Juhised

1. Selgitage, et harjutus annab osalejatele võimaluse jagada oma mõtteid ja tundeid seoses isiklike vägivallakogemustega, st nii nende suhtes tarvitatud vägivallaga kui ka nende endi vägivaldse käitumisega.
2. Kontrollige, et kõik osalejad teaksid ja mõistaksid osaluspõhise rühmatöö reegleid: igaühte tuleb suhtuda austusega, inimeste öeldud sõnad jäävad konfidentsiaalseks ning kedagi ei sunnita ütlema midagi, mis on talle ebameeldiv.
3. Korraldage lühike ajurünnak seoses sõnaga „vägivald”, paludes osalejatel tuua näiteid igapäevaelus esinevast vägivallast: sõimamine, solvangud, sarkasm, järjekorras ettetrügimine, laste löömine, kaklemine, tänavajõukude ähvardused, murdvargus, taskuvargus, vandalism jne.
4. Paluge igaühel mõelda viie minuti jooksul oma elus esinenud juhtumitele, kui:

• keegi oli tema suhtes vägivaldne;
• ta ise käitus kellegi suhtes vägivaldselt;
• ta nägi pealt vägivaldset käitumist, aga ei sekkunud.

5. Paluge vabatahtlikel rääkida oma kogemustest teistele, et rühm saaks ühiselt neile mõelda. Nad peaksid kirjeldama toimunut ja oma tundeid selle suhtes. Püüdke saada näiteid nii punkti a, b kui ka c alla kuuluvate juhtumite kohta.

6. Kirjutage näited märksõnadega märkmetahvlile. 

Analüüs ja hindamine

Alguses rääkige lühidalt harjutusest endast: kas see oli raske või kerge ja miks. Seejärel analüüsige näidetes kirjeldatud juhtumite põhjusi ja tagajärgi.

• Miks need vägivaldsed olukorrad juhtusid?
• Miks te käitusite just sel kombel?
• Kuidas oleksid rühma teised liikmed samas olukorras käitunud?
• Mida oleks saanud teisiti teha? Kas rühma liikmetel on soovitusi?
• Kas keegi oleks saanud midagi teha, et vahejuhtumit ära hoida?
• Mis takistas teid punkti c alla kuuluvate juhtumite puhul sekkumast?
• Kas kõigil juhtumitel oli mingeid ühiseid põhjusi või olid kõik erinevad?
• Kui paljud juhtumid olid tingitud arusaamatustest, kui paljud kibestumusest, kiusust või armukadedusest ja kui paljud kultuuride, kommete, arvamuste või tõekspidamiste erinevustest?
• Kuidas selgitaksid osalejad sõna „sallivus” tähendust? Millise definitsiooni nad sellele annaksid?
• Kas me peaksime olevad sallivad teiste inimeste igasuguste tegude või sõnade suhtes?
• Miks on sallivus inimõiguste kaitsmisel oluline väärtus? 

Nõuandeid korraldajatele

Rõhutage, et harjutuse eesmärk on õppida paremini vägivallaga toime tulema. Selleks tuleb osata ära tunda vägivalla põhjusi, mõista seonduvaid tundeid ning arendada oskust enesekindla tegutsemisega olukorda kontrollida. Põhirõhk on sellel, et leida vägivallatuid võimalusi vägivaldsetele olukordadele reageerimiseks, mitte sellel, et aidata inimestel valusatest mälestustest üle saada. Öelge osalejatele, et kui kellelegi neist on vägivallaga kannatusi põhjustatud, võivad nad alati tulla teiega nelja silma all rääkima ning te aitate neil leida professionaalse nõustaja.

Olge valmis üllatusteks ning pakkuge tuge neile, kelle jaoks see harjutus on raske või traumaatiline. Teil ei ole võimalik teada igaühe tausta ega seda, mis kellegi perekonnas kunagi on toimunud või praegu toimub. Võimalik, et mõnel osalejal on halbu vägivallakogemusi, näiteks laste ahistamine, perevägivald, psühholoogiline või emotsionaalne ahistamine, küberkiusamine, seksuaalne ahistamine, rassism, koolis või tööl kiusamine, agressiivsed autojuhid, enesevigastamine, enesetapukatse, vaenukuriteod, terrorism, genotsiid, sõda, sõjakuriteod või vägivallakuriteod.

Öelge osalejatele, et nad peaksid meeles inimõiguste ülddeklaratsiooni 1. artiklit: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.” Kui me tahame, et teised seda artiklit järgiksid, peame ka ise seda tegema.

Kui rühmas on üle kümne inimese, võite jagada nad oma lugude rääkimiseks väiksematesse rühmadesse.

Variandid

See rühmatöö sobib hästi näitlemisharjutuseks. Paluge kahel, kolmel või neljal osalejal esitada mõne näidisjuhtumi kohta lühinäidend. Ülejäänud rühm on pealtvaatajate rollis. Teatud kohtades võite siis etenduse peatada ning küsida publikult kommentaare või soovitusi, kuidas tegevus peaks edasi minema. Teise variandina võivad publiku liikmed otseselt sekkuda, vahetada mõne näitleja välja ja suunata tegevust mõne teistsuguse lahenduse suunas.

Foorumteatri asemel võite kasutada ka  "pilditeatri meetodit". See on väga tõhus meetod, kui eesmärk on panna inimesi vägivalla üle järele mõtlema. Paluge ühel osalejal (skulptoril) luua mõne osaleja kaasabil kollektiivne skulptuur, et tekiks mõnda vägivallaolukorda kujutav elav pilt või stseen. Kui skulptor on lõpetanud, saab ülejäänud rühm võimaluse kommenteerida ja küsimusi esitada. Järgmisena tuleks kujutatud stseeni muuta nii, et tekiks positiivne vägivallatu pilt samast olukorrast.

Soovitusi jätkutegevusteks

Soovi korral võite arutlusele võtta UNESCO sallivuse põhimõtete deklaratsioonis sisalduva vasturääkivuse, mis tekitab küsimusi sallivuse piiride kohta. Selle kohaselt on sallivus kooskõlas inimõiguste austamisega, kuid ei tähenda sotsiaalse ebaõigluse talumist või oma veendumustest loobumist või teiste veendumustele alistumist. Seega võib igaüks elada oma veendumuste kohaselt ja tunnustada teiste inimeste õigust elada oma veendumuste kohaselt. Paluge rühmal kaaluda, et kui sallivus ei tähenda sotsiaalse ebaõigluse talumist, siis kuidas on samal ajal võimalik tunnustada teiste inimeste õigust elada oma veendumuste kohaselt, eriti kui need veendumused juhtuvad olema rassistlikud või fanaatilised.

Uurige, millised organisatsioonid pakuvad tuge vägivallaohvritele, näiteks usaldustelefonid või ohvrite toetusvõrgustikud. Otsige teavet ka muude organisatsioonide kohta, mis edendavad ühiskonnas mõistmist ja sallivust.

Kui tahate rahu ja vägivalla teemaga edasi töötada, võite kaaluda perevägivalda käsitlevat harjutust "Peresisesed asjad", küberkiusamist lahkavat harjutust "Minu elu pole kõigile vaatamiseks" või kiusamisteemalist harjutust  "Kas on teisi võimalusi? ".

Ideid tegutsemiseks

Võtke ühendust mõne rahu ja vägivallatust edendava organisatsiooniga ning küsige, kuidas te saaksite neid vabatahtlikuna aidata.

Lisateave

Oma 2002. aastal avaldatud esimese aruandes vägivalla ja tervise kohta maailmas määratles Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vägivalda järgmiselt: „füüsilise jõu või võimu tahtlik kasutamine iseenda, teise isiku, rühma või kogukonna vastu või sellega ähvardamine, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, väärarenguid või ilmajäetust”.

UNESCO sallivuse põhimõtete deklaratsioon

Artikkel 1. Sallivuse tähendus

1.1 Sallivus on meie maailma kultuuride rikkaliku mitmekesisuse, inimese erinevate eneseväljendamise vormide ja olemise viiside austamine, aktsepteerimine ja mõistmine. Seda soodustavad teadmised, avatus, suhtlemine ning mõtte-, südametunnistuse ja veendumuste vabadus. Sallivus on harmoonia erinevuste vahel. See ei ole ainult moraalne kohus, vaid ka poliitiline ja kultuuriline nõue. Sallivus on voorus, mis teeb võimalikuks rahu, aidates kaasa sellele, et sõjakultuur asenduks rahukultuuriga.

1.2 Sallivus ei ole järeleandmine, üleolev armulikkus ega liigne leplikkus. Sallivus on eelkõige aktiivne suhtumine, mille aluseks on üleüldiste inimõiguste ja igaühe põhivabaduste tunnustamine. Mitte ühelgi juhul ei tohi sallivust kasutada nende põhiväärtuste rikkumise õigustamiseks. Sallivust tuleks ilmutada indiviidide, gruppide ja riikide tasandil.

1.3 Sallivus – see on kohustus toetada inimõigusi, pluralismi (sealhulgas kultuuride paljusust), demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet. Sallivuse mõiste tähendab loobumist dogmatismist, ühe tõe absoluutseks kuulutamisest ning rahvusvaheliste inimõiguste normide jaatamist.

 1.4 Kooskõlas inimõiguste austamisega ei tähenda sallivus sotsiaalse ebaõigluse talumist, oma veendumustest loobumist või teiste veendumustele alistumist. See tähendab igaühe vabadust jääda oma veendumuste juurde ja teiste inimeste samasuguse vabaduse tunnustamist. See tähendab arusaamist, et inimesed on üksteisest erinevad oma välimuse, ühiskondliku positsiooni, kõne, käitumise ja väärtuste poolest ning neil on õigus elada rahumeelselt just sellistena nagu nad on. See tähendab ka seda, et oma vaateid ei tohi teistele peale suruda.

ÜRO rahvusvaheline vägivallatuse päev on ülemaailmne tähtpäev, millega edendatakse vägivallatut käitumist hariduse ja teadlikkuse tõstmise abil. Seda tähistatakse iga aasta 2. oktoobril, Mahatma Gandhi sünnipäeval.