Teisi harida tähendab uskuda muutuste võimalikkusesse.

Ülevaade

Väikestes rühmades ja suures rühmas toimuv aruteluharjutus, milles käsitletakse järgmisi küsimusi:

  • mis on haridus ja kuidas see vastab või ei vasta inimeste vajadustele
  • osalemine otsustusprotsessides
Seotud õigused
  • Õigus haridusele, sh õigus inimõigustealasele haridusele
  • Arvamus- ja sõnavabadus
  • Õigus osa võtta oma maa valitsemisest
Eesmärgid
  • Arutleda haridussüsteemi üle ja selle üle, kuivõrd see vastab inimeste vajadustele
  • Arendada koostöö ja demokraatlikus otsustusprotsessis osalemise oskust kooli ja noortekeskuse tasandil
  • Edendada õiglust ja kaasamist
Materjalid
  • Neli suurt paberilehte või märkmetahvel ja markerid iga neljaliikmelise väikese rühma jaoks
  • Lisapaber, kuhu osalejad saavad soovi korral märkmeid teha
Ettevalmistus

Paljundage jaotusmaterjalidest üks eksemplar igale väikesele rühmale.

Oluline kuupäev
  • 15. oktoobri nädalEuroopa kohaliku demokraatia nädal

Juhised

Harjutus toimub kahes osas. Esimene osa (35 minutit) on arutelu selle üle, millist haridust inimesed tahavad, ning teises osas (60 minutit) arutletakse, kuidas arendada demokraatlikke süsteeme nii, et noored saaksid neile antava hariduse osas kaasa rääkida.

1. osa. Milline on meie hariduskorraldus praegu ja milline see võiks olla? (35 minutit))

  1. Alustage lühikese üldise aruteluga selle üle, kuidas inimesed mõistavad sõna „haridus”. Öelge, et haridus ei piirdu ainult sellega, mis toimub koolis. Tooge välja erinevused tasemehariduse, vabahariduse ja mitteformaalse hariduse vahel. Osalejad peaksid teadma, et hariduse saamine on inimõigus (inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 26).
  2. Laske osalejatel ajurünnaku korras nimetada oma riigi koolisüsteemi positiivseid ja negatiivseid aspekte ning kirjutage märksõnad märkmetahvlile.
  3. Vaadake üles kirjutatud märksõnad kiiresti läbi ning arutlege, miks haridussüsteem on just selline, võttes aluseks mõne ajurünnakus välja toodud punkti, näiteks õppekava, klasside suurused, kooli sisekorranõuded riietusele, klassiväline tegevus.
  4. Paluge osalejatel moodustada 4–5-liikmelised väikesed rühmad. Jagage välja lapse õiguste konventsiooni artikli 28 tekst. Andke rühmadele 15 minutit, et hinnata, kuidas õigust haridusele nende riigis väärtustatakse. Näiteks, kas algharidus on meie ühiskonnas kättesaadav ja tasuta? Kui mitte, siis kellele ja miks seda ei võimaldata? Milliseid distsipliini tagamise meetodeid kasutatakse ja kas sealjuures austatakse õpilaste inimväärikust? Kas õppekava toetab igaühe isiksuse, vaimuannete ja võimete arendamist? Kas keskendutakse näiteks rohkem head kodanike või hästi väljaõppinud tööjõu kasvatamisele? Kas inimõigustealast haridust antakse?
  5. Kogunege taas suurde rühma ja paluge osalejatel anda tagasisidet.

2. osa. Demokraatlike süsteemide arendamine inimeste sõnaõiguse suurendamiseks. (60 minutit)

  1. Küsige rühmalt, kes otsustab seda, millist haridust neile antakse.
  2. Paluge osalejatel jaguneda taas väikestesse rühmadesse, et analüüsida, kuidas näeb välja otsustusprotsess nende koolis. Näiteks kes otsustab, milliseid õppeaineid õpetatakse ja milliseid klassiväliseid tegevusi korraldatakse? Kuidas on korraldatud kooli juhtimine? Kes koostab eelarve ja otsustab raha eraldamise üle? Kuidas töötatakse välja ja lepitakse kokku koolis kehtivad reegleid ja tegevuspõhimõtteid? Kui suur on noorte sõnaõigus?
  3. Öelge osalejatele, et lisaks haridusele kui inimõigusele peab lapse õiguste konventsiooni artikli 12 kohaselt neile olema tagatud ka õigus „väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes” ning neid vaateid tuleb hinnata ja arvesse võtta vastavalt nende vanusele ja küpsusele.
  4. Paluge igal rühmal kaaluda, millised plussid ja miinused kaasnevad sellega, kui mõni demokraatlikult valitud kogu, näiteks õpilasesindus, langetab kohalikul tasandil otsuseid nende hariduse kohta.
  5. Harjutuse järgmine etapp sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui koolil puudub õpilasesindus, siis peaksid rühmad mõtlema välja, milline peaks olema selle koosseis ja otsustuspädevus ning kuidas oleks võimalik õpilasesinduse moodustamiseni jõuda. Kui koolil on õpilasesindus olemas, peaksid rühmad analüüsima selle tööd ning koostama kava, kuidas õpilasesinduse tööd tõhustada. Selgitage, kuidas viia läbi TNVO-analüüsi (inglise keeles SWOT), ning öelge rühmadele, et neil on 30 minutit, et panna suurele paberile kirja tegevuskava.
  6. Kogunege taas suurde rühma ja paluge osalejatel tutvustada oma töö tulemusi. 

