Juhised

1. Paluge osalejatel moodustada 3–4-liikmelised rühmad. Andke igale rühmale üks kaardikomplekt.
2. Paluge neil kaardid põrandale laotada, esikülg all.
3. Selgitage, et kaartidel on kirjeldatud kuue inimõiguste eestvõitleja elusündmusi. Rühmade eesmärk on seostada need sündmused õige inimesega ja panna kokku igaühe lühielulugu.
4. Selgitage, et iga vaadeldava inimese kohta on komplektis viis kaarti, millest igaüks on tähistatud erineva tähega: A, B, C, D ja E.
5. Öelge, et rühma liikmed peaksid võtma kordamööda igaüks ühe kaardi, kuni kõik kaardid on üles korjatud.
6. Andke osalejatele mõned minutid aega, et igaüks saaks oma kaardid vaikselt läbi lugeda. 
7. Seejärel andke rühmadele vabad käed. Iga rühm võib ise välja mõelda põhimõtted, mille alusel iga isiku elust pilt kokku panna. Selleks läheb neil vaja umbes 15–20 minutit.
8. Kutsuge kõik kokku suurde rühma ning paluge ühe rühma esindajal oma sõnadega tutvustada ühte vaatlusalust isikut. Seejärel paluge teise rühma esindajal tutvustada mõnda teist isikut, kuni kõik isikud on läbi võetud ja iga rühm saab kontrollida, kas nad on oma kaardid õigesti paigutanud. 

Analüüs ja hindamine

1. Kui lihtne või raske see harjutus oli ning milliste põhimõtete alusel eri rühmad oma kaarte sorteerisid?
2. Millistest isikutest olid osalejad juba varem kuulnud ja millistest mitte? Mis võiks olla põhjuseks, et nad mõnest inimesest midagi ei teadnud, samas kui mõni teine oli hästi tuntud?
3. Kas kaartidel olevates faktides oli midagi üllatavat? Mis oli kõige šokeerivam või kõige muljetavaldavam?
4. Paluge osalejatel valida üks tsitaat, mis väljendab kõige paremini nende endi mõtteid: kuidas nad enda arvates oleksid ise samas olukorras käitunud?
5. Milliste konkreetsete inimõiguste tagamist need eestvõitlejad nõudsid?
6. Kas „kangelaslikkus” on inimõiguste kaitsmiseks sobiv või sobimatu strateegia? Millised on inimõiguste rikkumise ohvrite käsutuses olevad tegutsemisvõimalused? 

Nõuandeid korraldajatele

Kõigi vaadeldavate isikute kohta on saada suures koguses teavet ning kaartidel esitatud lühielulood annavad neist ainult väga pealiskaudse (ja subjektiivse) pildi. Lisaks oleks võinud siia nimekirja lisada veel sadu inimõiguste eestvõitlejaid. Vt . http://www.universalrights.net/heroes/

Kui otsustate kasutada Kompassis esitatud näiteid, aga arvate, et vaadeldavad isikud võivad jääda noortele liiga kaugeks, võite alustada lühikese sissejuhatava harjutusega. Leidke oma riigis hästi tuntud nelja või viie ÜRO saadiku pildid ning pange need seinale. Paluge rühma liikmetel öelda nende nimed ning selgitada, millega nad ÜRO saadikuna täpsemalt tegelevad.

Samuti tasub meeles pidada, et osalejad ei peaks tundma survet, et nad peaksid käituma samuti nagu need eestvõitlejad. Inimõiguste eest saab võidelda mitmel viisil ning eri inimesed valivad erinevaid teid vastavalt oma tõekspidamistele ja võimetele, näiteks töötades vabaühendustes, korraldades petitsioone või tehes lobitööd.

Variandid

Andke igale väikesele rühmale tühi kaart ning paluge neil kirjutada sellele vabalt valitud eestvõitleja lühielulugu. Seejärel paluge rühmadel omavahel kaarte vahetada ja arvata ära, kelle elust saadud kaart räägib. Kui otsustate selle variandi kasuks, olge valmis üllatusteks, sest osalejad võivad nimetada eestvõitlejatena ka kuulsusi ja poplauljaid. Võtke vastu kõik ettepanekud ning rõhutage seda, mida keegi neist on saavutanud või mille eest võidelnud. Teistelt osalejatelt kommentaaride küsimine võib olla hea lahendus juhul, kui teile näib, et valitud isik ei ole inimõiguste vallas suurt midagi ära teinud.

