Juhised

1. Selgitage, et selles harjutuses käsitletakse tõekspidamiste muutumist ajas. Esmalt peaksid osalejad arutlema selle üle, millised varasemate põlvkondade tõekspidamised on nüüdseks iganenud. Seejärel tuleks rääkida nende endi tõekspidamistest, mida nende lapsed ja lapselapsed võivad pidada iganenuks.
2. Viige läbi ajurünnak, kus osalejad ütlevad, mida nende jaoks tähendab „tõekspidamise” mõiste.
3. Paluge osalejatel moodustada 5–6-liikmelised rühmad.
4. Iga rühm peaks valima ühe liikme, kes teeb arutelust suurele paberilehele märkmeid ja tutvustab pärast selle tulemusi suurele rühmale.
5. Paluge rühmadel vaadata läbi väitekaardid ning valida välja viis kaarti, millel nimetatud tõekspidamised on nende vanavanemate ajaga võrreldes muutunud ja millega nad tahaksid edasi töötada.
6. Vaadake valitud kaardid järjest läbi ning arutlege, millised võisid olla osalejate vanavanemate tõekspidamised seoses antud teemaga. Kust need tõekspidamised pärinesid? Kuidas neid kinnistati? Kas tagantjärele vaadates olid need tõekspidamised mõistlikud? Miks / miks mitte?
7. Seejärel püüdke kujutleda, milline võiks elu välja näha teie laste või lapselaste eluajal ning millised võiksid olla nende tõekspidamised. Mille poolest erineksid nende tõekspidamised valitud teemadel teie omadest? Miks need erinevad?
8. Kutsuge kõik suurde rühma ning paluge igal rühmal lühidalt oma järeldusi tutvustada. 

Analüüs ja hindamine

Alustage harjutuse lühianalüüsiga ning rääkige seejärel elust globaliseerunud maailmas, kus tõekspidamised ja väärtushinnangud pidevalt muutuvad.

• Kas rühmades esines suuri lahkarvamusi?
• Kui sarnased või erinevad on eri rühmade järeldused?
• Kust meie tõekspidamised pärinevad? Kas saab öelda midagi üldiselt selle kohta, kuidas asjad olid minevikus ja mille poolest tulevik on alati teistsugune?
• Miks tõekspidamised muutuvad?
• Kas on olemas absoluutseid (üldkehtivaid ja muutumatuid) tõekspidamisi? Kui jah, siis millised need on ja miks need on absoluutsed? Kui ei, siis miks ei saa olla absoluutseid tõekspidamisi?
• Miks on kasulik, kui inimestel on ühised tõekspidamised?
• Kuidas meie tõekspidamised meid piiravad?
• Mis paneks teid oma tõekspidamisi muutma?
• Kui lihtne on tõekspidamisi muuta? Milliseid tõekspidamisi on raskem ja milliseid lihtsam muuta? Miks?
• Kuidas saaksid inimesed ennast kaitsta propaganda ja valeväidete, näiteks poliitikute kallutatud avalduste, kliimaskeptikute külvatava kahtluse või fiktiivsete organisatsioonide pettusekatsete eest?
• Tooge näiteid arvamus- ja sõnavabaduse piirangutest. Kes peaks otsustama, millised need piirangud peaksid olema?
• Kas oskate nimetada oma kogukonnast, riigist, Euroopast või maailmast näiteid mõtte-, südametunnistuse ja usuvabaduse rikkumiste kohta? 

Nõuandeid korraldajale

Kuigi osalejad töötavad väikestes rühmades, võivad mõned neist häbeneda oma arvamuste väljaütlemist teiste ees. Üks võimalus selle vältimiseks on moodustada väikesed rühmad inimestest, kes on omavahel sõbrad või tunnevad ennast üksteise juuresolekul mugavalt. Teine võimalus on anda osalejatele arutamiseks esmalt neutraalsemaid teemasid ning minna vastuolulisemate juurde siis, kui osalejate enesekindlus on juba kasvanud.

Kui me tahame rajada maailma, kus inimõiguste järgimist peetakse normiks, tekib varem või hiljem vastuolu peaaegu iga inimese mõne tõekspidamisega. Seetõttu on antud harjutuse eesmärk aidata osalejatel mõista, et inimeste tõekspidamised on ühiskondlikult konstrueeritud ning tingitud konkreetsest ühiskonnast ja ajalooperioodist. Loodetavasti saavad osalejad harjutuse lõpus paremini aru, miks tõekspidamised on nii sügavalt juurdunud ja neid on raske objektiivselt vaadelda. Samuti peaksid nad mõistma, et kahjulike või iganenud tõekspidamiste muutmiseks on vaja haridust, selgeid faktilisi andmeid ja head kriitilise mõtlemise oskust.

Sõna „tõekspidamine” seostatakse sageli religiooni ja teatud usudogmade tõesusesse uskumisega. Siiski on selle mõiste tähendus laiem ning seda tuleks vajadusel osalejatele selgitada. Tõekspidamine on midagi sellist, mille tõesust inimene eeldab ilma seda isiklikult kontrollimata. Seega koosneb kogu meie maailmapilt tõekspidamistest. Me loome tõekspidamisi selleks, et ümbritsevat maailma mõista, ning seepärast kipumegi kord juba välja kujunenud tõekspidamistele truuks jääma. Hulgaliselt teavet selle kohta, mis on tõekspidamised, kuidas nad tekivad ja toimivad, võib leida aadressil  http://changingminds.org.

