“Orjus” tähendab “isiku staatust või olukorda, kelle suhtes tarvitatakse mingit või kõiki omandiõigusega seotud volitusi“. Juhtumil, kus noorelt tütarlapselt, kes oli toodud tema kodumaalt, nõuti pika tööajaga tasuta töötamist ühe perekonna heaks ja elamist nende majas ilma võimaluseta oma olukorda muuta, leidis kohus, et ta ei olnud ori (kuna perekond ei „omanud“ teda), vaid ta oli sunnitööl (Siliadin v. France) kuna tema elukoht ja tema töö sunniti talle peale tema tahte vastaselt.
“Sunniviisiline või kohustuslik töö” on see, kui isikult nõutakse töötamist või teenuse osutamist karistuse ähvardusel. Artikli 4 punkt 3 loetleb kolm olukorda, mida ei peeta sunniviisiliseks või kohustuslikuks tööks:
- a) seaduslikus vangistuses olevate vangide tehtav töö;
- b) sõjaväeteenistus (või selle tunnustatud vaste);
- c) töö, mis on osa tavalistest kodanikukohustest (nt vandekohtu ülesanded).
Sellest võib tuleneda ka positiivne kohustus uurida, eriti inimkaubanduse ja koduse sunnitöö juhtumitel. Uurimine peab rahuldama samu avatuse, efektiivsuse ja sõltumatuse nõudeid, mida on kirjeldatud ülal artiklites 2 ja 3 (vt punkti 23 ülal).