Analüüs ja hindamineGoto top

Eelnevate arutelude käigus on paljud punktid tõenäoliselt juba läbi võetud. Nüüd aga tuleks võtta aega selleks, et hinnata harjutust tervikuna, reflekteerida üldiste õpetuslike ivade üle ning mõelda, mida edasi teha.

  • Kas harjutus meeldis osalejatele? Kas see oli kasulik? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks mitte?
  • Milliseid otsuste tegemise süsteeme kasutatakse praegusel ajal? Millised on nende ajaloolised eelkäijad? Kas need süsteemid täitsid minevikus oma ülesannet? Kas need oleksid sobilikud ka meie ajal? Kui ei, siis miks?
  • Miks tuleb otsuste langetamise süsteeme ja menetlusi regulaarselt hinnata ja analüüsida?
  • Kui sarnased või erinevad olid eri rühmade tegevuskavad?
  • Kui palju aega, tööd ja raha nende elluviimine vajaks?
  • Kui realistlikud need on? (NB! Suurelt mõelda on hea, aga eesmärgini jõudmiseks tuleb liikuda sammhaaval.)
  • Lapse õiguste konventsioon ütleb, et lapsel on õigus väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes ning lapse seisukohti tuleb piisavalt arvesse võtta vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Kas see nõue on realistlik ka näiteks riikliku õppekava puhul? Kuidas saaksid noored selle suhtes kaasa rääkida?
  • Kui suurel määral täidetakse artikli 12 nõuet koolitundides? Kui palju aega tuleks pühendada õpilaste seisukohtade ärakuulamisele?
  • Mõnede rühmade, näiteks romade puhul juhtub tihti, et nende õigust haridusele rikutakse. Miks see nii on ja kuidas muuta haridust neile kättesaadavamaks?
  • Kuidas on teie koolis korraldatud inimõigustealase hariduse andmine? Kas te õpite tundma inimõigusi ja konventsioone? Kas teil on võimalus kaasa lüüa projektides, mis suurendavad teadlikkust inimõigustest teie koolis ja kogukonnas? 

Nõuandeid korraldajateleGoto top

Selles harjutuses on lähtutud eeldusest, et see toimub koolis, kuna on viidatud kooli õpilasesindusele. Siiski ei peaks see heidutama kedagi, kes töötab mitteformaalses süsteemis. Noortekeskustes või -ühendustes saab õpilasesinduse asemel rääkida lihtsalt juhatusest või nõukogust. Kohandage sõnakasutust vastavalt olukorrale.

Tutvuge  lapse õiguste konventsiooni artiklitega 12 ja 28. Kui töötate üle 18-aastaste noorukitega, siis võtke töös aluseks inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigus haridusele (artikkel 26).
Üldist teavet hariduse ja inimõiguste kohta võite leida 5. peatüki taustateabe osast. Tasemehariduse, mitteformaalse hariduse ja vabahariduse erinevusi on selgitatud erinevate õppevormide käsitluses. TNVO-analüüsi läbiviimist on kirjeldatud tegutsemist käsitlevas peatükis.

Miks on õpilasesindust vaja?

Õpilasesinduse ülesanne on aidata õpilastel kaasa rääkida otseselt neid puudutavates küsimustes. Õpilasesinduse loomiseks ja selle tõhusa töö tagamiseks on mitmeid häid põhjuseid. Sama kehtib noorteorganisatsiooni juhatuse või juhtkonna kohta.

Õpilasekesksed eelised

Õpilasesinduse töös osalemine soodustab õpilaste teadmiste ja isiksuse arengut järgmistel põhjustel:

  • Õpilasesindused edendavad kodanikuõpet, poliitilist aktiivsust ja demokraatlikke hoiakuid.
  • Õpilasesindused tugevdavad sotsiaalset enesekindlust ja isiklikke väärtushinnanguid.
  • Õpilastel tekib võimalus võimupositsioonil olijate seisukohtadele vastu seista.
  • Õpilased õpivad, kuidas teha otsuseid õiglaselt ja vastutustundlikult.
  • Õpilased puutuvad kokku tegeliku elu tõsiasjadega, näiteks kuidas töötada piiratud eelarvega või vastutulematute ülemustega. 
Pragmaatilised eelised
  • Demokraatlik juhtimisstiil toimib paremini kui autokraatlik, sest see on lõppkokkuvõttes tõhusam, kuna julgustab õpilasi vastutust võtma.
  • Õpilasesindused soodustavad koostööd, aitavad inimeste energiat rakendada ja vähendavad võõrandumist.
  • Õpilasesindused võivad parandada kooli õhustikku: õpetajaid hakatakse rohkem usaldama, reeglid tunduvad õiglasemad.
  • Välise ühiskondliku ja poliitilise surve tõttu tekkivatest piirangutest hoolimata on õpilasesindus õpetajate ja kooli juhtkonna jaoks praktiline võimalus näidata õpilastele oma head tahet ning soovi järgida teatud väärtusi. 