Variandid

Võite kasutada väiteharjutuse meetodit, et tutvustada mõnesid siin esitatud ideid suures rühmas. Selle variandi korral ei pea osalejad midagi ütlema, vaid võivad kuulata teiste inimeste seisukohti, et asja sisust paremini aru saada.

Soovitusi jätkutegevusteks

Sõltuvalt arutelu käigust võite järgmiseks lähemalt uurida isiklike suhetega seotud tõekspidamisi harjutustega "Räägime seksist" or "Usklikud".

Võite kaaluda ka usuvabaduse idee lahkamist harjutusega "Uniste linna mošee", mille käigus imiteeritakse linnavolikogu koosolekut, kus toimub debatt selle üle, kas traditsiooniliselt kristlikku piirkonda tuleks ehitada uus mošee.

Ideid tegutsemiseks

Valige koos sõprade või klassikaaslastega välja mõni teie kodukandis levinud tõekspidamine, mis võib põhjustada eelarvamusi või inimeste diskrimineerimist, näiteks tõekspidamised homoseksuaalsuse, rasestusmivastaste vahendite, abordi, abieluväliste suhete või tüdrukute/poiste rollide kohta. Kutsuge mõne vabaühenduse või muu organisatsiooni esindaja sel teemal rääkima, et aidata teil seda paremini mõista. Seejärel otsustage, mida tahate selle suhtes ette võtta.

Võite kirjutada ja lavastada valitud teemat käsitleva näidendi, mille saaksite kodukandis ette kanda. Pidage meeles, et näidendile on lihtsam publikut saada siis, kui ajastada etendus mõnele rahvusvahelisele või üleeuroopalisele mälestus- või tähtpäevale.

Kui teile tundub, et see on sobilik, kohandage seda harjutust nii, et saaksite seda kasutada vabas õhkkonnas sõprade, pereliikmete või kolleegide seltsis. Küsige neilt, millised on nende arvamused/tõekspidamised teatud küsimustes. Olge sealjuures siiski ettevaatlikud, sest mõned inimesed võivad olla mõnes asjas väga tundlikud.

Lisateave

Tõekspidamine on veendumus, et mingi arvamus, väide või idee on tõene. Inimesed võivad asju tõeseks pidada mitmesugustel põhjustel: nad on seda oma silmaga näinud või ise kogenud, seda toetavad tugevad faktilised andmed või nad lihtsalt usuvad sellesse.

Uks on kindel veendumus mõne isiku, idee või asja usaldusväärsuses. Selle aluseks on tõekspidamine, et asi peab olema tõene, kui keegi autoriteet seda ütleb. Religiooni kontekstis võib usu mõistel olla ka väga kitsas ja konkreetne tähendus.

Arusaam sellest, kuidas tõekspidamised kujunevad, on väga oluline eeldus, mis aitab inimesel inimõiguste kultuuri edendada. Tõekspidamiste kujunemist ning tõekspidamiste ja tegude vahelisi seoseid uurivad psühholoogid on leidnud, et tõekspidamised võivad tekkida mitmel eri moel.

• Me võtame sageli omaks meid lapsepõlves ümbritsevate inimeste tõekspidamisi. Albert Einstein olevat öelnud, et terve mõistus on kogum eelarvamusi, mis on välja kujunenud kaheksateistkümnendaks eluaastaks. Poliitilised tõekspidamised sõltuvad kõige rohkem meid ümbritsevas ühiskonnas enam levinud poliitilistest uskumustest. Enamik inimesi järgib seda religiooni, mida talle lapsepõlves õpetati.
• Inimene võib omaks võtta karismaatilise juhi tõekspidamisi, isegi kui need on vastuolus tema varasemate tõekspidamistega ning panevad teda käituma viisil, mis kindlasti ei ole tema parimates huvides. Sellistel juhtudel püüab ratsionaalne isik ületada vastuolusid oma elu otsese reaalsuse ja tõekspidamiste vahel ning tekib seisund, mida nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks.
• Tõekspidamised kujunevad ka pideva kordamise käigus ning samuti tekitavad tõekspidamisi seosed näiteks seksi, armastust ja muid tugevaid positiivseid tundeid edastavate kujutistega. Reklaamitööstus tugineb suures osas just sellele inimpsüühika omadusele.
• Inimese tõekspidamisi võib järsult muuta füüsiline vigastus, eriti pea piirkonnas. 

Kuid isegi haritud inimesed, kes on täiesti teadlikud tõekspidamiste kujunemise protsessist, klammerduvad ikkagi tugevalt oma tõekspidamiste külge ja käituvad neile vastavalt isegi siis, kui see ei ole nende huvides.

2010. aasta õpetajate päeval ütles Sullia Nehru kolledži õpilane Prabhakara Shishila, et „õpetajad peaksid õpilastesse sisse harjutama ratsionaalse mõtlemise”. Kas olete nõus?

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF