Valmistage ette kaks plakatit, üks kirjaga „Nõustun” ja teine kirjaga „Ei nõustu”. Kinnitage need ruumi kahte otsa põrandale nii, et osalejad saaksid nende vahele moodustada sirge rivi. (Võite kriidiga joone maha vedada või kasutada nööri.)
Tehke endale selgeks, miks räägitakse „õiguste põlvkondadest” ning mille poolest erinevad kodaniku- ja poliitilised õigused sotsiaalsetest ja majanduslikest õigustest. (Lugege allpool esitatud nõuandeid korraldajatele ja 4. peatükki.)
Oluline kuupäev
5. detsemberRahvusvaheline vabatahtlike päev
Juhised
Alustage väga põgusa aruteluga kodaniku- ja poliitiliste ning sotsiaalsete ja majanduslike õiguste erinevustest.
Paluge osalejatel viie minuti jooksul ajurünnaku korras nimetada kummagi kategooria alla kuuluvaid õigusi. Kirjutage nimetatud õigused vastavate pealkirjade all märkmetahvlile.
Selgitage, et nüüd loete ette rea väiteid, millega osalejad võivad suuremal või vähemal määral nõustuda.
Juhtige tähelepanu kahte äärmuslikku seisukohta väljendavatele plakatitele: „Nõustun” ja „Ei nõustu”. Selgitage, et osalejad võivad seista kujuteldaval joonel ükskõik millisesse punkti, kuid nad peaksid seisma võimalikult endaga sarnaselt mõtlevate inimeste läheduses. Osalejad võivad oma koha otsimise ajal üksteisega lühidalt nõu pidada.
Lugege väited järjekorras ette.
Ergutage osalejate refleksiooni ja arutelu. Paluge rivi otstes seisjatel selgitada, miks nad just sellise koha valisid. Küsige mõnelt keskpunkti lähedal seisjalt, kas tema seisukoht on tingitud kindla arvamuse või teadmiste puudumisest.
Lubage osalejatel üksteise kommentaare kuulates oma kohta muuta.
Kui olete väited läbi võtnud, kutsuge kõik kokku analüüsile.
Analüüs ja hindamine
Alustuseks analüüsige tegevuse käiku ning seejärel arutage, mida osalejad õppisid.
Kas oli küsimusi, millele osalejad ei suutnud vastata näiteks seetõttu, et neil oli raske otsusele jõuda või et küsimus oli halvasti sõnastatud?
Miks osalejad arutelu jooksul kohta vahetasid?
Kas osalejaid üllatas, kui suurel määral nende seisukohad lahknevad?
Kas see on oluline, et meil on inimõiguste küsimuses erinevad arvamused?
Kas teie arvates saab eri väidete puhul olla õigeid ja valesid vastuseid või on igal juhul tegemist ainult isikliku arvamusega?
Kas on üldse võimalik, et kõik inimesed jõuavad inimõiguste küsimuses kokkuleppele?
Kas on mingi põhimõtteline vahe esimese ja teise põlvkonna inimõiguste ehk kodaniku- ja poliitiliste ning sotsiaalsete ja majanduslike õiguste vahel? Kas saab öelda, kumb neist kahest on olulisem?
Kas meil on vaja ka uusi õigusi? Kas võib tekkida ka õiguste kolmas põlvkond?
Nõuandeid korraldajatele
Osalejate rivistumise võiks läbi teha suhteliselt kiiresti, andmata eriti palju aega erinevate seisukohtade arutamiseks. Seejärel võiks välja valida kaks või kolm väidet, mida kogu rühmaga üksikasjalikumalt käsitleda. Teatud kohtades tasub siiski harjutuses pikem paus teha, et anda osalejatele võimalus mõnede seisukohtade üle järele mõelda ja võrrelda oma asukohta teistega.
Harjutus hõlmab kõiki inimõigusi, aga rohkem keskendutakse sotsiaalsetele ja majanduslikele õigustele, näiteks õigus tööle ja vabale ajale, tervishoiule ja piisavale elatustasemele.
Allpool esitatud väited on koostatud nii, et need kajastaksid mõningaid vaidlusi, mis seostuvad ühelt poolt kodaniku- ja poliitiliste ning teiselt poolt sotsiaalsete ja majanduslike õiguste erinevustega. Harjutuse alguses ei ole vaja eriti üksikasjalikuks minna, sest paljud mõtted peaksid tekkima loomulikul teel arutelu käigus.
