada harjutust "Vägivald minu elus".
Lisateave
Rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse asjakohased artiklid:
Inimõigustealane õigus: õigus elule
Inimõiguste ülddeklaratsioon:
„Igaühel on õigus elada, olla vaba ja tunda end turvaliselt” (artikkel 3).
Euroopa inimõiguste konventsioon:
„Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega […]” (artikkel 2).
Rahvusvaheline humanitaarõigus: eristamispõhimõte
Rahvusvaheline humanitaarõigus on relvakonfliktide ajal kohaldatavate rahvusvaheliste õigusnormide kogum. Rahvusvaheline humanitaarõigus kehtib relvakonflikti kõigi osapoolte suhtes, olenemata sellest, kas mõni neist sõdib üksnes kaitse eesmärgil või mitte. Samuti kehtib see nii riikidevaheliste kui ka siseriiklike konfliktide suhtes ning nii riigi vastu võitlevate relvastatud grupeeringute kui ka riikide endi suhtes.
Üks rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsamaid põhimõtteid on eristamispõhimõte, mille kohaselt sõdivad pooled peavad tegema vahet tsiviilisikute ja võitlejate ning tsiviilobjektide ja sõjaliste sihtmärkide vahel.
Genfi konventsioonide I lisaprotokoll:
„Tsiviilelanikkonda ega üksikisikuid ei tohi rünnata. Keelatud on vägivallateod ja vägivallaga ähvardamine eesmärgiga tsiviilelanikkonda hirmutada” (artikli 51 lõige 2).
Rahvusvaheline humanitaarõigus: terroriaktide keeld
Genfi IV konventsioon:
„Kollektiivsed karistused, nagu ka igasugune hirmutamine ja terroriseerimine, on keelatud” (artikkel 33).
Genfi konventsioonide I ja II lisaprotokoll:
„Tsiviilelanikkonda ega üksikisikuid ei tohi rünnata. Keelatud on vägivallateod või vägivallaga ähvardamine, mille peamine eesmärk on tsiviilelanikkonna hirmutamine” (I lisaprotokolli artikli 51 lõige 2; II lisaprotokolli artikli 13 lõige 2).
Lisaks keelustatakse humanitaarõigusega pantvangide võtmine ja kultuspaikade ründamine.
Lisateavet Euroopa Nõukogu terrorismialase töö kohta, kaasa arvatud terrorismi vastu võitlemise ja inimõiguste austamise juhiste kohta leiate "5. peatüki taustateabest".
1. juhtum. Rühmitus peab relvastatud võitlust totalitaristliku valitsuse kukutamiseks. Nad lõhkavad kaitseministeeriumis pommi, mis tapab 12 inimest.
2. juhtum. Keegi kirjutab üksikemadele kirju, mis sisaldavad ähvardusi nende imikute aadressil. Ühestki vägivallajuhtumist pole teatatud, kuid naised on hirmul ja ei julge välja lastega jalutama minna.
3 . juhtum. Kahe riigi sõjas heidab üks teisele tuumapommi ja tapab ligikaudu 100 000 tsiviilelanikku.
4. juhtum. Suure kosmeetikaettevõtte direktorile saadetakse kirjapomm ning ta saab raskeid vigastusi. Anonüümne pommisaatja süüdistab ettevõtet loomade julmas kohtlemises.
5. juhtum. Rühmitus peab pikaajalist võitlust sõjaliste rajatiste vastu, kasutades regulaarselt ka lõhkeaineid.
Mitmed sõdurid on hukkunud.
6. juhtum. Iseseisvuse eest võitleva vähemusrahvuse liikmed panevad regulaarselt pomme avalikesse kohtadesse. Nad annavad alati eelhoiatuse, et inimesed saaksid evakueeruda, kuid siiski on mõned tsiviilisikud hukkunud.
7. juhtum. Riigil on keemiarelv ning ta ütleb, et on valmis seda kasutama, kui tunneb ennast mõne teise riigi poolt ohustatuna.
8. juhtum. Rühm kurjategijaid röövib panka, võtab selle töötajad pantvangiks ning laseb hiljem enda tabamise vältimiseks pantvangid maha.
9. juhtum. Natsionalistlikud rühmitused patrullivad suurlinnade tänavatel ning peksavad või ähvardavad regulaarselt teiste rahvuste esindajaid.
10. juhtum. Totalitaarne riik hoiab oma elanikkonda hirmuvalitsuse all: kõik, kes valitsuse vastu sõna võtavad, vahistatakse; toimuvad pidevad arreteerimised, piinamised ja isegi hukkamised.
11. juhtum. Organiseeritud kuritegelik rühmitus pressib kohalikelt ettevõtjatelt raha välja. Maksmisest keeldujate
vara põletatakse ja mõned ettevõtjad on tapetud.
12. juhtum. Mässuliste vastu peetavas sõjas ründab okupatsiooniarmee külasid droonidega (mehitamata õhusõidukid). Teatatud on mitmete tsiviilisikute ja isegi tervete perekondade hukkumisest.
13. juhtum. A riigis elavad töölised peavad iga päev üle piiri B riigis tööl käima. B riigi piirivalvurid ahistavad regulaarselt
A riigi kodanikke tarbetult põhjalike dokumendikontrollide ja sagedaste läbiotsimistega. Sageli peavad nad A riigi kodanikke alusetult kinni.
14. juhtum. Kümme aastat kestnud kodusõja ajal sattus 19-aastane naine kokku 10 mässulisest koosneva salgaga. Esmalt vägistas naise salga juht, kes käskis siis oma meestel sama teha.
15. juhtum. Linnas toimub rahvusvaheline konverents. Politseile antakse õigus inimesi piiramatult arreteerida ja neid 12 tundi süüdistust esitamata vahi all hoida. Politsei hoiatab inimesi, et nad ei tuleks meelt avaldama.
16. juhtum. „Te peate rohkem tööd tegema, hauad ei ole veel täis,” öeldi Rwanda raadios.
Kaalumist vajavad punktid
Arutelul kaalumist vajavad punktid
• Kas terroriaktide eesmärk on alati tekitada elanikkonnas hirmu?
• Kas igasugune inimestes hirmu tekitav tegu on terroriakt?
• Kas riik (valitsus) saab tegeleda terrorismiga või tähendab terrorism alati riigi ametivõimude vastu suunatud tegevust?
• Kas terrorismi eesmärk on alati tekitada tsiviilohvreid või võib terroriakt olla suunatud ka sõjaliste sihtmärkide või vara vastu?
• Kas terroriakt saab olla mingitel tingimustel põhjendatud?
