Arusaamad religioonist ja selle mõjust noorte elule
Teadmised erinevatest religioonidest ning nende ettekirjutustest vaimsetes ja ilmalikes asjades
Eesmärgid
Saada teadmisi erinevate veendumussüsteemide ja religioonide kohta
Arendada kriitilise mõtlemise oskust
Suurendada sallivust tõekspidamiste ja religioonide paljususe suhtes
Materjalid
Väitekaartide koopiad (üks igale väikesele rühmale)
Mugav koht, kus väikesed rühmad saavad koos istuda
Üks korraldaja iga väikese rühma kohta
Ettevalmistus
• Lõigake välja kaardid.
• Lugege 5. peatükis esitatud taustateavet religiooni ja usu kohta.
Oluline kuupäev
16. novemberRahvusvaheline sallivuse päev
Juhised
Selgitage, et harjutuse käigus arutletakse oma usu ja tõekspidamiste üle; mõned inimesed võivad olla väga usklikud, teised vähem ja kolmandad üldse mitte. Eesmärk on rääkida oma isiklikest vaadetest ja mõelda kriitiliselt elu mõtestamise erinevate võimaluste üle, et seeläbi õppida inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 tähendust sügavamalt mõistma.
Öelge osalejatele selgelt, et nad peavad hoolikalt kaaluma, mida nad ütlevad ja kuidas ennast väljendavad. Usuvabaduse alla kuulub ka religioossete tõekspidamiste ja sümbolite kaitsmine solvangute ja halvakspanu eest. Teisalt ei tohi selline kaitse kaotada mõtte- ja sõnavabadust ning ei tähenda seda, et ühtegi usulist tõekspidamist ei tohi kritiseerida. Seega on lubatud aus ja avatud püüd teiste usku mõista ja tundma õppida, aga mitte eelarvamustest ja diskrimineerimissoovist kantud sõnavõtud.
Jagage osalejad 4–6-liikmelistesse väikestesse rühmadesse ning paluge neil esmalt kolme-nelja minuti jooksul iseenda tõekspidamiste üle mõtiskleda. Näiteks: kas nad on usklikud, kui hoolikalt nad usutunnistust järgivad ja kombetalitusi täidavad?
Seejärel paluge arutelu käivitamiseks osalejatel rääkida esimesest korrast, kui nad mõnel religioossel tseremoonial osalesid.
Siis asetage kaardid rühma keskele, esikülg all. Öelge osalejatele, et neil on tund aega ning arutelu peaks olema lühike, et nad jõuaksid läbi võtta võimalikult palju kaarte. Nii tekib neil temaatikast avar ülevaade ning nad saavad rohkem huvi pakkunud teemasid hiljem lähemalt uurida.
Selgitage, et iga ringi ajal võtab üks osaleja kaardi, loeb sellel oleva teksti ette ja kommenteerib selles esitatud väidet. Seejärel on teistel võimalus lisada sellele mõni näide oma usust või kogemustest.
Pärast seda võtab kaardi järgmine mängija ja nõnda edasi.
Kui kõik kaardid on läbi arutatud või aeg saab otsa, jätkake analüüsiga (samades rühmades).
Analüüs ja hindamine
Kas oli väiteid, mille kohta osalejatel oli raske midagi öelda? Miks?
Kas leidus sinu enda eluhoiakuga seotud fakte või tõekspidamisi, mis sind üllatasid?
Milline oli erinevate eluhoiakutega osalejate seisukohtade ühisosa?
Millised põhimõttelised erinevused eluhoiakute vahel ilmnesid arutelu käigus? Kas need on omavahel ühitamatud?
Miks on oluline omada teadmisi teiste inimeste eluhoiakute kohta? Kui suured on sinu teadmised? Kas sa peaksid neist asjust rohkem teadma?
Arvestades, et usuvabadus on inimõigus, kui lihtne on austada inimesi, kelle eluhoiak on sinu omast põhimõtteliselt erinev?
Kui suurel määral mõjutavad inimeste ettekujutusi üksteisest teadmatus ja eelarvamused erinevate eluhoiakute kohta?
Kas meie riigis on igaühele tagatud usuvabadus? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks mitte?
Kuidas avaldub usuvabaduse piiramine meie riigis?
Kui suurel määral peaks mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus võimaldama usklike seas peavoolust erinevate kommete praktiseerimist? Näiteks võib tuua naiste valimise kirikus juhtivatele kohtadele, laste osalusel läbi viidavad traditsioonilised tseremooniad, ristimise, lahutamise või matmisega seotud reeglid, keelu kujutada religiooni rajajat pildil jne.