Soovitusi jätkutegevusteks

Väga kasulik oleks paluda osalejatel selle harjutuse jätkuks otsida teavet teiste inimõiguste eestvõitlejate kohta, et neil tekiks üldine ettekujutus, millised inimesed on läbi ajaloo osalenud võitluses inimõiguste eest. Rühm võib koostada inimõiguste eestvõitlejatest oma portreenäituse. Harjutuses käsitletud kuus isikut võib võtta selle lähtekohaks: nende fotod võib liimida papitükkidele koos tsitaatide ja lühielulugudega ning riputada need kaardid siis ruumi üles. Seejärel võiks rühma iga liige koguda teavet veel mõne isiku kohta ja koostada tema kohta ülespanekuks samasuguse kaardi. Kõik kuus siin käsitletud isikut on võidelnud kodaniku- ja poliitiliste õiguste eest, kuid võite seda valikut laiendada ning kaasata ka sotsiaalsete ja majanduslike õiguste eest võitlejaid. Üks selline näide oleks Chico Mendes.

Kodanikuühiskonnas on mitmeid võimalusi arvamuse avaldamiseks ja õiguste eest võitlemiseks. Kui tahaksite neid põhjalikumalt käsitleda, võite läbi viia harjutuse "Sidemete loomine".

Nüüd võite mõelda ka olukordadele, kus teil endal tekib vajadus oma õiguste kaitseks välja astuda. Sellisel juhul võimaldab õppepaketis All Different – All Equal sisalduv rollimäng „Guess who’s coming to dinner” (Arvake, kes täna õhtusöögile tuleb) uurida, mis juhtuks siis, kui keegi kutsuks koju vanematega kohtuma „sobimatu” poiss- või tüdruksõbra.

Ideid tegutsemiseks

Otsige teavet mõne praeguse poliitvangi või aktivisti kohta – näiteks Amnesty International on neid nimetanud „südametunnistuse vangideks”. Kirjutage kiri või korraldage kampaania, et jagada inimestele selle vangi kohta teavet ning avaldada asjaomastele isikutele survet tema vabastamiseks.

Lisateave

Ühendkuningriigi Amnesty International on koostanud oma ajaloolise galerii inimõiguste kaitsjatest ning seda saab tellida nende veebisaidilt : http://www.amnesty.org.uk

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

A „Olen võidelnud nii valgete kui ka mustanahaliste ülemvõimu vastu. Olen kandnud südames vaba ja demokraatliku ühiskonna ideaali, kus kõik inimesed elaksid üksmeeles ning omaksid võrdseid võimalusi. See on ideaal, mille teostamise nimel ma elan. Ent kui tarvis, olen nõus selle ideaali eest ka surema.” Nelson Mandela	A „Mõnede valuliste, kuid ühtlasi lohutavate kohtumiste tulemusel nägin oma silmadega, kuidas kõlbelise brutaalsuse sügavusest kerkis äkitselt karjatus „see on minu süü” ning koos selle karjatusega sai patsient tagasi õiguse nimetada end inimeseks.” Evgenia Ginzberg
B Ta sündis Umtata linna lähistel ning valiti 76-aastasena Lõuna-Aafrika Vabariigi esimestel demokraatlikel valimistel riigi presidendiks. Nii enne kui ka pärast seda oli tema elu pühendatud	B Ta sündis 1904. aastal Venemaal ja suri 1977. aastal Moskvas. Ta töötas rahulikult õpetaja ja ajakirjanikuna, kuni stalinistlik režiim ta väljamõeldud süüdistuse alusel terroristiks tembeldas. Veetis 18 aastat
C võitlusele rassistliku apartheidirežiimi vastu, millega valgetest koosnev valitsus püüdis mustanahalist enamust alla suruda. Pidi taluma mitmesuguseid repressioone: keelati avalikult esineda, sunniti põranda alla minema ja lõpuks	C Siberi vangilaagrites kohutavates tingimustes, sest ta keeldus tunnistamast süütute inimeste vastu. Veetis esimese aasta üksikvangistuses rõskes kongis, kus tal ei lubatud võimelda, rääkida, laulda ega päeval pikutada. Hiljem
D arreteeriti ning mõisteti 44-aastasena eluks ajaks vangi. Järgmised 28 aastat elust veetis ta trellide taga, lahus oma perekonnast ja lastest.	D solgutati teda Siberis erinevate sunnitöölaagrite vahel ning karistuseks ühe kaasvangi abistamise eest saadeti ta lõpuks kõige kurikuulsamasse laagrisse, kust vaid vähesed elusana välja tulid.

