Juhised

1. Tutvustage harjutust. Selgitage, et selle käigus imiteeritakse ühelt poolt tööandjate ning teiselt poolt töötajate ja ametiühingu esindajate kohtumist. Eesmärk on pidada kollektiivläbirääkimisi, et leppida kokku töötajate palkades ja töötingimustes.
2. Sissejuhatuseks paluge rühmal valida tegevuspaigaks oleva ettevõtte nimi ja tegevusala. See võib olla väljamõeldud või tegelik ettevõte, mis toodab kujutletavaid või reaalseid tooteid. Paluge neil valida nimi ka ametiühingule.
3. Nüüd jagage osalejad kahte rühma vahekorras 2:1. Väiksem rühm kehastab tööandjaid ning suurem töötajaid ja nende ametiühingu esindajaid. 

4. Jagage välja 1. ja 2. jaotusmaterjal: olukorra kirjeldus ja tööeluga seotud terminite lühisõnastik. Andke osalejatele 10 minutit materjalide läbilugemiseks ning kontrollige, kas kõik on nendest aru saanud.
5. Kirjeldage lühidalt imiteeringu käiku: kohtumise algatasid tööandjad ja üks neist juhatab koosolekut. Nemad esitavad oma ettepaneku esimesena. Seejärel esitavad oma ettepaneku ametiühingu ja töötajate esindajad. Nüüd alustavad pooled läbirääkimisi kokkuleppele jõudmiseks.
6. Paluge osalejatel kokku leppida koosoleku töökord, näiteks kas läbirääkimiste ajal on sõnavõttude pikkus piiratud, näiteks kaks minutit. Kui kaua koosolek kokku kestab? Kuidas võetakse vaheaegu, et esindajad saaksid oma esindatavatega konsulteerida jne. Kas sõnaõigus on ainult esindajatel või veel kellelgi?
7. Nüüd paluge osalejatel oma rühmades koosolekuks valmistuda (30 minutit). Tööandjad peaksid valima kaks esindajat ja koosoleku juhataja. Töötajad ja ametiühing peaksid valima kaks esindajat. Seejärel peaksid mõlemad rühmad:

• koostama koosolekul esitatava ettepaneku;

• otsustama, kui suured on esindajate volitused läbirääkimistel;

• määrama kindlaks piirtingimused millest läbirääkimistel kindlasti enam ei taganeta.

8. Kui rühmad on valmis, kutsuge esindajad viiele toolile ning paluge ülejäänutel istuda nende taha. Paluge koosoleku juhatajal koosolek avada.
9. Kui koosolek on läbi, andke osalejatele natuke aega rollist väljumiseks ning minge siis edasi analüüsi ja hindamise juurde. 

Analüüs ja hindamine

Alustage lühikese tagasivaatega sellele, kuidas harjutus osalejatele meeldis, ning seejärel rääkige selle käigus toimunust ja õpitust.

• Kuidas õnnestus rühmade koostöö oma algsete ettepanekute koostamisel? Kas see oli lihtne või keeruline?
• Kas ettepanekute koostamisel võtsid rühmad arvesse iseenda huve või ettevõtte huve tervikuna?
• Kas rühmad kavandasid ka läbirääkimiste taktikat?
• Kuidas õnnestus esindajate kohtumine? Kas kõik soovijad said sõna?
• Kas pooled jõudsid vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni?
• Õigus kuuluda ametiühingusse on tunnustatud inimõigus? Kui oluline see õigus on? Mis juhtuks siis, kui seda õigust ei oleks?
• Kui palju teavad osalejad ametiühingutest, mis need on ja millega nad tegelevad?
• Kui tugevad on ametiühingud meie riigis? Kas ka tööandjatel on oma organisatsioonid?
• Kas mõni osaleja kuulub ametiühingusse? Miks? Mis on selle plussid ja miinused? 

Nõuandeid korraldajatele

Enne harjutuse alustamist peaksite arvesse võtma teie riigis valitsevat üldist meelsust ja hoiakuid ametiühingute suhtes. Näiteks postkommunistlikes riikides võib see harjutus tekitada vastumeelsust, kuna eelmise ühiskonnakorra ajal peeti ametiühinguid kommunismi kasvulavaks. Sellisel juhul võite hakatuseks uurida inimeste arvamusi ja stereotüüpe seoses ametiühingutega. Samuti võite paluda osalejatel küsida kohalikelt ametiühingutelt teavet nende tegevuse kohta ning teha täiendavat uurimistööd oma riigi tööeluga seotud teemadel. Lisaks võite juhtida tähelepanu ametiühingute olulisele rollile töötajate õiguste kaitsmisel, olenemata poliitilisest süsteemist, millega neid seostati.

Sõltuvalt rühmast võite anda neile läbirääkimiste pidamiseks täiendavaid nõuandeid. Vajadusel võite osalejatele soovitada, mida tuleks oma seisukohtade ja ettepanekute väljatöötamisel arvestada. Näiteks:

• Kas töötajad oleksid nõus loobuma palgatõusust tingimusel, et kõik praegused töötajad säilitavad oma töökoha.
• Millised töökohad tuleks koondada, kui see osutub vältimatuks?
• Kas ettepanek on realistlik? Kas tekkiv rahaline koormus oleks ettevõttele jõukohane?

Laske koosolekul ja läbirääkimistel vabalt kulgeda. Kui töötajad ja ametiühing kaaluvad arutelu ajal võimalust avaldada survet streigiga, võite neile jagada pabereid ja pliiatseid piketiplakatite koostamiseks. Kui tööandjad tahavad töötajatelt järeleandmiste saamiseks korraldada näiteks töösulu, peaks töötajatel olema võimalus minna teise ruumi.

Enamikus Euroopa riikides on vastu võetud kollektiivläbirääkimisi reguleerivad seadused. Soovi korral võite need üles otsida ning võtta neist välja mõned tähtsamad artiklid, et harjutus oleks veelgi elulähedasem.

Variandid

Läbirääkimiste meetodit saab kasutada ka muude teemade käsitlemiseks, näiteks koolis toimuv kohtumine mõne probleemse õpilasega seotud lahkarvamuste lahendamiseks. Kohtumisel võiksid osaleda ühelt poolt õpilane koos oma vanematega ning teiselt poolt koolidirektor ja lapsevanemate/õpetajate esindaja.

Soovitusi jätkutegevusteks

Kutsuge rühmaga rääkima mõni ametiühingutegelane. Ametiühingute telefoninumbrid leiate kohalikust telefonikataloogist. Üldjuhul suhtlevad ametiühingud meelsasti noortega ning see võib olla hea võimalus, mida ära kasutada.

Kui rühmale meeldib üldiselt ideede üle väidelda, võib neile sobida harjutus "Kus on sinu seisukoht?", milles osalejad peavad kaitsma oma seisukohti erinevates inimõigustega seotud küsimustes.

Ideid tegutsemiseks

Uurige lähemalt töötajate õigusi oma riigis. Kui töötate täiskohaga, teenite taskuraha, töötate osaajaga, töötate õppimise kõrvalt või suvel, siis uurige välja, millised on teie õigused: näiteks saada suuremat tasu öösiti ja nädalavahetustel töötamise eest, olla maksuametis registreeritud, saada tervisekindlustust, kasutada nõuetekohaseid töövahendeid jne. Tutvuge tööohutuse ja ‑tervishoiu eeskirjadega.

Koostage koos kohaliku ametiühinguga projekt, et parandada ametiühingute mainet noorte inimeste seas.

Lisateave

Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (International Trades Union Confederation, ITUC) esindab 151 riigi ja territooriumi peale kokku 176 miljonit töötajat ning sellel on 301 riiklikku filiaali. Konföderatsioon korraldab iga-aastast uuringut ametiühingute õiguste rikkumiste kohta ning koostab põhjalikke ülevaateid piirangutest, mida maailma eri riikides ja Euroopas tehakse näiteks ametiühingutega liitumise, streigiõiguse kasutamise, kollektiivläbirääkimiste ja töötajate kaitse suhtes. Vt.  www.ituc-csi.org.

23. märtsil 2010 algatas ITUC kampaania, et kaasata ülemaailmsesse ametiühingutöösse rohkem noori. Selles noortekampaanias kasutatakse mitmesuguseid töövahendeid, näiteks videoid, sotsiaalvõrgustikke, plakateid ja veebisaite. Koostatud on ka spetsiaalne kampaaniajuhend.

Lisateavet noorte ja ametiühingute suhete kohta on esitatud 5. peatükis tööelu käsitlevas alaosas.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

1. jaotusmaterjal. Olukorra kirjeldus

Ettevõttes toimub tööandjate ning töötajate ja ametiühingu esindajate kohtumine. Poolte palgaläbirääkimised on ummikusse jooksnud. Tehas töötab 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas. Koos kõigi tööliste ja juhtkonna liikmetega on seal kokku tuhat töötajat. Kõik töölised kuuluvad ametiühingusse. Ettevõte on praegu rahalistes ja majanduslikes raskustes, kuid otsest pankrotiohtu ei ole. Teenitakse küll suhteliselt suurt kasumit, kuid see on viimase aasta jooksul vähenenud, kuna kogu tegevusala mõjutab majanduslangus. Viimase kolme aastaga on reaalpalk langenud 3% võrra ja töötajate arvu on vähendatud 10%. Töölised nõuavad palgatõusu, mis vastaks muude tööstusharude palgakasvule.

Juhtkond on teada andnud, et palkade tõstmiseks tuleb osa töökohti koondada. Nende ettepanek oli järgmine:
• töötajate põhipalka tõstetakse 12 kuu jooksul 4% (inflatsioon on 2% aastas);
• tasu arvestatakse aasta töötundide, mitte päevas või nädalas töötatud tundide põhjal ning ületunnitööd enam ei kasutata; 
• koondamiste ja vabatahtliku töölt lahkumise abil vähendatakse töötajate arvu 10% võrra, peamiselt osaajaga töötajate, ajutiste töökohtade ja praktikandikohtade arvelt, lähtudes põhimõttest, et viimasena tööle võetud töötajad vabastatakse esimesena.

Töötajate üldkoosolek lükkas juhtkonna ettepaneku tagasi, kuna neile tundus, et nende olukord halveneks selle tagajärjel tunduvalt (praegu moodustab ületunnitöö eest makstav tasu 40% töötajate jaoks olulise osa palgast). 
• suurendada töötasu kahe aasta jooksul 9% võrra; 
• säilitada praegune ületunnitöö tasustamise ja preemiate maksmise kord; 
• praegust töötajate arvu ei vähendata ning mõne ametikoha koondamise korral võimaldab ettevõte omal kulul töötajale ümberõpet; 
• kui nõudmisi ei rahuldata, alustatakse streiki. 
Juhtkond ei nõustunud vastuettepanekuga, väites, et ametiühingu ja töövõtjate soovidele vastutulek ei lahendaks ettevõtte ees seisvaid probleeme. Läbirääkimised on nüüdseks kestnud kaks kuud. Ettevõtte töökorralduse eeskirjades sätestatakse, et kui kahe kuu jooksul kokkuleppele ei jõuta, korraldatakse kõigi poolte osavõtul erakorraline üldkoosolek. Seda kohtumist tulebki nüüd imiteerida. Mõlemad pooled peavad koostama uue realistliku ettepaneku, mis võimaldaks jõuda vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni. Läbirääkimislaua ümber peaks olema kokku viis inimest: kaks juhtkonna esindajat, koosoleku juhataja (tööandjate poolt määratud) ja kaks ametiühingu esindajat. Kuna tegemist on erakorralise üldkoosolekuga, võivad kohal viibida kõik töötajad.

2. jaotusmaterjal. Tööeluga seotud terminite lühisõnastik