Sissejuhatusena tasub ehk siiski esile tuua kaks selgitavat mõtet. Esiteks võib juhtida tähelepanu lihtsale eristusele, et kodaniku- ja poliitilised õigused väljenduvad meie sellistes nõudmistes valitsustele nagu õigus õiglasele kohtupidamisele, hääletamisele, arvamuse avaldamisele jne, samas kui sotsiaalsed ja majanduslikud õigused väljenduvad näiteks kodutuse, tervishoiu, vaesuse jms nähtustega seotud nõudmistes.
Teiseks võib mainida, et mõned inimesed on teinud põhimõttelise eristuse nende kahe õiguste liigi vahel. Sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi on sageli peetud vähem oluliseks ja/või raskemini tagatavaks kui kodaniku- ja poliitilisi õigusi.
Ajurünnaku käigus võite anda osalejatele mälu värskendamiseks kätte koopiaid inimõiguste ülddeklaratsioonist. Teine võimalus on lugeda ise mõned artiklid ette ja paluda osalejatel paigutada need sobivasse kategooriasse. Sotsiaalmajanduslike õigustega seostatakse põhiliselt artikleid 16 ja 22–29.
Variandid
Koostage jaotusmaterjalile lisaks uusi väiteid või paluge rühma liikmetel ise väiteid välja mõelda.
Soovitusi jätkutegevusteks
Korraldage mõnel käsitletud teemal ametlik väitlus, paludes osalejatel oma argumendid varem ette valmistada ning pannes küsimuse väitluse lõpus hääletusele. Võite avada selle ürituse ka teistele noortele või kõigile huvilistele.
Teadmised inimõigustest on olulised, kuid õiguste tagamiseks on vaja olla ka aktiivne kodanik. Võite proovida harjutust "Valimiskampaania". Selles käsitletakse küsimust, kuidas veenda inimesi sinu arvamuse õigsuses.
Inimõigustest rääkides on oluline arvestada, milliseid sõnu te kasutate ja kuidas need võivad mõjuda. Näiteks peaksite kaaluma, kas öelda „gei” või „homoseksuaal”, kas kasutada terminit „puudega inimesed”, „vaegurid” vms. Rühm võib soovida arutada avameelse kõne ja poliitilise korrektsusega seotud probleeme õppepaketi All Different – All Equal harjutuses "White future" (Valge tulevik).
Ideid tegutsemiseks
Võtke ühendust kohaliku organisatsiooniga, mis töötab inimõiguste ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, ning küsige, kuidas te saaksite aidata.
Lisateave
Käsiraamatu 4. peatükk sisaldab taustateavet õiguste eri põlvkondade kohta, sealhulgas sissejuhatust kolmanda põlvkonna õigustesse.
• Eluase ja toit ning põhivajaduste rahuldamine on olulisemad kui võimalus vabalt oma mõtteid avaldada.
• Töötamine on inimeste kohus, mitte õigus.
• Iga valitsuse esmane kohus on tagada, et kõigil kodanikel oleks piisavalt süüa.
• Õigus puhkusele ja vabale ajale on luksus, mida saavad endale lubada ainult rikkad.
• Mitte valitsus, vaid inimesed ise peavad hoolitsema selle eest, et nad ei nälgiks.
• See, kuidas me oma töötajaid kohtleme, ei ole teiste riikide asi.
• Vaesed riigid peaksid tegelema eelkõige kõigile rahuldava elatustaseme tagamisega, enne kui muretseda kodaniku- ja poliitiliste õiguste pärast.
• Äärmuslik majanduslik ebavõrdsus rikub inimeste põhiõigusi.
• Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused väljendavad tulevikuideaali, kuid maailm ei ole veel valmis nende tagamiseks.
• Kui õigusi ei ole võimalik tagada, pole neil mingit mõtet.
• Mõned õigused on olulisemad kui teised.
• Mõnedele inimestele on kaasa antud rohkem õigusi kui teistele.
• Mõned inimesed on kodutud, sest nad ise tahavad seda.
• Rikkad on õnnelikumad kui vaesed.
• Vaesust ei ole võimalik täielikult kaotada.
• Õigused ei ole meile kaasa sündinud, vaid need antakse meile.