Soovitusi jätkutegevusteksGoto top

Laske rühmal harjutuse käigus tekkinud ideid edasi arendada, kasutades tegutsemist käsitlevas peatükis antud soovitusi, et saavutada oma kooli või noortekeskuse otsustes suuremat sõnaõigust.

Kui rühmale meeldis mõelda sellele, millist haridust nad tahaksid saada, võib neile soovitada lauamängu "Kahe linna lugu", milles uuritakse, missuguses linnas inimesed tahaksid elada. Kui osalejaid huvitab inimeste üldine suhtumine valimistel hääletamisse, võite kaaluda harjutusty "Hääletada või mitte hääletada".

Ideid tegutsemiseksGoto top

Osalejad võivad võtta ühendust ja vahetada teavet oma piirkonna, riigi või teiste riikide õpilasesindustega.

Rühmale võib pakkuda inspiratsiooni projekt „Õiguste valgustamise bussireis” (Light on the Rights Bus Tour). Euroopa Kooliõpilasliitude Korraldusbüroo (Organising Bureau of European School Student Unions, OBESSU) ja selle liikmed korraldasid bussireisi läbi Euroopa, külastades enam kui 10 riiki ning viies läbi erinevaid tegevusi, et edendada ennetavat osalust ning teha õpilaste hääl kuuldavaks. Reis algas 9. septembril 2011. aastal Leedust Vilniusest ning 21. oktoobriks jõuti lõpp-peatusesse: Rumeenias asuvasse Cluj-Napoca linna (www.lightontherights.eu).

LisateaveGoto top

Noorte osalus otsustusprotsessides sõltub nende vanusest ja arutamisel olevast küsimusest. Üks seda näitlikustav mudel on Roger Harti noorte osaluse redel www.freechild.org. Rohkem infot osaluse redeli kohta võib leida kodakondsuse ja osaluse teema taustateabest.

Paljudes riikides tekib üha rohkem võimalusi, kuidas kodanikud saavad otsustamisel kaasa rääkida. Näiteks kaasava eelarve koostamise puhul võib kodanike arvamus avalduda otseselt poliitilise suuna või eelarvevahendite kasutamise eelistuste muutumises. Siin ei piirduta ainult konsulteerimisega, vaid see on kaalutletud otsedemokraatia avaldumisvorm, http://www.participatorybudgeting.org.uk.

Üks näide on Newcastle’i linna (Ühendkuningriik) kaasava eelarve programm Udecide, kus noortel oli 2008. aasta mais 20% hääleõigus linna 2,25 miljoni naela suuruse lastefondi teenustehanke küsimuses. Mõistes, et lapsed ja noored on ennast puudutavates küsimustes eksperdid, taheti projektiga anda noortele, kes fondi vahenditest kõige rohkem kasu saaksid, ühtlasi võimalus reaalselt kaasa rääkida nende vahendite jagamises.

Euroopa Kooliõpilasliitude Korraldusbüroo (OBESSU) on Euroopa koolide õpilasühenduste katusorganisatsioon. Sellel on järgmised eesmärgid:

  • Esindada Euroopa kooliõpilaste vaateid mitmesuguste haridusasutuste ja ‑platvormide ees.
  • Hoida ja parandada hariduse ja haridusalase demokraatia kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopas.
  • Parandada Euroopa keskkoolides valitsevaid tingimusi, et suurendada kooliõpilaste solidaarsust, koostööd ja vastastikust mõistmist.
  • Lõpetada diskrimineerimine ja ebaõiglus Euroopa riikide haridussüsteemides. 

Lisateave: www.lightontherights.eu

JaotusmaterjalGoto top

PDFLae alla PDF

Lapse õiguste konventsioon, artikkel 28
Lapsel on õigus haridusele. Osalisriigid teevad alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks ning soodustavad keskhariduse eri vormide arendamist, tehes need igale lapsele kättesaadavaks. Koolis distsipliini tagamisel tuleb arvestada lapse inimväärikusega. Haridus peab olema suunatud lapse isiksuse, vaimuannete ja võimete arendamisele, inimõiguste ja põhivabaduste vastu lugupidamise kujundamisele, lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas rahu, sõpruse, mõistmise, sallivuse ja võrdsuse vaimus, looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele.