Juhised

1. Osutage seina otstes olevatele märkidele ning selgitage, et te loete osalejatele ette väite, millega nad võivad rohkemal või vähemal määral nõustuda.
2. Lugege valitud väide ette.
3. Paluge osalejatel valida seina ääres kahe märgi vahel koht, mis vastab sellele, kui suurel määral nad väitega nõustuvad või ei nõustu. Kui nad nõustuvad täielikult või ei nõustu üldse, peaksid nad seisma ühe seina otsas asuva märgi juurde. Muul juhul peaksid nad leidma koha kuskil nende vahel.
4. Kui osalejad on oma koha rivis leidnud, paluge kahel kõige äärepoolsemal osalejal istuda ruumi keskele toolidele. Kõik ülejäänud peaksid nüüd kogunema toolide ümber ja jääma seisma selle inimese taha, kelle arvamusega nad rohkem nõustuvad, või seisma keskele, kui nad ei oska otsustada.
5. Andke kummalegi toolilistujale üks minut, et tuua välja põhjused, miks ta algse väitega nõustus või ei nõustunud. Keegi ülejäänud osalejateks ei tohiks neid katkestada ega aidata. Kõik peaksid vaikides kuulama.
6. Kui mõlemad on sõna saanud, paluge ülejäänutel liikuda ühe või teise toolilistuja selja taha (erapooletuks ei saa jääda) nii, et moodustuks üks kõnealuse väitega nõustujate rühm ja üks vastuolijate rühm. Andke rühmadele kümme minutit aega, et valmistada ette oma seisukohta toetavad argumendid ning valida endi seast uus inimene, kes need argumendid ette kannaks.
7.  
8. Kümne minuti möödumisel kogunege taas suurde rühma ning paluge kahel uuel eestkõnelejal asuda kahele toolile nii, et tema toetajad kogunevad tema ümber.
9. Andke kummalegi esindajale kolm minutit oma argumentide esitamiseks. Seejärel võivad nende toetajad oma seisukohta muuta ja minna üle teise rühma, kui vastaspoole argumendid olid veenvad.
10. Andke rühmadele veel viis minutit, et oma argumente lihvida ning valida kolmas eestkõneleja. Ka pärast nende sõnavõtte võivad osalejad soovi korral poolt vahetada.
11. Seejärel kogunege suurde rühma analüüsile. 

Analüüs ja hindamine

Reflekteerige sellise arutelumeetodi vormi ja otstarbekuse üle ning arutlege põhjuste üle, miks pluralistlikku ühiskonda peaks väärtustama. Sealjuures ei tohiks arutelu suunduda algse väite enda debateerimise juurde.

• Kas keegi muutis arutelu käigus meelt? Kui jah, siis millised argumendid teda veensid?
• Kas osalejatele tundub, et neid mõjutasid veel mingid asjaolud peale esitatud argumentide, näiteks kaaslaste surve, emotsionaalne keelekasutus või võistlusmoment?
• Kas need, kes arutelu käigus seisukohta ei muutnud, leidsid nende teemade läbiarutamisest enda jaoks midagi kasulikku? Kas nad suudaksid ette kujutada mingeid argumente või asjaolusid, mis paneksid neid oma arvamust muutma?
• Miks on inimestel erinevad arvamused? Mida tuleks demokraatlikus ühiskonnas selle suhtes ette võtta?
• Kas demokraatias tuleb sallivalt suhtuda igasugustesse arvamustesse?
• Mis tunne oli kuulata, kuidas keegi teine esindab arutelul sinu seisukohti, ning mis tunne oli eestkõnelejana vastutada selle eest, et sinu toetajate arvamus saaks tõetruult ette kantud?
• Mis tunde see tekitab, kui sa tead, et sinu vaated on mõne valitud isiku kaudu esindatud kohalikus või riiklikus poliitikas või osalejate endi organisatsioonides ja ühendustes (või ka kooliklassis)?
• Milliseid inimõigusi see harjutus kõige rohkem puudutab? 

Nõuandeid korraldajatele

Harjutuse esimene osa, mille jooksul osalejad seina äärde rivistuvad, ei tohiks võtta rohkem kui paar minutit. Eesmärk on määrata kindlaks inimeste lähteseisukoht ning võimaldada kõigil näha, kus nad ülejäänud osalejatega võrreldes paiknevad.

Suhtlemis- ja veenmisoskuste harjutamine on selles harjutuses sama tähtis nagu probleemide sisuline läbimõtlemine. Seetõttu tuleks osalejatele soovitada, et nad ei mõtleks ainult oma argumentide sisule ja sõnastusele, vaid ka sellele, millised argumendid võiksid mõjuda vastaspoolele veenvamalt. Eesmärk on panna võimalikult paljusid osalejaid enda „parteisse” üle tulema. Nad võivad kasutada kõnede vahele jäävat aega selleks, et mõelda vastaspoole argumentidele ja otsida võimalusi nende õõnestamiseks.

Lisaks allpool soovitatutele võivad arutelu aluseks sobida ka paljud muud teie enda välja mõeldud teemad. Oluline on valida selline väide, mis tekitaks rühma liikmete seas erinevaid arvamusi.

Arvestage, et ühe väite läbivõtmiseks kõigis aruteluvoorudes kulub umbes 30 minutit. Kui tahate kasutada rohkem väiteid, peate sellele vastavalt lisaaega planeerima.

Soovitatav on olla harjutuse täpse ülesehituse suhtes paindlik sõltuvalt rühma tugevustest ja nõrkustest ning sellest, kui elavaks diskussioon kujuneb

• Näiteks võite lisada harjutusse veel üks või kaks mõtlemisvaheaega, mille jooksul rühmad saavad argumente ette valmistada ning mis annavad rohkematele inimestele võimaluse sõnavõtuga esineda.
• Kui olete sarnase harjutuse selle rühmaga juba läbi viinud (või isegi kui ei ole), võite üllatusmomendi säilitamiseks muuta avakõnelejate valimise põhimõtet. Näiteks võite valida rivi kummastki otsast lugedes kolmanda osaleja.
• Samuti võite paluda, et rühmad töötaksid ühe mõtlemisvaheaja jooksul koos vastaspoole eestkõnelejaga ehk siis valmistaksid ette iseenda seisukoha vastu rääkivaid argumente. See võib olla hea võimalus panna inimesi mõtlema vastaspoole seisukohtade üle ning võib olla huvitavaks vahelduseks, kui osalejad muidu ei kipu üldse pooli vahetama. 

Võite lubada kõnelejatel kasutada spikrina postkaardisuuruseid paberilehti, kuhu nad saavad lühidalt üles märkida erinevad argumendid, mida nad peavad esitama.

Võite tõstatada ka küsimuse, kas pluralism või sõnavabadus peaks olema sallivas ühiskonnas kuidagi piiratud. Kas näiteks fašistlikud või marurahvuslikud meeleavaldused peaksid olema lubatud?

Soovitusi jätkutegevusteks

Kui tahate lähemalt uurida seda, kuidas arvamusi kujundatakse ja muudetakse, eriti meedia mõjul, võite kaaluda harjutust  "Esilehekülg".
Kui tahate edasi mõelda inimeste seisukohtade ning nende ettekujutuste ja stereotüüpide vahekorrale, võite läbi viia õppepaketi All Different – All Equal harjutuse  "Cultionary" (Kultuurinägemus).

Ideid tegutsemiseks

Kui valisite aruteluks valimiste kohustuslikkust käsitleva väite, võite seda edasi arendada kogukonnas läbi viidava valimiskäitumise küsitlusega, vt harjutust  "Hääletada või mitte hääletada?”.

Lisateave

19. septembril tähistatakse valimisõiguse päeva. Sel päeval 1893. aastal anti Uus-Meremaal naistele valimisõigus ning sellest sai nõnda maailma esimene riik, kus viidi sisse üldine valimisõigus.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Väiteid aruteluks

• Meil on moraalne kohustus valimistel hääletada. 
• Me peame täitma kõiki seadusi, isegi kui need on ebaõiglased. 
• Demokraatlikus ühiskonnas on kogu võim ainult poliitikute käes. 
• Iga rahvas väärib oma valitsejaid. 
• Kodanike kohustus on kontrollida valitsuse igapäevast tegevust. 
• Sõnavabadus tähendab seda, et ma võin öelda kõike, mida ma tahan. 
• Neonatside parteid tuleks keelustada. .
•  Äärmuslastel ei tohiks lubada avalikult esineda. 
• Valimas käimine peaks olema kohustuslik. 
• Kooli õpilasesinduse esindajate valimisel pole mõtet hääletada, sest õpilasesindus ainult diskuteerib ja annab soovitusi, aga ei saa vastu võtta siduvaid otsuseid.