(Mitteametlik kokkuvõte)
 

Pakt võeti vastu ÜRO Peaassambleel 16. detsembril 1966. aastal ning see jõustus 23. märtsil 1976. aastal. 2012. aasta mai seisuga olid pakti ratifitseerinud 167 riiki.

Paktis täpsustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis loetletud kodaniku- ja poliitilisi õigusi ja vabadusi.

Pakti artikliga 1 võtavad riigid endale kohustuse edendada ja austada enesemääramisõigust. Samuti tunnustatakse selles rahvaste õigust vabalt omada ja käsutada oma loodusvarasid ja ressursse ning nendega kaubelda.

Paktiga on tagatud järgmised üksikisikute õigused:

Artikkel 2

Õigus õiguslikule kaitsele, kui inimese õigusi on rikutud, isegi kui rikkumise pani toime ametiisik.

Artikkel 3

Meeste ja naiste võrdne õigus kasutada kõiki kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Artikkel 6

Õigus elule ja ellujäämisele.

Artikkel 7

Ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeld.

Artikkel 8

Orjuse ja sunnitöö keeld.

Artikkel 9

Õigus vabadusele ja isiku-puutumatusele ning meele-valdse vahistamise ja kinnipidamise keeld.

Artikkel 11

Võlgnevuse tõttu vangi mõistmise keeld.

Artikkel 12

Õigus liikumisvabadusele.

Artikkel 14

Õigus võrdsusele kohtute ees; õigus süütuse eeldamisele kuni süü tõendamiseni ning õigus kohtuasja õiglasele ja avalikule arutamisele erapooletu kohtu poolt.

Artikkel 16

Õigus õigussubjektsuse tunnustamisele.

Artikkel 17

Õigus isikliku elu puutu-matusele ja selle kaitsele seaduse alusel.

Artikkel 18

Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus.

Artikkel 19

Arvamus- ja sõnavabadus.

Artikkel 20

Sõjapropaganda, rahvusliku, rassilise ja usulise vihavaenu toetamise keeld.

Artikkel 21

Õigus rahumeelsetele koosolekutele.

Artikkel 22

Õigus ühinemisvabadusele.

Artikkel 23

Õigus abielluda ja perekonda asutada.

Artikkel 24

Laste õigused (lapseealise seisund, kodakondsus, registreerimine ja nimi).

Artikkel 25

Õigus osa võtta riigi valitsemisest, hääletada ja olla valitud ning pääseda riigiteenistusse.

Artikkel 26

Õigus võrdsusele seaduse ees ja seaduse võrdsele kaitsele.

Artikkel 27

Usuliste, etniliste ja keeleliste vähemusrühmade õigus oma kultuurile, õigus tunnistada oma usku ja tarvitada oma keelt.

Pakt on õiguslikult siduv ning selle nõuete täitmist jälgib pakti artikli 28 kohaselt moodustatud Inimõiguste Komitee. Esimese fakultatiivse protokolliga kehtestatakse üksikisikutelt kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktiga seotud kaebuste vastu-võtmise ja läbivaatamise kord. 2012. aasta mai seisuga olid protokolli ratifitseerinud 114 riiki. Teine fakultatiivne protokoll jõustus 1991. aastal ning selle eesmärk on surmanuhtluse kaotamine. 2012. aasta mai seisuga olid selle ratifitseerinud 74 riiki