Juhised

1. Tutvustage ülesannet. Selgitage, et osalejad peavad mängima õhtut ajalehetoimetuses, kus pannakse kokku järgmise päeva lehe esikülge. Kuigi tegemist on kohaliku lehega, on toimetus võtnud eesmärgiks teavitada lugejaid ka aktuaalsetest maailmaprobleemidest, sh inimõigustega seonduvast.
2. Näidake osalejatele näidisena mõne ajalehe esikülge ning juhtige tähelepanu selle tüüpilistele elementidele ja küljendusele. 
3. Näidake osalejatele lauale välja pandud fotosid. Paluge neil ümber laua vaikides ringi käia ja esialgu mitte midagi kommenteerida. Selgitage, et nad peavad tööle hakkama nendesamade fotodega. Nad võivad neid kasutada ja tõlgendada täpselt nii, nagu ise tahavad.
4. Nüüd jagage osalejad kolmeks 6–8-liikmeliseks töörühmaks. Igaüks neist peaks kehastama erineva ajalehe toimetuskolleegiumi. Nende ülesanne on kavandada ja kujundada homse lehe esikülg.
5. Paluge igal rühmal anda oma ajalehele nimi.
6. Laske toimetustel töötada. Jagage igale rühmale paber ja pliiatsid, liim ja käärid, aga ärge andke neile veel fotosid.
7. Korrake juhiseid. Nad peavad esmalt oma lehe esikülje kujundama ja küljendama.
8. Neil on tund aega, et valida välja neli või viis uudist, mida nad tahavad esiküljel näidata. Tuleks mõelda muljele, mille esilehekülg jätab. Esiküljel ei ole vaja ära tuua kogu uudist, vaid piisab pildist, pealkirjast, autori nimest ja sissejuhatusest. Osalejad ei pea teksti lehele kirjutama, vaid lihtsalt näitama selle asukohta lehel viirutatud kastiga.
9. Soovitage neil alustuseks läbi arutada teemad või probleemid, mida nad tahavad uudistes kajastada. Öelge neile, et kümne minuti pärast saavad nad trükiosakonnast kätte lehte minevad fotod.
10. Kui rühmad on umbes 10 minutit töötanud, jagage igale rühmale välja üks fotode komplekt. Seejärel on neil veel 50 minutit oma töö lõpetamiseks.
11. Kui rühmad on lõpetanud, peaksid nad panema tulemuse välja kõigile vaatamiseks. Minge edasi analüüsi ja hindamise juurde. 

Analüüs ja hindamine

Alustage harjutuse enda analüüsiga ning jätkake siis aruteluga meedia, inimõiguste ja tegutsemistahte üle.

• Kuidas rühmad oma tööd korraldasid? Kas nad töötasid kõik koos või töötati erinevate lugude kallal üksi, kahe- või kolmekaupa? Kuidas tehti otsused töökorralduse ja käsitletavate lugude kohta? Kas oli üks otsustaja või tehti otsused ühiselt? Kas kõik tundsid, et nad said osaleda ja nende arvamusega arvestati?
• Mille põhjal valisid osalejad välja kajastatavad teemad või uudislood? Kas pilt valiti välja uudisloo põhjal või vastupidi? Ehk – kas osalejad valisid kõigepealt välja esiküljel ilmuva uudise ja leidsid siis selle illustreerimiseks sobiva pildi või said nad inspiratsiooni mõnest fotost ja mõtlesid seejärel välja sellega haakuva loo?
• Milliseid teemasid või uudiseid kajastati? Kuidas need seostuvad inimõigustega? Kas oli lugusid, mida mõni rühma liige oleks tahtnud kasutada, aga mis tuli kõrvale jätta? Miks need kõrvale jäeti?
• Kui sarnased või erinevad on valminud esiküljed? Kas eri rühmad on kasutanud samu teemasid või fotosid?
• Kas eri rühmad on kasutanud sama fotot erinevalt?
• Kuidas osalejad uudiseid jälgivad? Ajalehti lugedes, telerist, raadiost või internetist? Miks nad uudised jälgivad (või ei jälgi)?
• Kas nad üritasid selles harjutuses matkida traditsioonilist ajalehe esikülge või proovisid teha midagi uuenduslikku? Mis on kõige tõhusam vahend lugejate tähelepanu köitmiseks?
• Millised uudised domineerivad tegelikus meedias?
• Kas inimõiguste teemad on meedias üldiselt piisavalt hästi kajastatud?
• Kui sageli on uudise juures otsesõnu mainitud, et see seostub inimõigustega?
• Meediaga seoses on üks suuremaid vaidlusküsimusi selle „objektiivsus”. Kas osalejate meelest on võimalik esitada uudiseid objektiivselt? Kas see on võimalik? Kas see on vajalik?
• Milliseid inimõigusi või inimõiguste rikkumisi on osalejate lehelugudes kajastatud?
• Kas nad püüdsid oma lugudes seostada põhjust ja tagajärge, põhja ja lõunat, arengut ja keskkonda, rikkaid ja vaeseid jne. Kuidas päris meedia neid küsimusi kajastab? 
• Millised pildid tulevad osalejatele silme ette, kui nad mõtlevad mujal maailmas elavatele noortele? Kuidas erinevad ettekujutused vaestes ja rikastes riikides elavatest noortest?
• Kas oli mõni oluline teema või probleem, mida kasutatud fotokomplekt ei kajastanud? 

Nõuandeid korraldajatele

Harjutuse jaoks piltide valimisel tuleks jälgida, et need oleksid piisavalt mitmekesised ning ei oleks stereotüüpsed. Päris uudistes kajastatakse sageli tapmisi, sõdu ja muid õnnetusi ning harva leidub neis positiivseid sõnumeid. (Aafrikas toimub ka muud peale sõdade ja näljahäda!) Valige osalejatele antavad pildid nii, et nende seast oleks võimalik valida fotosid nii „heade” kui ka „halbade” uudiste juurde. Piltidel peaksid olema esindatud eri vanused, sood, rassid, kultuuritaustad, geograafilised asukohad jne. Arvestage ka noori huvitavate teemadega ning lisage valikusse pilte, mis seostuvad populaarsete uudislugude ja inimestega. Ideid piltide valimiseks võite leida allolevast nimekirjast.

Harjutust sisse juhatades juhtige osalejate tähelepanu tüüpilise esilehekülje elementidele ja küljendusele: lugeja tähelepanu köitev pealkiri ja autori nimi (nt „keskkonnakorrespondent Mohammad Schmidt”). Järgneb lühike sissejuhatus ning seejärel teksti põhiosa. Rääkige sellest, kuidas kasutatakse pilte lugude illustreerimiseks või lugeja tähelepanu köitmiseks. Juhtige tähelepanu ka sellele, mida piltidel ei näidata. Selgitage, kuidas pilte lõigatakse, et suunata tähelepanu sellele, mida fotograaf (või fototoimetaja) tahab näidata. Samuti rääkige pildiallkirjade koostamisest. Seda tehes võib olla kasulik kasutada võõrkeelset ajalehte – nii on lihtsam ignoreerida teksti sisu ja keskenduda ainult pildi põhjal tekkivale muljele.

Julgustage rühmi, et nad oleksid oma ideedes ja nende esitlusviisis loomingulised. Nad võivad kirjutada teksti, lõigata fotosid sobivaks ja joonistada karikatuure. Valmiv ajaleht võib olla tõsise, humoorika või iroonilise alatooniga. Sõltuvalt rühma taustast peate ise otsustama, kui palju sellist ajakirjanikutöö köögipoolt neile lahti rääkida ja kui palju lasta neil endal välja mõelda.

Variandid

Selle harjutuse võib üles ehitada ka raadio- või telesaate ümber. Kui valite telesaate võimaluse, oleks väga hea, kui saaksite näidata pimendatud ruumis arvutist või projektorist pilte seinale, et osalejatel tekiks realistlikum telerivaatamise mulje. Veel üks variant on koostada veebilehekülg või blogi.

Soovitusi jätkutegevusteks

Arutage rühma koostatud uudislugudega seotud õiguste aspekte. Näiteks kuidas on need õigused meie riigis kaitstud?

Osalejad võiksid võtta ühendust kohaliku ajalehe, raadio- või telejaamaga ning uurida ajakirjanike käest, kuidas nende töö käib, ja vestelda ajakirjanduse objektiivsusest ning sellest, kuidas kajastatakse meedias muu maailma sündmusi ja inimõigustega seotud küsimusi.

Kui rühmale meeldib piltidega tegeleda ning neid huvitab, kuidas meedia pilte kasutab ja vahel kuritarvitab, võib neile soovitada harjutusi „Osa pildist” ja „Pildiallkirjad”, mida on kirjeldatud harjutuse "Piltidega mängimine". alapunktis „Rohkem võimalusi piltidega mängimiseks”. Kui rühmale meeldivad kiiret mõtlemist eeldavad harjutused, võivad nad proovida kätt harjutusega "Üks minut", milles käsitletakse spordi ja inimõiguste vahekorda.

Kui aga rühm eelistaks lõõgastuda ja muusikat kuulata, saades samal ajal teadmisi teiste rahvaste, kultuuride, muusika ja keele kohta, võite kaaluda õppepaketis All Different – All Equal sisalduvat harjutust „Knysna Blue”.

Ideid tegutsemiseks

Paljud kohalikud raadiojaamad võimaldavad kogukonna ühendustel ise raadiosaateid teha. Viige rühmaga läbi projekt, et teha raadiosaade mõnel osalejate jaoks olulisel teemal, näiteks pealkirjaga  „Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”.

Saidilt  www.newtimes.dk leiate näiteid selle kohta, kuidas varjupaigataotlejad on Taanis meediat kasutanud. Soovi korral võite aidata oma riigis varjupaigataotlejatel (või muul vähemusrühmal) midagi sarnast teha.

Kasutage oma sõnumite avaldamiseks nii kohalikku meediat (raadio, ajalehed) kui ka ülemaailmseid kanaleid, nagu sotsiaalvõrgustikud (Facebook, Twitter) ja blogid.

Lisateave

Allpool on loetletud mõningaid teemasid, mis selle harjutusega seostuvad.

a) Meedia

1. Nii noored kui ka täiskasvanud elavad pidevalt eri meediakanalitest lähtuva teabetulva all. Mõned inimesed taipavad seda, teised mitte. Võime endilt küsida: mida me kogu selle teabega peale hakkame? Kas me kõik oleme tänu sellele asjadega paremini kursis või kas see on üldse vajalik?
2. Kasumi teenimine muutub meediaorganisatsioonide jaoks aina olulisemaks ning sellega seostuvad sellised murettekitavad arengud nagu sõnumi lihtsustamine, stereotüüpsed käsitlused ja sensatsioonijanu. Kas kvaliteetsete uudiste leidmine muutub järjest raskemaks?
3. Eriti raske on kvaliteetseid uudiseid leida ebavõrdsusega seotud teemadel ning kui jutt käib arengumaadest. Lääneriikide ajakirjanikud näevad muu maailma uudiseid läbi oma kultuuriprisma. Väga tihti on selle tulemuseks negatiivsed ja süngetes värvides lood. Ühepoolne käsitlus ja negatiivsus on selles vallas normiks saanud. Kas olete nõus? 
4. Internetikasutuse levik on toonud kaasa ajakirjanduse allakäigu. Endine Washington Posti korrespondent ja praegu Berkeley California Ülikoolis ajakirjanduse professorina töötav Neil Henry on öelnud: „Näen maailma, mille tehnoloogilises keeristormis ei peeta avalikes huvides toimuvaid tõeotsinguid enam ühiskonna kultuuriväärtuseks; maailma, kus laialdaselt tunnustatud kõlbelisi väärtusi järgiv kutseline ajakirjandus muutub meie kasvavates uudiste- ja teabesüsteemides üha haruldasemaks, kui me põgeneme internetti, et kogeda värskeimat „uut” trendi. See tekitab minus paratamatult hirmu tuleviku ees, kus vilunud ajakirjanikke jääb üha vähemaks, kus uudiste otsing ei anna vastuseks uudiseid, vaid keldriblogijate värskeimat nipsakat sõnavahtu, valitsusametnike toodetud võltsuudiseid ning üksnes müügist huvitatud reklaamifirmade poolt ajakirjanduse sildi all pakutavat suhtekorraldusteksti.”
5. Blogipidajate tekstid ja sotsiaalvõrkudes avaldatavad postitused toovad maailmas toimuvat meile oluliselt lähemale. Selline toormaterjal võib jätta väga sügava mulje. Piisab, kui mõelda näiteks maavärinaid, muid katastroofe või sõdu vahetult käsitlevatele blogidele, amatöörvideotele ja postitustele sotsiaalvõrkudes.
6. Tänu internetile on kogu maailma inimestele avanenud ligipääs iga riigi uudistele ja teabeallikatele. See raskendab oluliselt tsensuuri.
7. Kas objektiivsus on võimalik või vajalik? Kas enda rahvuskesksusest on üldse võimalik pääseda? Kas ka nn „tasakaalustatud” käsitlus, kus sõna antakse mõlemale poolele, võib olla tegelikult kallutatud? Näiteks kuigi valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) on korduvalt kinnitanud, et inimtegevus on avaldanud maailma kliimale selgelt tuvastatavat mõju ning globaalne soojenemine on kohest sekkumist vajav tõsine probleem, on seda käsitlevates uudistes tavakohaselt sõna antud ka vähemuses olevatele globaalse soojenemise eitajatele, kelle seisukohti on sel moel oluliselt võimendatud. 

b) Inimõiguste temaatika

Meedial on mõistagi oluline roll, et suurendada üldsuse teadlikkust inimõigustest. Siiski peaksime olema valvsad selle suhtes, millise nurga alt ja millistel motiividel neid küsimusi kajastatakse. Igaüks peaks oskama uudised kriitiliselt jälgida, et näha mida ja kuidas meile esitatakse ja millest jäetakse rääkimata. Näiteks sõja puhul võivad ajalehed nimetada sõdijaid kas vabadusvõitlejateks või terroristideks, olenevalt ajalehetoimetuse poliitilistest vaadetest. Teistest kultuuridest pärit inimeste kujutamine ei pruugi olla objektiivne. Näiteks eskimoid võidakse kujutada karmis kliimas karastunud eksootilise rahvana, kes püüab säilitada oma traditsioonilist eluviisi igludes, aga kui jutt läheb vaalapüügile, nimetatakse neid ühtäkki mõrtsukateks.

c) TegutsemistaheMõned imiteeringus kasutatud pildid peaksid kujutama võimalusi, kuidas inimesed, eriti noored, saaksid probleemküsimustes midagi praktilist ära teha. Õpetajate ja noorsootöötajatena soovime noori motiveerida, et nad töötaksid parema maailma loomise nimel. Me mõtleme sellele, kuidas saaks kõige paremini noori aktiviseerida ning kas praegu pakutavad võimalused on tegelikult noorte jaoks köitvad. Mingil määral aitab neile küsimustele vastata ka see, kui me näeme, milliseid pilte noored selles harjutuses ajalehe esiküljele valivad.