A „Mul on unistus, et ühel päeval tõuseb see riik üles ning hakkab elama oma tõekspidamiste tõelise tähenduse järgi:  „Me peame endastmõistetavaks, et kõik inimesed on loodud võrdseks.” Mul on unistus, et mu neli väikest last elavad ühel päeval riigis, kus neid ei hinnata mitte nende nahavärvi, vaid nende iseloomuomaduste järgi.” Martin Luther King	A „Vägivallatus on suurim inimkonna käsutuses olev jõud. See on vägevam kui kõige võimsam hävitusrelv, mille inimene on osanud välja mõelda.” Mahatma Gandhi
B Ta sündis Georgia osariigis Atlantas 1929. aastal – ajal, mil mustanahaliste jaoks olid bussides, teatrites ja kinodes seadusega ette nähtud eraldi istmed ning nad ei tohtinud juua vett valgetega samast kohast. 28-aastasena asutas ta koos	B Ta sündis hindu peres Gujaratis 1869. aastal, mil Briti impeerium hoidis Indiat veel jõuga oma koosseisus. Ta juhtis India iseseisvusvõitlust, kaldumata kordagi kõrvale oma kindlast usust
C mõttekaaslastega mustanahaliste kirikute ühenduse, mis toetas vägivallatuid demonstratsioone ja boikotte rassilise segregatsiooni vastu. Ühendus osales Alabama osariigis Birminghamis korraldatud protestil, mille toetuseks tulid tänavale	C vägivallatusse protesti ja religioossesse sallivusse, kuigi teda arreteeriti ja vangistati korduvalt. Kui hindud alustasid vägivaldset võitlust üksteise või Briti kuningriigi vastu, paastus ta seni, kuni vägivald lakkas. Ta korraldas 241 miili pikkuse marsi läbi India ning
D sajad laulvad koolilapsed. Protesti saadeti laiali ajama koertega politseinikud ja veevoolikutega tuletõrjujad. Ta arreteeriti ja mõisteti vangi.	D veenis oma järgijaid, et nad taluksid politsei ja sõdurite jõhkrat käitumist ilma vastu hakkamata. Oma väsimatult rahule pühendatud elust veetis ta kokku 2338 päeva vanglas.

A „Me ei püüa sõjaväelist režiimi kukutada ega hävitada; režiim ähvardab küll alati meid hävitada, kuid … meie liikumise eesmärk on luua turvaline ühiskond kõigi meie inimeste, ka sõjaväelaste jaoks.” Daw Aung San Suu Kyi	A „Ma saadan selle meeles mõlkuva nukra laulu teele nendele, kes aitavad vange. Need tunded sellel süngel ajal – ma ei unusta kunagi seda kohutavat piinamist. Soovin, et praegu vanglas valitsev viletsus ei saaks enam kunagi osaks ühelegi tunnetusvõimelisele olendile.” Ngawang Sangdrol
B Ta sündis 1945. aastal Birmas. Tema isa võitles koloniaalrežiimi vastu ning mõrvati rahvuskangelasena. Temast endast sai populaarne rahvajuht, kes võitles demokraatia	B Budistlik nunn, kes usub, et Tiibet peaks Hiina võimu alt iseseisvuma ning kelle Hiina ametivõimud arreteerisid esimest korda, kui ta oli 10-aastane. Tema ainus kuritegu oli osalemine
C eest ning julma sõjaväelise režiimi vastu ning pääses napilt mõrvakatsest, kui rühmal sõjaväelastel kästi oma relvad tema poole suunata. Mõisteti kuueks aastaks koduaresti ilma süüdistust esitamata ning oli välismaailmast sisuliselt ära lõigatud. Isegi pärast vabastamist ei lubanud	C rahumeelsel demonstratsioonil Tiibeti iseseisvuse toetuseks. Ta arreteeriti uuesti 15-aastasena ja mõisteti kolmeks aastaks vangi. Tema karistust pikendati kõigepealt selle eest, et ta oli laulnud vanglas iseseisvusmeelset laulu, ning hiljem veel kaheksaks aastaks, kuna
D valitsus tal minna oma surevat meest vaatama. 1991. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Ta vabastati koduarestist 13. novembril 2010.	D ta oli vanglahoovis vihma käes seistes hüüdnud: „Vabastage Tiibet!” Üleelatud piinamiste tõttu on tal tekkinud neerukahjustus.