Ilustage seda nii või teisiti, aga vaalapüük on tapmine ja tapmine on vale.

Vaalade ja Delfiinide Kaitse Selts

Ülevaade

Väikestes rühmades töötamine, rollimäng, arutelu ja konsensuse otsimine  järgmistes küsimustes:

  • mere elusressursside säästev kasutamine
  • põlisrahvaste õigus vabale majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule
Seotud õigused
  • Õigus osa võtta kogukonna kultuurielust
  • Õigus toidule ja õigus kasutada loodusvarasid
  • Õigus elule, vabadusele ja turvalisusele
Eesmärgid
  • Õppida paremini mõistma näiliselt vastandlike õigustega tagatud püüdlusi: õigus osa võtta kultuurielust ning keskkonnakaitse
  • Arendada kriitilise mõtlemise, argumentide esitamise ja konsensuse saavutamise oskusi
  • Kasvatada eelarvamustevaba suhtumist kultuurilistesse erinevustesse
Materjalid

Jaotusmaterjal
• Pliiatsid ja paber rühmas märkmete tegemiseks

Ettevalmistus
  • Teemaga tutvumiseks lugege läbi kogu jaotusmaterjal. Nii saavad osalejad küsimuste korral teie poole pöörduda.
  • Paljundage rollikaardid. Igal osalejal peaks olema oma rollikaart.
Oluline kuupäev
  • 9. augustRahvusvaheline põlisrahvaste päev

Juhised

Selgitage, et harjutus jaguneb kaheks osaks: 1. osas (30 minutit) tehakse sissejuhatus harjutusse ning sellega seotud keskkonna- ja kultuuriküsimustesse; 2. osas (90 minutit) imiteeritakse koosolekut, kus makah’ hõimu esindajad ja vaalapüügivastased püüavad leida ühisosa.

1. osa. Sissejuhatus keskkonna- ja kultuuriküsimustesse (30 minutit).

  1. Selgitage, et selles harjutuses käsitletakse keskkonna- ja kultuurialaseid õigusi. Keskne küsimus on makah’ hõimu soov alustada uuesti vaalapüüki ning looduskaitsjate ja muude isikute vastuseis sellele.
  2. Rääkige rühmale makah’ hõimust ning selgitage, et käsitletav vastasseis on kestnud juba mitmeid aastaid, sellega seotud kohtukulud aina kasvavad, aga lõpliku tulemuseni pole jõutud. Looduskaitsjad on kasutanud oma sõnumi edastamiseks enda ja teiste inimeste jaoks eluohtlikke meetodeid, samas kui mõned makah’ hõimu liikmed on sedavõrd pettunud, et on asunud tegelema ebaseadusliku vaalapüügiga. Praegune olukord ei rahulda kedagi ning pooltel oleks aeg kokku saada, et püüda leida ühisosa ja lahenduseni jõuda. 

3. Problemaatika tutvustamiseks paluge osalejatel näidata oma suhtumist järgmistesse küsimustesse väljasirutamise või maha kükitamise abil. (Seda meetodit on täpsemalt kirjeldatud siin). Lugege ükshaaval ette järgmised väited: 

  • Rahvaste kombeid tuleb austada, kui need ei ole vastuolus inimõigustega.
  • Peaksime austama inimeste õigust valida, mida nad söövad ning kas nad tahavad olla veganid, taimetoitlased või lihasööjad.
  • Meie toit peaks olema toodetud keskkonnasäästlikult.
  • Loomakasvatuses ei tohiks kasutada piinarikkaid meetodeid, nagu intensiivkasvatus või julmad tapmisvõtted.
  • Kultuuritraditsioonid on inimeste jaoks väga olulised ja neid tuleb austada.
  • Vaalu ei tohiks küttida isegi kultuurilisel eesmärgil. 

2. osa. Imiteeritud koosolek, kus püütakse saavutada läbimurret makah’ hõimu ja vaalapüügivastaste läbirääkimistes.

  1. Meenutage rühmale, et pooled on üksteisega juba aastaid nii otseselt kui ka kohtusaalis võidelnud ning nüüd on aeg leida lahendus. Harjutuses imiteeritakse koosolekut, mille korraldab väljamõeldud organisatsioon KÕKKK (Kultuur, Õigused, Keskkond, Kestlikkus ja Kõnelused). KÕKKK on sõltumatu organisatsioon, mis püüab käsitleda keskkonnaküsimusi inimõiguste perspektiivist. Nende eesmärk on edendada vastastikust mõistmist dialoogi abil. Imiteeritakse KÕKKKi juhtimisel toimuvat koosolekut, kus osaleb neli rühma:

 

  1. makah’ hõim, kes soovib taastada oma vaalapüügitraditsiooni;
  2. vaala- ja hülgeküttide katusorganisatsioon Kaug-Põhja Allianss (High North Alliance), mille eesmärk on tagada rannikuäärsete rahvaste kultuuri säilimine ja mereimetajate säästev püük. Allianss toetab makah’ hõimu;
  3. organisatsioon Sea Shepherd (Merekarjus), mis uurib ja dokumenteerib merefloora kaitseks vastu võetud rahvusvaheliste õigusaktide ja lepingute rikkumisi. Nemad ei nõustu makah’ hõimu sooviga;

d.    vaalapüügivastaste keskkonnaaktivistide organisatsioon Greenpeace.

  1. KÕKKKi ülesanne on juhtida arutelu, milles keskendutakse viiele küsimusele:
  • Miks on vaalad olulised?
  • Kas hallvaal on ohustatud liik?
  • Miks peaks makah’ hõim lõpetama vaalaliha söömise?
  • Kas makah’ hõimu vaalapüügirituaali saaks kuidagi teisendada?
  • Kui jõutakse kokkuleppele, kuidas tuleks siis kontrollida, et vaalade kaitse on ka tegelikult tagatud?
  1. Paluge neljal vabatahtlikul täita KÕKKKi esindajate rolli ning jagage ülejäänud osalejad nelja võrdsesse rühma. Jagage välja rollikaardid. Rühmadel on 30 minutit aega, et arutada läbi kaartidel olev teave ja oma seisukoht ning mõelda välja seda toetavad argumendid seoses esitatud viie küsimusega.
  2. Kui rühmad on valmis, kutsuge kõik suurde rühma ning paluge KÕKKKi esindajad koosolekut juhatama. Koosolek peaks kestma 60 minutit.
  3. KÕKKK avab koosoleku lühikese avaldusega inimõigustest ja keskkonnakaitsest ning kordab, et koosoleku eesmärk on vahetada teavet ja arutada probleeme esitatud viie küsimuse alusel. Järgmisena tutvustab makah’ hõim oma soovi. Seejärel avatakse teemad aruteluks.
  4. Arutelu lõpus peaks KÕKKK tegema kokkuvõtte. Tehke lühike paus ning minge siis edasi analüüsi ja hindamise juurde. 

Analüüs ja hindamineGoto top

Hakatuseks paluge rühmadel analüüsida toimunud arutelu ning seda, kas mõnes esitatud küsimuses oli võimalik konsensusele jõuda. Seejärel rääkige üldistest teemadest.

  • Kas saadud rolli kehastamine oli kellegi jaoks raske? 
  • Mis oli kõige huvitavam asi, mida osalejad teada said?
  • Mis liiki argumendid olid kõige veenvamad? Kas need, milles rõhuti tunnetele, või pigem ratsionaalsed ja loogilised argumendid?
  • Kui keeruline oli mõista vastaspoole argumente? Kui raske oli nendega nõustuda?
  • Kui suur oli iga küsimuse puhul leitud ühisosa?
  • Kui raske on tegelikus elus leppida teiste rahvaste kultuuritavadega, mis võivad osalejatele näida ebaviisakad, arusaamatud või ebaeetilised?
  • Millisel hetkel muutub kultuuride kokkupõrge diskrimineerimiseks?
  • Kui raske on säilitada eelarvamustevaba suhtumist kultuuride erinevustesse?
  • Kas globaliseerumisega kaasneb paratamatult väikeste kultuuride kadumine? Kas kultuuri teisenemine tähendab selle hävimist? Kas kultuuri teisenemist võiks käsitleda ka muutuvas maailmas aset leidva positiivse arenguna?
  • Milliseid inimõigusi see harjutus puudutab?
  • Kui erinevate osapoolte õigused põrkuvad, lahendatakse küsimus tavaliselt kohtus. Kas see on õiglane moodus inimõigustega seotud probleemide lahendamiseks?
  • Millele tuleks omistada suurem tähtsus: inimeste õigus toidule ja elatisele või keskkonnakaitse ja liikide säilimine? 

Korraldage tunni lõpetuseks veel üks sirutus- ja kükitusvoor, et näha, kas osalejate hoiakud vaalapüügi küsimuses on muutunud. Korrake siin 1. osas esitatud väiteid.

Nõuandeid korraldajateleGoto top

Selles harjutuses käsitletavate teemade keerukuse tõttu sobib see kõige paremini heade aruteluoskustega vanemas eas rühmale. Läbi tuleb töötada küllaltki palju teavet ning rollikaardid eeldavad teatavaid eelteadmisi inimõiguste- ja keskkonnaalasest sõnavarast. Võite kaaluda selle harjutuse läbiviimist kahel eri tunnil, et rühmad saaksid vahepeal rollikaarte lugeda ja probleemide üle mõelda.

Üks selle harjutuse oluline eesmärk on aidata noortel näha oma kultuurist lähtuva vaatevinkli piiratust ning aidata neil oma suhtumist eluslooduse säästvasse kasutamisse uuesti läbi mõelda. Vaalapüük on paljude inimeste jaoks emotsionaalne teema, mille suhtes neil võivad olla väga tugevad veendumused. Seetõttu on antud teemaga töötamine huvitav, kuid ühtlasi raske. Näiteks võite osalejatelt küsida, mida nad teeksid, kui neil keelataks süüa mõnd kohalikus kultuuris, elus ja traditsioonis olulist toitu. Harjutuse teine eesmärk on arendada konsensuse saavutamise oskusi. Sellepärast ongi see üles ehitatud kujuteldava organisatsiooni KÕKKK vahendatud koosolekuna. Enne harjutuse läbiviimist võib olla kasulik lugeda Kompassis konsensuse saavutamise kohta esitatud teavet.

Teise osa esimese punkti juures võib tekkida vajadus mõnda küsimust natuke laiendada.

  • Miks on vaalad olulised? Kaaluge majanduslikke, ajaloolisi, keskkonnakaitse ja vaimueluga seotud põhjusi?
  • Kas hallvaal on ohustatud liik? Millised teaduslikud tõendid on selle kohta olemas?
  • Miks peaks makah’ hõim lõpetama vaalaliha söömise? Mõelge sellele, et juudid ja moslemid ei söö kultuurilistel põhjustel sealiha, aga nad ei keela ülejäänud inimestel sealiha süüa.
  • Kas makah’ hõimu vaalapüügirituaali saaks kuidagi teisendada? Arvestage, et kultuurilised tavad võivad ajas muutuda ja muutuvadki. Näiteks AIDSi epideemia tagajärjel ei ole seksist rääkimine mitmel pool maailmas enam tabu ning seksiga seotud rituaalid (nt „lese puhastamine” – mehe kaotanud naise sundimine seksuaalvahekorda oma abikaasa lähisugulasega) on muutunud küsitavaks ja hakanud teisenema.
  • Kui jõutakse kokkuleppele, kuidas tuleks siis kontrollida, et vaalade kaitse on ka tegelikult tagatud? Kaaluge teabe avalikustamist ja seda, kes võiks vahekohtunikuna otsustada, kas teatud aastal on vaalade arvukus piisavalt suur, ning kuidas vältida 

Kontrollige, kas osalejad saavad täielikult aru rollikaartidel olevate terminite ja mõistete tähendusest. Näiteks:

Põlisrahvad

Ei ole ühtegi kindlat ja kiiret moodust, kuidas põlisrahvaid üheselt määratleda. Üldiselt võib öelda, et need on rahvad, kes põlvnevad enne kolonisaatorite saabumist ja riigipiiride joonistamist vastaval maa-alal elanud inimestest. Nad on oma riigis alati tõrjutud rollis ning elavad sageli hõimudena. 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis tunnustatakse nende õigust enesemääramisele, õigust vabalt suunata oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ning õigust oma kultuuri väärikuseleja mitmekesisusele.

Kaug-Põhja Allianss: www.highnorth.no

Organisatsioon Sea Shepherd International: www.seashepherd.com

Rahvusvaheline vaalanduskomisjon: www.iwcoffice.org

Makah’ rahvas: www.makah.com

Greenpeace: www.greenpeace.org

Ettevaatusprintsiip

Ettevaatusprintsiip ütleb, et „kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud”. See tähendab, et tegutseda võib ka kindla tõestuse puudumise korral, tõestamiskohustus lasub riskide tekitajatel, potentsiaalselt kahjulike tegevuste alternatiive tuleb analüüsida ning otsuseid tuleb langetada osaluspõhiselt.

Säästvus

1987. aastal andis ÜRO Keskkonna- ja Arengukomisjon välja nn „Brundtlandi raporti”, milles säästvat arengut määratleti järgmiselt: „areng, mis tagab tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada omi vajadusi”. Säästva kasutuse mõiste on kasutatav ainult taastuvate ressursside puhul. See tähendab, et ressursside kasutamise määr ei ületa nende taastumisvõimet. Maailmas on üldiselt kokku lepitud loodusvarade säästva kasutamise põhimõttes, mille aluseks on teadusuuringute tulemused ja objektiivsed andmed.

VariandidGoto top

Kui rühm on väike, võite töötada kahes rühmas: ühelt poolt makah’ hõim ja Kaug-Põhja Allianss ning teiselt poolt Greenpeace ja Sea Shepherd.

Võite viia harjutuse läbi kahel eri päeval, et rühmad saaksid fakte uurida ja oma seisukohti pikemalt ette valmistada.

Teine variant on viia see harjutus läbi arutluskoosoleku vormis. Valige neli osalejat, kellest igaüks esindab ühte rühma: makah hõim, Kaug-Põhja Allianss, Sea Shepherd ja Greenpeace. Paluge neil kõigil oma argumendid esitada ning jätkake siis küsimustega publiku seast. Koosoleku lõpul hääletage kõigi viie küsimuse üle. Sel moel saavad inimesed mõelda probleemi seostele inimõiguste, kultuuri ja keskkonnakaitsega, kuid puudu jääb konsensuse saavutamise osa.

Soovitusi jätkutegevusteksGoto top

Kui rühm tahaks lähemalt käsitleda kultuuri teisenemist, minge edasi tegevusega "Varsti iganenud".

Ideid tegutsemiseksGoto top

Põlisrahvaste toetamiseks võite osta nende valmistatud tooteid. „Õiglase kaubanduse” poodides on müügil palju käsitööesemeid, mis on valmistatud põlisrahvaste poolt. Uurige neid lähemalt järgmine kord, kui kellelegi kingitust otsite.

LisateaveGoto top

Rohkem infot loomade õiguste kohta leiab: www.uncaged.co.uk.

Rohkem infot vaalapüügi ja makah hõimu kohta leiab: www.historylink.org (otsinguks "makah whaling")

„The Makah Whale Hunt and Leviathan’s Death: Reinventing Tradition and Disputing Authenticity in the Age of Modernity” (Makah’ vaalaküttimine ja Leviaatani surm: traditsiooni taasleiutamine ja selle ehtsuse vaidlustamine modernismiajal), Rob van Ginkel, Amsterdami Ülikool. Artikkel on otsinguga internetist leitav.

Lehel www.uncaged.co.uk on esitatud rohkem teavet loomade õiguste kohta ning tutvustatakse ideed, et kõik tundmisvõimelised olendid väärivad lahkust ja austust.

JaotusmaterjalGoto top

PDFLae alla PDF

 

 

 

Üldine teave korraldajale

Makah’ hõim elab Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi Olümpia poolsaare kõige loodepoolsemas otsas asuvas reservaadis. Reservaadi praegune pindala on umbes 109 km2. 1999. aasta juulis korraldatud küsitluse andmetel kuulus makah’ hõimu 1214 inimest, kellest küll ainult 1079 elas sel ajal reservaadis. Keskmine töötuse määr reservaadis on 51%. Peaaegu 49% reservaadi leibkondade sissetulek jääb alla riikliku vaesuspiiri ja 59% elamispindadest ei vasta normidele.

Sellele süngele olukorrale vaatamata on hõimu traditsioonid väga tugevad ning pärast kolledži lõpetamist tulevad hõimuliikmed enamasti reservaati tagasi, et töötada näiteks kohalikus haiglas või koolis .
http://www.statemaster.com/encyclopedia/Makah

Lühiülevaade hiljutistest vaidlustest
• Oktoober 1997: rahvusvaheline vaalanduskomisjon lubas makah’ hõimul püüda aastas neli hallvaala. 
• 10. mai 1999: makah’ hõimu esimene vaalapüük rohkem kui 70 aasta järel. Jahti häirisid meeleavaldajad, kes ohustasid nii enda kui ka teiste inimeste elu. 
• 17. mai 1999: saadi kätte üks vaal. 
•  9. juuni 2000: 9. ringkonna apellatsioonikohus andis korralduse vaalaküttimise lõpetamiseks kuni keskkonnamõju hinnangu koostamiseni. 
•  Juuli 2001: anti välja uus keskkonnamõju hinnang. Vaalapüük kiideti taas heaks. 
• 2002: rahvusvaheline vaalanduskomisjon rahuldas makah’ hõimu taotluse pikendada nende vaalapüügikvoodi kehtivust veel viieks aastaks. 
• Detsember 2002: 9. ringkonna kolmest kohtunikust koosnev kolleegium peatas vaalapüügi tähtajatult kuni täieliku keskkonnamõju aruande koostamiseni. 
• Veebruar 2005: makah’ hõim esitas USA merekalandusametile ametliku taotluse, et neile tehtaks vaalapüüki võimaldav erand mereimetajate kaitse seadusest. 
• September 2007: mõned asja paigalseisu tõttu pettunud hõimuliikmed käisid ebaseaduslikul vaalajahil. 
• Mai 2008: kalandusamet andis välja keskkonnamõju hinnangu esialgse versiooni. 
• 2009. aasta keskpaiga seisuga puudub lõplik keskkonnamõju hinnang ning otsust erandi tegemise kohta ei ole langetatud. 
Allikas: www.historylink.org

 

KÕKKKi rollikaart

Teie olete vaalapüügi küsimuses erapooletud. Teie ülesanne on jagada osalejatele taustateavet inimõiguste je keskkonnakaitse alaste õigusaktide kohta, olla eri rühmade vahendajaks ning teha lõpus kokkuvõte. Koosoleku korraldajatena peate tagama, et arutelu püsib käsitlemist vajavate konkreetsete küsimuste juures, ning vajadusel esitama selgitusi väärarusaamade ja vääritimõistmiste kohta. Aidake rühmasid, et nad ei keskenduks erinevustele, vaid uuriksid pigem oma vaadete ühisosa ning jõuaksid konsensusele järgmistes küsimustes:
• Miks on vaalad olulised? 
• Kas hallvaal on ohustatud liik? 
• Miks peaks makah’ hõim lõpetama vaalaliha söömise? 
• Kas makah’ hõimu vaalapüügirituaali saaks kuidagi teisendada? 
• Kui jõutakse kokkuleppele, kuidas tuleks siis kontrollida, et vaalade kaitse on ka tegelikult tagatud? 

Alustuseks tervitage kõiki kohalviibijaid. Öelge, millest eelseisval arutelul rääkima hakatakse. Esitage umbes kaheminutiline ülevaade probleemiga seotud põhilistest inimõigustest ja keskkonnakaitse aspektidest, tsiteerides soovi korral allpool viidatud dokumente. Korrake koosoleku eesmärki: arutada ühiselt probleeme ning jõuda vastastikuse mõistmiseni, et leida praegusele konfliktile püsiv lahendus.
Enne üldise arutelu avamist paluge makah’ hõimul põhjendada, miks nad tahavad vaalapüügi traditsiooni taaselustada. Kui arutelu on kestnud 50 minutit, peaksite tegema lühikese kokkuvõtte ning loetlema koosoleku käigus üles kerkinud punktid, mida tuleks enne järgmist koosolekut selgitada.

Taustateavet inimõiguste, kultuuri ja keskkonna kohta

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 1 öeldakse:
1. Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu. 
2. Endale seatud eesmärkide nimel võivad kõik rahvad vabalt käsutada oma loodusvarasid ja ressursse, kahjustamata sealjuures mingisuguseid kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest vastastikuse kasu printsiibil põhinevast majanduslikust koostööst ja rahvusvahelisest õigusest. Ükski rahvas ei või olla ilma jäetud talle kuuluvatest elatusvahenditest. 

Artikkel 15:
1. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust:
(a) osa võtta kultuurielust; 
(b) kasutada teaduse saavutusi ja rakendada neid praktikas. 

1993. aasta Viini deklaratsiooni preambulis öeldakse: „Kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud ning vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud. Rahvusvaheline üldsus peab suhtuma inimõigustesse kogu maailmas õiglaselt ja võrdselt, lähtudes samadest alustest ja rõhuasetustest… silmas tuleb pidada riiklike ja piirkondlike eripärade ning mitmesuguste ajalooliste, kultuuriliste ja usuliste taustade tähtsust.”

1981. aastal otsustas rahvusvaheline vaalanduskomisjon lubada põlisrahvaste vaalapüüki elatusvahendite saamiseks. See on määratletud kui „traditsiooniliselt vaalapüügist ja vaalade kasutamisest sõltunud ja sõltuvate põlisrahvaste poolt või nende nimel omatarbeks teostatav vaalapüük, mis on seotud tugevate kogukondlike, perekondlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemetega”.

ÜRO mereõiguse konventsioonis öeldakse, et üks üldpõhimõte on taastuvate mereressursside optimaalne säästev kasutamine.
1982. aastal kehtestas rahvusvaheline vaalanduskomisjon ohustatud hallvaala püügile moratooriumi. 1994. aastaks oli vaalade arvukus tõusnud hinnanguliselt 21 000 isendini ning liik kustutati ka USA ohustatud liikide nimekirjast.

Makah’ hõimu rollikaart

Teie ülesanne on esindada Põhja-Ameerika looderannikul elevaid makah’ indiaanlasi. Vaalapüük on makah’ hõimu jaoks oluline kultuuritraditsioon ning te tahate õigust tappa aastas ainult viis hallvaala.

Kasutage oma olemasolevaid teadmisi inimõigustest ja keskkonnakaitsest koos allpool esitatud teabega.
• Kuigi viimasest vaalapüügiretkest on möödunud 70 aastat, on vaalapüügiga seotud tseremooniaid, rituaale, laule ja lugusid põlvest põlve edasi kantud ja elus hoitud. Vaalapüügi ümber oli üles ehitatud suur osa hõimu elukorraldusest. 
• Tänapäeval teenivad mõned makah’ indiaanlased elatist lõhe- ja tursapüügiga ning müüvad kala kohalikule kalatehasele, kuid saagi pere ja sõpradega jagamise traditsioon on endiselt elus. 
• Vaalavarude ammendumises oli süüdi eurooplaste ja ameeriklaste tööstuslik vaalapüük. Nüüdseks on varud taastunud endisele kõrgele tasemele ning liik on kustutatud USA ohustatud liikide nimekirjast. 
• Meie noored väärtustavad oma kultuuril ja ajalool põhinevat identiteeti. Pikkade traditsioonidega kultuuris elamine on eesõigus, mis saab osaks vaid vähestele Ühendriikide noortele. 
• Me ei hakka hallvaalu küttima kaubanduslikel eesmärkidel. Meie eesmärk on tseremoniaalne, lisaks annaksid vaalad meile toitu ja elatist. 
• Oleme taotlenud aastas kuni viie vaala püüdmise õigust, aga see ei tähenda, et me kogu selle kvoodi alati ära kasutame. 
• Me püüame vaalu väikestel rannikulaevadel, kasutades traditsioonilist käsiharpuuni. Me kaalume võimalust kasutada täiustatud harpuuni, mille otsas on granaat – selliseid kasutatakse grööni vaalade jahil. 
• Meist saaks aktiivne ja teadlik osapool, kes teeks kõik selle nimel, et hallvaal ei satuks enam kunagi ohustatud liikide nimekirja. 

Organisatsiooni Sea Shepherd ning Vaalade ja Delfiinide Kaitse Seltsi rollikaart

Sea Shepherd International on mittetulunduslik vabaühendus, mis tegeleb merefloora kaitseks vastu võetud rahvusvaheliste õigusaktide, eeskirjade ja lepingute rikkumiste uurimise ja dokumenteerimisega. Vaalade ja Delfiinide Kaitse Selts on maailma kõige aktiivsem vaalade, delfiinide ja pringlite kaitsmisele ja heaolule pühendunud heategevusorganisatsioon.

Kasutage oma olemasolevaid teadmisi inimõigustest ja keskkonnakaitsest koos allpool esitatud teabega.
• „Ilustage seda nii või teisiti, aga vaalapüük on tapmine ja tapmine on vale.” 
– Vaalad ei ole küll inimesed, aga nad ei ole ka inimesest vähem väärtuslikud. Vaalade tapmist heaks kiitev mõtteviis kattub osaliselt selle mõtteviisiga, mis pooldab „vähemväärtuslike” inimeste hävitamist. 
– Sügavamalt võttes on vaaladel ja veel mõnedel tundmisvõimelistel imetajatel õigus kui mitte inimõigustele, siis vähemalt humaansusele. 
• Makah’ hõimu algatuse tegelik põhjus seisneb selles, et Jaapanis müüakse vaalaliha hinnaga 80 dollarit ühe kilo eest. Üks vaal on seega väärt peaaegu miljon dollarit. 
• Kui makah’ hõimul lubatakse vaalu püüda, laieneks selle mõju tuhandete vaaladeni, sest Norras, Jaapanis, Venemaal ja Islandil võetaks seda kui pretsedenti. 
• Me püüame leida habrast tasakaalu selle vahel, et austada inimeste ajaloolist õigust jätkata oma kaua püsinud traditsioonilist eluviisi, kuid ühtlasi säilitada ja kaitsta vaalaliike. 
•  1995. aastal kritiseeriti Venemaad selle eest, et vaalapüügist saadud vaalaliha ei söönud väidetavalt ära põlisrahvad, vaid see söödeti tegelikult karusnahakasvandustes rebastele. 
• Kultuurid muutuvad. Alaska põhjaranniku eskimote majanduslik olukord erineb praegu oluliselt nende inimeste omast, kes sajandi eest seal vaalu küttisid. Nafta kaevandamine on toonud kohalikele elanikele tohutu hulga raha. Samuti ei saa moodsatel skuutritel ja helikopteritel toimuvat jahipidamist pidada enam kuigivõrd algupäraseks.
• Samal ajal, kui rahvusvahelises vaalanduskomisjonis jätkuvad emotsionaalsed vaidlused kaubandusliku vaalapüügi taastamise üle, hukkuvad põlisrahvaste korraldatud jahtides igal aastal peaaegu märkamatult sajad vaalad ning nende väiksemad sugulased delfiinid ja pringlid. 
• Elusloodusega seotud küsimustes tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist. 

Kaug-Põhja Alliansi rollikaart

Kaug-Põhja Allianss on Kanada, Gröönimaa, Fääri saarte, Islandi ja Norra vaala- ja hülgekütte esindav katusorganisatsioon. Alliansi eesmärk on tagada rannikuäärsete rahvaste kultuuri säilimine ja mereimetajate säästev püük..

