Protokoll nr. 7

Välismaalaste väljasaatmisega seotud protseduurilised kaitseabinõud (artikkel 1)

See garanteerib, et välismaalasest õiguspäraselt riigi territooriumil elavat  üksikisikut ei tohi välja saata ilma seadusliku otsuseta ja tal on õigus:

  • esitada põhjendusi enda väljasaatmise vastu;
  • tema asja uuesti läbivaatamisele;
  • olla neil eesmärkidel esindatud kompetentse võimukandja ees.

„Väljasaatmine“ tähendab sama, mida protokolli nr. 4 3. punktis, st et see ei hõlma väljaandmist. See ei keela üksikisikute väljasaatmist, vaid pakub lihtsalt teatud protseduurilisi kaitseabinõusid. Väljasaatmisele kuuluvatel välismaalastel võivad olla ka konventsiooni, näiteks artiklite 2, 3, 5, 6 ja 8, ning protokolli nr. 4 punkti 4 kohased õigused.
Siiski võidakse erandjuhtudel, kus väljasaatmine on vajalik avaliku korra huvides või põhjendatud riigi julgeolekuga, üksikisik välja saata enne tema käesoleva protokolli punktiga 1 tagatud protseduuriliste õiguste teostamist.

Edasikaebamisõigus kriminaalasjades (artikkel 2)

See garanteerib, et igaühel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos, on õigus tema süüdimõistmise või karistuse läbivaatamisele kõrgema õigusemõistmisinstantsi poolt.

Riikidel on suur valikuvabadus selles, kuidas seda sätet rakendatakse, kuni nad ei hävita selle õiguse olemust. Seega ei pea nad lubama menetlust kohtuotsuse olemuse alusel, võivad piirata seda õigust õigusnormidega ja võivad nõuda, et kõigepealt taotletaks menetlusluba

Hüvitus väära süüdimõistmise korral (artikkel 3)

See annab õiguse hüvitusele ainult juhul, kui süüdistus on ümber lükatud või armu antud, kuna uued või äsja avastatud faktid osutavad lõplikult, et kohtuotsus on ekslik.

Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelamine (artikkel 4)

See keelab kellegi üle teistkordse kohtumõistmise või tema karistamise kuriteo eest, mille eest teda on juba õigeks või süüdi mõistetud. Punkti 2 all on erandid, kui ilmnevad uued või äsja avastatud faktid või varasemas menetluses on olnud oluline puudujääk. Komplitseeritud situatsioonid võivad tekkida juhul, kus üks faktide kogum põhjustab rohkem kui ühe süüteo või rohkem kui ühe menetluse, st juhul, kui keegi mõisteti süüdi alkoholijoobes auto juhtimises ja hilisema menetluse käigus tema juhiluba ära võeti, vaadeldi hilisemat menetlust kui osa süüteo eest määratud karistusest (Nilsson v. Sweden). Ainult siis, kui kaks eraldi süütegu põhinevad identsetel faktidel või faktidel, mis on põhiolemuselt samad, on tegemist rikkumisega.

Abikaasade võrdsus (artikkel 5)

See annab abikaasadele võrdsed õigused nendevahelistes eraõiguslikes suhetes ning nende suhetes lastega abielu ajal ja lahutuse järel. See ei takista riike rakendamast abinõusid laste kaitseks (mis võivad tõstatada probleemi artikli 8 alusel).

Download the abstract