Osalejad koostavad ühiselt sõnapilve, mis kujutab nende mõtteid ja tundeid seoses sõjamälestusmärkidega.
Seotud õigused
Õigus elule, vabadusele ja turvalisusele
Õigus osa võtta kultuurielust
Mõtte- ja südametunnistuse vabadus
Eesmärgid
Mõelda järele riigi minevikku puudutavate faktide ja müütide ning sõjamälestusmärkide rolli üle
Arendada loovust ja iseseisva mõtlemise oskust
Soodustada kujutlusvõime ja kaastunde arengut
Materjalid
Märkmetahvli paber
Kleeplint
Palju värvilisi markereid
Fotod sõjamälestusmärkidest (soovi korral)
Sõnapilvede näidised (soovi korral)
Ettevalmistus
Valmistage ette suur paberileht (umbes 1,5 x 1,5 m), ühendades kleeplindiga mitu märkmetahvli lehte. Valmiv leht peab olema piisavalt suur, et sellel jätkuks ruumi kõigile rühma liikmetele. Tõmmake lehe keskele õrn joon.
Oluline kuupäev
8.-9. maiTeises maailmasõjas hukkunute mälestamise ja lepituse aeg
Juhised
Kontrollige, kas kõik osalejad teavad, mis on „sõnapilv”, ning selgitage, et rühma ülesanne on koostada paberkujul sõnapilv, mis peaks iseloomustama sõjamälestusmärkidega seostuvaid tundeid ja mälestusi.
Paluge osalejatel iseseisvalt mõelda mõnele kodukandis asuvale mälestusmärgile, mis on püstitatud mõne sõja, näiteks Teise maailmasõja mälestuseks. Nad peaksid püüdma meenutada selle välimust ning mõtlema tunnetele, mõtetele ja seostele (nii positiivsetele kui ka negatiivsetele), mida see mälestusmärk neis tekitab.
Paluge igaühel võtta üks värviline marker ja leida suure paberilehe ümber endale koht. Nüüd peaks igaüks kirjutama lehele oma isiklikud märksõnad, lähtudes järgmistest üldpõhimõtetest:
a. Sõnad on täiesti individuaalsed: need vastavad lihtsalt sellele, mis tundeid see objekt kelleski tekitab.
b. Negatiivsed seosed tuleks kirjutada keskjoonest vasakule; mida negatiivsemad need on, seda lähemal peaksid need olema paberi vasakule servale.
c. Positiivsed märksõnad tuleks kirjutada paberi keskjoonest paremale; mida positiivsemad need on, seda lähemal peaksid need olema paberi paremale servale.
d. Mälestusmärgiga seotud tugevamad tunded tuleks kirja panna suuremas (paksemas) kirjas ning nõrgemad seosed väiksemas kirjas.
Kui osalejad on oma märksõnad kirja pannud, paluge neil kaugemalt vaadata tekkinud üldpilti. Esitage järgmised küsimused:
Kas „pilvest” hakkab silma mõni selge sõnum või reeglipära?
Kas mõni silt on kellegi jaoks üllatav?
Kas tekkis rohkem positiivseid kui negatiivseid tundeid või vastupidi? Mis iseloomustab kõige tugevamaid tekkinud tundeid?
Kas mälestust sõjast tuleks tulevastele põlvedele edasi anda just sel viisil? Mis siit puudu on või mida oleks vaja pildi tasakaalustamiseks?
Paluge nüüd osalejatel uuesti markerid kätte võtta. Seekord ei peaks nad mõtlema olemasolevatele mälestusmärkidele, vaid kujuteldavale mälestusmärgile, mis edastaks sõja kohta – neist igaühe jaoks – kõige olulisemat sõnumit. Seda tehes peaksid nad kordama eelnevalt läbi tehtud siltide kirjutamise protsessi nii, et igaüks kirjutab oma märksõnad samale suurele paberilehele. Selgitage, et esimene sõnapilv moodustab juba avaliku ruumi, mida enam kustutada ei saa, seega peaksid uued sõnad paiknema esimeste peal.
Kui „pilv” on valmis, paluge osalejatel uuesti vaadata tervikpilti ning minge siis edasi analüüsi ja hindamise juurde.
Analüüs ja hindamine
Hakatuseks rääkige sõnapilve koostamise protsessist ning seejärel käsitlege mälestamise ja inimõigustega seotud küsimusi.
Kui suurt mõju suutis keegi pilve lõplikule väljanägemisele avaldada? Kas keegi oli pettunud, et teiste inimeste märksõnad jäid paberil silmatorkavamaks kui tema omad?
Kas teise pilve koostamise ajal tegutses igaüks iseseisvalt või tekkis kiusatus arutada oma ideid teiste osalejatega või valida paberile kantavaid märksõnu ühiselt?
Kui suurel määral mõjutasid teid teiste inimeste kirjutatud või juba paberil olevad märksõnad?
Kui palju erineb lõplik pilv esialgu valminud pilvest ning mis on selle põhisõnumid?
Kas lõplik pilv kajastab tulevaste põlvede jaoks olulisi sõnumeid Teise maailmasõja kohta paremini kui esimene? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
Miks kipuvad ametlikud mälestusmärgid sõda „ilustama”? Kas teie arvates peaks sõda ilustama?
Kas teate, et Genfi konventsioonidega on ka sõja ajaks kehtestatud teatud miinimumreeglid, mida võitlevad pooled peavad järgima? Kas oskate mõnda neist nimetada?
Kas teie arvates on õige, et sõdurid kaotavad sõja ajal sisuliselt oma õiguse elule?
Millist sõnumit edastavad ametlikud mälestusmärgid teise poole, „vaenlase” kohta? Kuidas me peaksime seda sõnumit täna mõistma?
Kui lihtne või raske oli teil kujutleda teistsugust mälestusmärki? Milline see välja näeks? Mis oli teie arvates oluline ja mis oli kõige raskem?
Kas üks mälestusmärk saab üldse tagada seda, et me ei unusta sõjakoledusi? Kas see peaks olema vähemalt eesmärk?
Kuidas tahaksid sõja üle elanud või selles hukkunud inimesed teie arvates, et inimesed seda ajalooperioodi mäletaksid? Kas nende sõnapilv erineks teie omast?
Kui oleksite kaotanud sõjas mõne lähedase inimese, siis milline peaks olema temast alles jääv mälestus ning mida te tahaksite öelda tulevastele põlvedele sõja kohta?
Kas see harjutus aitas teil inimõigusi paremini mõista? Kuidas?
Nõuandeid korraldajatele
Soovi korral võite tuua mängu ka värvid. Näiteks võite soovitada, et kõik negatiivsed seosed pandaks kirja musta värviga ja kõik positiivsed mõne muu värviga. Samuti võite kasutada tumedamaid ja heledamaid toone vastavalt sellele, kas sõna asub keskjoonele lähemal või sellest kaugemal. Kui tahate, et teine pilv esimesest eristuks, võite paluda, et osalejad kasutaksid nende kirjutamiseks eri värve.
Võite kasutada mälestusmärkide fotosid, kui neist võiks teie arvates abi olla, aga harjutus võib toimida paremini nii, et osalejad koostavad esimese sõnapilve üksnes mälu põhjal. See toob paremini välja, millised mälestusmärkide tekitatud sõnumid on kõige püsivamad.
Ärge kulutage esimesele arutelule (4. punkt) liiga palju aega. See peaks aitama välja tuua erinevaid mõtteid selle kohta, kuidas me minevikku mäletame, ning soodustama loovat mõtlemist teistsuguste mälestusmärkide teemal. Kui osalejatele tundub, et juba esimene pilv kajastab seda, kuidas ajaloosündmusi tuleks nende arvates mäletada, püüdke kasutada 5. peatükis mälestamise teema taustateabes esitatud ideid.
Lubage osalejatel pilve koostamise teisel etapil olemasolevat pilve vabalt kohandada või muuta ning oma ideid üksteisega arutada – kuigi lõpuks peaks igaüks siiski iseseisvalt töötama.
Teises ringis peaks uute sõnade lisamiseks olema veel piisavalt ruumi. Teile võib tunduda, et pilv läheb liiga kirjuks, aga see kehtib ka tegelikus elus toimuva sildistamise puhul – teiste inimeste varasemad hinnangud on juba olemas ja neid ei saa muuta. Uute sõnade kirjutamine vanade peale aitab näidata, et arusaamad on väga kultuurikesksed ning kui kõik ülejäänud inimesed mõtlevad teisiti, on väga raske oma seisukohti kuuldavaks teha. Kui teile siiski tundub, et kahe eraldi sõnapilve abil oleks rühmal lihtsam oma ideid ja tundeid analüüsida, võite ka seda teha.
Variandid
Otse paberile kirjutamise asemel võivad osalejad kirjutada märksõnad sõnalehtedele, mida on lihtne liigutada. See võimaldab teisel etapil lihtsamini muudatusi teha, näiteks paigutada sarnased sõnad lehel ühte kohta.
Soovi korral võite lähtuda Teise maailmasõja asemel ka mõnest muust ajaloosündmusest, mis antud rühmale paremini sobib, näiteks holokaust, Esimene maailmasõda, kodusõda või piirkondlik sõda. Ainus oluline tingimus on see, et selle ajaloosündmuse mälestamiseks korraldatakse mingisuguseid avalikke üritusi.
Noortele võib huvi pakkuda see, kui nad saavad oma arusaamu sõjast võrrelda mõne sellise inimese omaga, kes ise on sõja üle elanud. Pärast esimese sõnapilve koostamist võite harjutuse katkestada ning paluda osalejatel küsitleda vanema põlvkonna esindajaid, et saada teada, kuidas nende meelest tuleks sõjamälestust tulevastele põlvedele edasi anda ning kas praegused sõjamälestusmärgid on nende arvates rahuldavad.
Sõnapilve (paberil või elektroonilise) koostamist saab kasutada jätkutegevusena paljude Kompassi harjutuste puhul, eriti kui tahate, et tulemuseks oleks väljapanemiseks sobiv visuaalne materjal.
8.–9. mai asemel võib oluliste kuupäevadena kasutada ka holokausti mälestuspäeva 27. jaanuari või orjakaubanduse ja selle lõpetamise mälestuspäeva 23. augustit.
Soovitusi jätkutegevusteks
Loendage kokku kodukandi tänavad, mis on saanud nime tuntud väejuhtide või lahingute järgi, ning kuulsate rahuvõitlejate auks nimetatud tänavate arv. Uurige välja, kes vastutab kohalikus omavalitsuses tänavate nimetamise eest, ning pakkuge välja mõned inimesed, kes vääriksid omanimelist tänavat.
Kui noored tahaksid näha, kuidas nende sõnapilv arvutis välja näeks, võite paluda kahel vabatahtlikult paberile kirjutatud sõnad aadressil http://www.wordle.net/create arvutisse sisestada. Siis võivad nad selle välja printida või salvestada mõnda avalikku galeriisse, et nende mõttetöö tulemus oleks talletatud ja kõigile nähtav.
Samuti võite kaaluda harjutust "Üks minut", kus soovitatakse mõelda ajaloosündmuste mälestamise ja Hitleri ehitatud Berliini olümpiastaadioniga seotud probleemidele.
Kui rühm sooviks käsitleda mees- ja naiskangelasi ning seda, mille eest me neid mäletame ja austame, võite viia läbi harjutuse "Kangelased".
Ideid tegutsemiseks
Isegi kui viite harjutuse läbi ühekorraga, võite siiski noortele soovitada, et nad räägiksid vanema põlvkonna esindajatega ja koguksid neilt teavet.
Korraldage mälestusüritus, et mälestada mõnd rahu eest võidelnud kangelast. See võib olla muusika- või tantsufestival, näitus või häppening, mille käigus rajatakse ühine mälestusmärk. Tehke üritusele reklaami ning paluge osalejatel võtta kaasa ese, mis nende jaoks sümboliseerib mälestamist. Variante on palju: valge mooniõis, sõjas hukkunud sugulase foto või kingad, mida varjupaigataotleja kandis esimest korda oma uude elukohariiki jõudes.
Lisateave
„Sõnapilv” on teatud märksõnade visuaalse kujutamise vorm. Tavaliselt on sõnad paigutatud tähestiku järjekorras ning eri sõnade tähtsust tähistatakse kirjasuuruse või värviga. Seega võib sõnapilve pidada ka loominguliseks diagrammiks. See idee kujunes välja internetis, kus sõnapilve märksõnad on tihti ka hüperlingid, mis juhatavad vastava märksõnaga seotud materjalide juurde.
• Tõmmake lehe keskele õrn joon.
• Negatiivse varjundiga märksõnad tuleks kirjutada keskjoonest vasakule; mida negatiivsemad nad on, seda lähemal peaksid nad olema paberi vasakule servale.
• Positiivsed seosed tuleks märkida lehe paremale poolele; mida positiivsemad nad on, seda lähemal peaksid nad olema paberi paremale servale.
• Mälestusmärgiga seotud tugevamad tunded tuleks kirja panna suuremas (paksemas) kirjas ning nõrgemad seosed väiksemas kirjas.