Millele tuleks mõelda kogu rühma ühistegevust (nt piknik, spordipäev või nädala-vahetuse väljasõit) kavandades, et igaüks tunneks ennast kaasatuna, sõltumata tema usust või tõekspidamistest?
Mõnikord on ürituste korraldamisel raske arvestada kõigi vajadustega vastavalt nende usule või tõekspidamistele. Kuidas sel juhul lahendusi leida? Kuidas määrata erinevate inimeste vajaduste tähtsust, kui tuleb teha kompromisse?
Mis oli kõige huvitavam asi, mida te sellest harjutusest õppisite?
Nõuandeid korraldajale
Harjutuses käsitletakse tundlikku teemat, seega on tähtis tagada, et kõik tunneksid ennast mugavalt. Juhatage harjutust kergel toonil ning võimaluse korral meeldivalt rahustavas keskkonnas. Rõhutage kindlasti, et kedagi ei sunnita ütlema ega selgitama millegi kohta rohkem, kui nad tahavad või saavad.
Austage osalejate sõnavõtte ja võimete piire. Igaüks ei pruugi osata selgitada, miks tema religioonis üht või teist kindlat kommet harrastatakse, eriti kui ta on lapsest saadik selle keskel üles kasvanud. Selles mõttes sarnaneb religioon kultuuriga: oma päritolukultuuri väärtushinnanguid ja tavasid kiputakse pidama loomulikuks.
Olge tähelepanelik võimaliku kaaslaste surve suhtes. Ärge laske kellelgi sattuda olukorda, kus ta peab oma religiooni või tõekspidamisi kaitsma hakkama, näiteks kui keegi ütleb: „Kuidas sa saad kuuluda sellesse religiooni, kui seal õpetatakse, et…?”
Vältige liigsetesse detailidesse takerdumist. Jälgige kaardikuhja kahanemist ning püüdke jätta piisavalt aega enamiku kaartide läbivõtmiseks. Laske arutelul kulgeda loomulikult ning sekkuge üksnes siis, kui teile näib, et küsimus on ammendatud, sõnavõtud võivad minna liiga ägedaks või keegi üritab asuda teiste suhtes domineerivale positsioonile.
Olge valmis esitama omalt poolt täiendavat teavet, eriti nende religioonide kohta, mille esindajaid rühmas ei ole. Samuti võite arutelu innustamiseks teadlikult mõnele seisukohale vastanduda ja mängida „saatana advokaati”.
Võimalusel kasutage harjutuses iga rühma jaoks oma korraldajat, kes juhiks arutelu ja analüüsi väikestes rühmades. Kui teil ei ole kaaskorraldajaid kuskilt võtta, kaaluge võimalust kasutada selles rollis vabatahtlikke osalejate endi seast. Sõltuvalt rühma suurusest võib see olla vajalik, et igaühel oleks võimalus oma seisukohti ja kogemusi avaldada ning et analüüs oleks konstruktiivne. Kui te ei saa kedagi kaaskorraldajate rollis kasutada, viige hindamine läbi kõigi osalejatega suures rühmas.
Usku ei saa juba põhimõtteliselt ratsionaalsete argumentidega seletada ning seetõttu peaksite piirama katseid usulisi tõekspidamisi argumentidega ümber lükata. Vajadusel peaksite rõhutama, et oluline on austada igaühe mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust. See ei tähenda, et teiste inimeste usu sisu kritiseerimine on keelatud, kuid kindlasti tuleb austada nende õigust uskuda seda, mida nad ise tahavad. Pidage meeles, et -kriitilise -mõtlemise arendamine on inimõigustealase hariduse oluline eesmärk ning erinevate eluhoiakute võrdlemine aitab inimestel mõista, et nende maailmavaatelised eelistused ei muuda teiste inimeste eelistusi tühiseks. Selle aruteluharjutuse käigus jõuavad osalejad loodetavasti mõistmisele, et nende eelistus on suhteline, mitte üldkehtiv. Samuti aitab see neil näha iga koolkonna või traditsiooni tugevaid ja nõrku külgi. Usuline fanatism ja kitsarinnalisus sünnivad sageli rangelt valikulisest mõtteviisist ja pluralismi eitamisest. Ükski religioon ei ole ühtne tervik ning seetõttu ei saa üheski religioonis pidada kogu religiooni esindavaks või teistest ülimuslikuks üht kindlat lugu või tõlgendusviisi.
Variandid
Kui viite harjutuse läbi väikestes rühmades, oleks kasulik lõpetuseks korraldada ka põgus arutelu suures rühmas. Sel juhul paluge väikestel rühmadel enne suurde rühma kogunemist mõelda järgmistele küsimustele, et esitada nende kohta oma sõnavõtt.
Milliseid näiteid võib meie riigist leida religioossete ja mittereligioossete traditsioonide suhtes valitseva teadmatuse ja eelarvamuste kohta?
Mida saaksime teha teadmatuse ja eelarvamuste vähendamiseks?
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui viisite harjutuse läbi rühmas, kus kõik esindasid sama usku või samu tõekspidamisi, on teil palju võimalusi arutelu edasiarendamiseks. Minge aadressile http://www.religioustolerance.org ja koostage nimekiri seal loetletud religioonidest, mitteteistlikest mõttevooludest ja kõlblussüsteemidest. Küsige rühmalt, mitmest nimekirjas olevast hoiakusüsteemist nad on kuulnud ja mida nad nende kohta teavad.
Erinevate usuliste tõekspidamiste ajalooga tutvumiseks võite koostada nendest ajajoone. Seda on täpsemalt kirjeldatud harjutuse "Ajajooned" variantide punktis.
Paulo Freire on öelnud: „Teisi harida tähendab uskuda muutuste võimalikkusesse.” Kui rühm tahaks põhjalikumalt peatuda sellel, mis on haridus ja kuidas see vastab või ei vasta inimeste vajadustele, võib neile soovitada harjutust "Et kõigi hääl oleks kuulda".
Ideid tegutsemiseks
Sõltuvalt teie ja osalejate elu- ja töökoha kontekstist võib olla huvitav külastada mõne teise religiooni pühakoda või kooskäimiskohta ning luua kontaktid nende noorterühmaga, et arutada ühistegevuse võimalusi. Mõned variandid:
rahvusvahelisel inimõiguste päeval (10. detsember) korraldatav ühine üritus;
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 öeldakse: „Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu.”
Selleks et hõlmata võimalikult palju tõekspidamissüsteeme, lähtume selles harjutuses saidil www.religioustolerance.org avaldatud religiooni definitsioonist: „Religioon on jumalikke jõude käsitlevate tõekspidamiste süsteem, millega sageli kaasnevad rituaalid, kõlblusnormid ja elufilosoofia.” Religiooni mõiste hõlmab nii üksikisiku tegevusi seoses ühise usuga kui ka ühiselt läbi viidavaid rituaale ning jagatud veendumuste pinnalt toimuvat vastastikust läbikäimist. Religiooni alternatiivid on ateism, skeptitsism, vabamõtlemine ja humanism.
Selles harjutuses keskendume mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele, mis -tähendab inimese õigust vabalt valida, kas järgida mõnda religiooni või mitte. Seetõttu oleme kasutanud terminit „eluhoiak”, mis üldmõistena hõlmab nii religioosseid kui ka -sellest erinevaid maailmavaateid ilma kumbagi diskrimineerimata. Eluhoiaku all peame silmas ideede raamistikku, mis aitab meil maailma mõista ning elu mõtestada ja väärtustada. -Paljud eluhoiakud on selgelt religioossed, näiteks kristlus, hinduism ja islam. Mõned eluhoiakud on mittereligioossed, näiteks Karl Marxi ja tema järgijate dialektiline materialism, Ayn Randi objektivism, humanism.
Lisaks leidub eluhoiakuid (näiteks budism ja konfutsianism), mida traditsiooniliselt on paigutatud religioonide alla, kuid mille paljud järgijad ei nõustu sellise liigitusega ning -väidavad, et näiteks budism ja konfutsianism on pigem filosoofiad, kuna neis puudub jumalik olend. Eluhoiaku mõiste hõlmab kõiki selliseid vaateid.
Lihtsalt kasutatavat põhiteavet maailma eri usundite kohta võib leida internetist ühendatud religioonide algatuse (United Religions Initiative) (www.uri.org) ja Ontario religioosse sallivuse konsultantide veebisaidilt (www.religioustolerance.org).
Käesoleva harjutuse aluseks on samanimeline harjutus Euroopa-Vahemere noorsootöö õppematerjalist Mosaic, the T-kit on Euro-Mediterranean youth work, mis avaldati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noorsootööalase partnerluse raames.
