Juhised

1. Rääkige osalejatele ülemaailmsest spordipäevast ning selgitage, et harjutuse eesmärk on mõelda välja uus sportmäng üldise spordiharrastuse põhimõtete vaimus. Ainus tingimus on, et mänguga peab kaasnema mingisugune kehaline tegevus, mis kiirendab osalejate pulsisagedust 15 minutiks. 
2. Paluge osalejatel moodustada väikesed rühmad.
3. Paluge igal rühmal tõmmata rollikaarte sisaldavast kübarast üks kaart. Andke puudekaardi tõmmanud osalejatele mõned minutid rolli sisse elamiseks, nt silmade kinnisidumiseks või käe selja taha sidumiseks.
4. Selgitage, et igal rühmal on 30 minutit aega, et mõelda välja üldise spordiharrastuse ideed esindav mäng, st mäng, milles saab osaleda igaüks. Nad võivad kasutada oma vahendikomplektis olevaid vahendeid. Iga rühm peab ise otsustama, mis on uue mängu eesmärk ja milliste reeglite järgi seda mängitakse. Mängu kavandamises ja otsuste tegemises peavad osalema kõik rühma liikmed.
5. Laske rühmadel üksteise mänge mängida. 

Analüüs ja hindamine

Alustuseks analüüsige, kuidas eri rühmade liikmed üksteisega suhtlesid ja kas harjutus meeldis neile. Seejärel rääkige leiutatud mängudest, kaasamisest ja puudehalvustamisest.

• Millest te lähtusite mängu väljamõtlemisel? Milliseid tegureid te arvestasite? Kas puudega inimeste olemasolu rühmas mõjutas midagi?
• Kuidas õnnestus töö rühmades? Kas otsustati demokraatlikult või olid ainult mõned üksikud otsustajad?
• Puudega inimesi kehastanud osalejatele: Kas teil oli oma rolli raske mängida? Kas teil enda arvates õnnestus seda realistlikult kehastada? Kas te olete rahul oma panusega lõpptulemusse?
• Terveid inimesi kehastanud osalejatele: Millega te pidite arvestama, et võimaldada puudega inimeste täielikku ja tõhusat osalemist?
• Milliseid kompromisse te pidite mängude kavandamisel tegema, et need oleksid tõepoolest kõigile inimestele sobilikud?
• Milline on teie arvates noorte puudega inimeste olukord meie riigis? Milliste konkreetsete raskustega nad peavad toime tulema?
• Kas arvate, et puudega inimeste õigusi austatakse täielikult? Kui mitte, millised õigused on teie arvates kõige vähem tagatud ja mis on selle peamised põhjused?
• Mil viisil on tegelikkuses teatud rühmade spordiharrastuse võimalused piiratud? Kas sellised piirangud rikuvad nende inimõigusi? 

Nõuandeid korraldajatele

Püüdke tagada, et rühmade liikmeskond oleks võimalikult mitmekesine, näiteks sisaldaks nii pikakasvulisi kui ka lühikesi inimesi, prillikandjaid ja korras nägemisega liikmeid, eri sugudest, vanuserühmadest, erineva füüsilise vormiga osalejaid.

Rollid tuleks jagada nii, et üheski rühmas ei oleks rohkem kui kaks puudega inimest. Puuded võivad olla igas rühmas samad või erinevad. Kui kõigis rühmades on sama puudega inimesed, saavad osalejad pärast võrrelda, kuidas nad sarnaseid probleeme lahendasid. Kui rühmades on erinevate puuetega inimesed, on pärast huvitav jälgida, kas rühmade leiutatud mängud on sobilikud igasuguse puudega osalejatele või ainult neile, kes olid esindatud selles konkreetses rühmas.

Sõltuvalt rühmast võite alustada harjutust lühikese ajurünnakuga, kus osalejad nimetavad üldisi tingimusi, millest mängude kavandamisel tuleb lähtuda. Näiteks peavad mängudel olema selged eesmärgid ja reeglid. Samuti võib tekkida vajadus teatud piirangute järele, näiteks et mäng peab toimuma teatud kindlal alal või ei tohi kesta üle 20 minuti.

Kui rühmadel ei õnnestu ülesannet täita või nad ei ole tulemusega rahul, juhtige nende tähelepanu sellele, et sama olukord tekib ka tegelikkuses ning see ei tähenda, et harjutus on ebaõnnestunud või rühm ei saanud tööga hakkama. Analüüsi käigus peaksite arutlema selle üle, milliste asjaolude tõttu ei suudetud tulemuseni jõuda või miks mõned osalejad ei ole tulemusega rahul.

Analüüsil võivad osalejad öelda, et tõrjutus ja diskrimineerimine ei ole tegelikult kuigi suured probleemid, sest inimesed eelistavad niikuinii selliseid spordialasid, millega nad hästi toime tulevad. Näiteks pikakasvulised võivad mängida korvpalli ja vähemaktiivsed inimesed võivad mängida snuukrit või malet. Sellegipoolest tekib probleem siis, kui tähelepanu ja võistlemisvõimalusi saavad ainult loomulikult andekad inimesed ning lihtsalt lõbu pärast sportijate valikud on piiratud. Mõnda spordiala ei ole võimalik harrastada majandusliku olukorra tõttu, kuna need eeldavad kuluka varustuse või kõrgepalgaliste treenerite kasutamist.

Variandid

Kui tahate kasutada seda harjutust eeskätt rühmatööoskuste arendamiseks, võite paluda ühel rühmal välja mõelda koostööl põhineva ja teisel võistlusliku mängu. Analüüsis võite võrrelda, kui nauditav kumbki mäng oli.

Võite valida harjutuse põhiteemaks ka võrdsuse, õigluse ja inimõigused kui „mängureeglid”. Sel juhul võite puude elemendi välja jätta ning keskenduda sellele, kuidas õnnestub inimeste koostöö mängude väljamõtlemisel. Küsimuse, kas mängus saab osaleda igaüks, ka puudega inimesed, võite siis jätta üksnes arutelu osas käsitlemiseks.

Igal mängul peavad olema korralikud reeglid, mis tagavad õigluse ja piiravad mõnede mängijate liigset võimu teiste üle – samuti nagu inimõigused. Samuti nagu inimõigused on universaalsed, peavad ka reeglid kehtima kõigile ühtemoodi. Paljudes reeglites nähakse ette nii õigused kui ka kohustused. Näiteks jalgpalluril on lubatud lüüa palli, aga mitte kaasmängijat. Reeglite rikkumisele järgneb karistus.

Mängureeglite muutmise protsessi võib võrrelda sellega, kuidas tegelikus elus muudetakse seadusi. Kas neid muudetakse ühepoolse korraldusega ning kas muutjaks on seadusandja või rahvas, kellel on võimalus osaleda rahvahääletusel või esitada oma seisukohti vabaühenduste või muude kanalite kaudu?

Analüüsis võite arutada järgmisi küsimusi:

• Millised mängud osalejatele kõige rohkem meeldisid? Mis teeb ühest mängust hea mängu?
• Kui tähtis on igaühe osaluse tagamiseks see, et mängul oleks selge eesmärk ja õiglased reeglid?
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid võib pidada pluralistlikus maailmas elamise reegliteks. Kas need on head reeglid? Näiteks kas need on kõigile mängijatele (kõigile maailma inimestele) ühtviisi vastuvõetavad? Kas reegleid on piisavalt või liiga palju? Kas reeglid on õiglased? Kas kõik osapooled (riigid) mängivad reeglite järgi? 

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui rühmale pakuvad huvi ka muud võrdsusega seotud küsimused, võib neile meeldida harjutus "Tee Võrdsusemaale", milles käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse problemaatikat. Imiteeringuharjutuses "Rüselus rikkuse ja võimu pärast" vaadeldakse majandusliku jõukusega seotud ebavõrdsust. See harjutus tõstatab ka võrdsete võimalustega seotud küsimusi, mida saab omakorda seostada puudega inimeste olukorraga.

Ideid tegutsemiseks

Korraldage ühiselt spordipäev. Kutsuge teiste ühingute noori oma leiutatud mänge mängima. Rühm peab otsustama, kuidas tagada, et igaüks saaks sellel üritusel osaleda.

Looge kontakt ühendusega Sport Kõigile, et lisada oma mängud rahvusvahelise spordipäeva programmi. Võtke ühendust kohaliku puudega inimesi toetava organisatsiooniga ning uurige, kuidas te saaksite nende töös kaasa lüüa ja neid abistada.

Korraldage oma kooli, ühinguruumi või kohtumispaiga ülevaatus ning tehke ettepanekuid, kuidas seda saaks lihtsate vahenditega kohandada puudega inimeste vajadustele.

Lisateave

Ühendus Sport Kõigile (TAFISA) on enam kui 130 riigist pärit üle 200 liikmesorganisatsiooni koondav rahvusvaheline üldist spordiharrastust edendav organisatsioon.  Ta korraldab praktilise tegevuse programme ja üritusi tihedas koostöös näiteks Rahvusvahelise Olümpiakomitee, Maailma Terviseorganisatsiooni, Rahvusvahelise Sporditeaduste ja Kehalise Kasvatuse Nõukogu ja UNESCOga.

TAFISA korraldab ka rahvusvahelist spordipäeva (World Challenge Day). Rahvusvaheline spordipäev on üldist spordiharrastust ja kehalist aktiivsust edendav rahvusvaheline sõbralik võistlus maailma kohalike omavalitsuste vahel. Osaleda võivad kõik. Rahvusvahelisel spordipäeval saavad osaleda nii ainult mõne tuhande elanikuga omavalitsusüksused kui ka maailma suurimad linnad. Eesmärk on edendada kehalist aktiivsust ja üldist spordiharrastust mitte üksnes niigi heas vormis olevate inimeste seas, vaid tegevusvõimaluste pakkumisega igast vanusest, soost ja igasuguse võimekusastmega inimestele. Ainus tingimus on, et mänguga peab kaasnema mingisugune kehaline tegevus, mis kiirendab osalejate pulsisagedust 15 minutiks. 

Noorte olümpiamängud: Noorte olümpiamängude idee on innustada kogu maailma noori spordiga tegelema ning olümpialike väärtuste järgi elama.

Paraolümpiamängud: Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee eesmärk on võimaldada puudega sportlastel jõuda sportlike saavutusteni ning pakkuda sportimisvõimalusi nii algajatele kui ka tipptasemel puudega sportlastele. Lisaks tahab Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee levitada paraolümpia väärtusi, milleks on vaprus, sihikindlus, motiveeritus ja võrdsus.

Töö käigus võib nii teil kui ka osalejatel tekkida vajadus teha täpsemat vahet mõistete kurtus, kurt ja vaegkuulja vahel.

Kurtus – paljude kurtide omandatud kultuuriline, keeleline ja poliitiline identiteet. Kurtide kogukonna liikmed järgivad oma eripäraseid kultuurinorme, väärtushinnanguid ja traditsioone. Enamasti kasutavad selle kogukonna liikmed oma esimese keelena viipekeelt.

Kurt – meditsiiniline nimetus kuulmislangusega inimese kohta, kes ei kuule tavalist kõnet ja ümbritsevaid helisid.

Vaegkuulja – isik, kellel on teatav kuulmislangus ning kes kasutab suhtlemiseks peamiselt suulist kõnelemist, mida toetab huultelt lugemine. Vaegkuulja võib kasutada kuuldeaparaati ja/või sisekõrva implantaati ning võib täiendada oma allesjäänud kuulmisvõimet abistavate vahenditega. Ta võib vastata meditsiinilisele kurdi määratlusele, kuid suudab tehniliste abivahendite, spetsiaalse kasvatuse ja väljaõppe abil toimida vaegkuuljana.

Terminiseletusi ning teavet puudehalvustamise ja inimõiguste seoste kohta võib leida 5. peatüki puudeid ja puudehalvustamist käsitlevast alaosast.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Rollikaardid

Sa oled kurt.
Kasuta kõrvatroppe. Sa saad rääkida (aga ei kuule).
Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled vaegkuulja.
Pane kõrva vatitropid. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled ratastooli kasutav inimene.
Istu ratastooli ja tee endale selgeks, kuidas sellega liikuda. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled inimene, kelle üks käsi on amputeeritud.
Palu, et kaaslased seoksid sul ühe käe sidemega selja taha. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata

Sa oled ilma käteta inimene.
Palu, et kaaslased seoksid sul mõlemad käed sidemega selja taha. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa lonkad ühte jalga.
Seo puuklots sidemega ühe jala alla, otsekui oleks üks jalg teisest pikem. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled ühe jalaga inimene.
Kinnita üks jalg sidemega reie tagaküljele, otsekui oleksid see põlve alt amputeeritud. Kasuta karke. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled intellektipuudega inimene.
Sa oled närviline, sul napib enesekindlust ja sul on vaja, et inimesed sulle kõike väga täpselt seletaksid. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled pime.
Pane pähe silmaside. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled kurttumm.
Kasuta kõrvatroppe. Sa ei kuule ja ei saa rääkida. Sa kasutad suhtlemiseks viipekeelt, kirjutamist ja joonistamist. Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.

Sa oled puueteta inimene.
Püüa kehastada rolli realistlikult, ilma liialdamata ja stereotüüpidesse laskumata.