Kasutage oma olemasolevaid teadmisi inimõigustest ja keskkonnakaitsest koos allpool esitatud teabega.
• Makah’ hõim oli vaalu küttinud juba 2000 aastat enne seda, kui valged imperialistid kohale jõudsid, vaalad endale võtsid ning makah’ rahva traditsioonid ja eluviisi hävitasid. 
• Nüüd, kui vaalade arvukus on taas piisavalt suureks kasvanud, tahavad valged mehed keelustada selle loodusvara igasuguse kasutamise, laskmata meil oma õigusi teostada. 
• Eri kultuurid ei jõua kunagi kokkuleppele selles, millised loomad on erilised ja millised sobivad toidulauale. Põhja-Norra elanikel on eriline suhe hahaga, kuid Taanis on hahafilee suur delikatess. Seega kui keegi ütleb, et „vaalad on erilised”, tuleb kohe küsida: kelle jaoks erilised? 
• Vaala- ja hülgeküttimine on lubatud üksnes siis, kui seda teevad põlisrahvad mittekaubanduslikul eesmärgil ja „traditsiooniliseks kasutuseks”. See on ebaõiglane järgmistel põhjustel: 
– „Traditsioonilise kasutuse” määratluse kehtestavad enamasti inimesed väljastpoolt põlisrahvast. 
– Kui kaubanduslik vaala- ja hülgeküttimine on keelatud, ei ole inimestel võimalik teostada oma õigust valida ise endale tulevane arengutee. 
– Ükski kultuur ei seisa paigal, kuid vaalapüügivastaste püüdlused tähendavad sisuliselt katset olukorda „külmutada” ja muuta arenev kultuur staatiliseks muuseumieksponaadiks. 
– Rahvusvahelise vaalanduskomisjoni (vaalapüüki reguleeriv organ) moodustanud valitsuste enamus näib pidavat igasugust kaubanduslikku vaalapüüki millekski põhimõtteliselt taunimisväärseks. Iroonilisel moel esindavad seda seisukohta just need valitsused, kes tavaliselt võitlevad innukalt vabakaubanduse eest.
• Praegu kehtivat moratooriumi ehk vaalade puutumatuse põhimõtet on raske loogiliste argumentidega kaitsta. Põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses leidub mitmeid tegevusi ja meetodeid, mis ei ole kindlasti kohe säästlikud, kuid neid tegevusalasid ei ole seetõttu kõige täiega keelustatud. 
• „Mereimetajad kuuluvad ookeanide ökosüsteemi elusressursside hulka. Kui nad on ohustatud, tuleb neid kaitsta. Nende püük võiks olla lubatud ainult siis, kui on kindel, et nende varud seda võimaldavad. Püük võib olla vajalik ka selleks, et vältida populatsiooni liigset kasvu, mis võiks merede ökosüsteemid tasakaalust välja viia.” (Raport mereimetajate kohta, Euroopa Nõukogu, 12. juuli 1993) 
• Vaalapüük on hea näide sellest, kuidas rahvusvahelise koostöö tulemusena on võimalik asendada ülepüük säästva kasutamisega. Rahvusvaheline koostöö ei ole ideaalne, aga see võib toimida ja toimibki. 

Greenpeace’i rollikaart

Greenpeace’i toetajad propageerivad kõikjal maailmas oma visiooni säästlikumast maailmast.

Kasutage oma olemasolevaid teadmisi inimõigustest ja keskkonnakaitsest koos allpool esitatud teabega.
• Paljudes maailma kultuurides peetakse vaalu pühadeks loomadeks ning iga loomaliiki käsitatakse kui omaette rahvast, kes väärib austamist ja kaitset. 
• Vaalad pakuvad rõõmu tuhandetele vaalavaatlejatele.  
Greenpeace ei toeta mingisugust vaalapüüki, kuid ei ole vastu tõepoolest ainult elatise saamiseks toimuvale vaalapüügile, milles puudub igasugune kaubanduslik element. 
• Hallvaalad läbivad igal aastal tohutuid vahemaid ning ujuvad ainult korraks läbi makah’ hõimu vete.
• Kui ettepanek lubada ühel hõimul püüda viis vaala heaks kiidetakse, ütlevad mitmed teised Kanadas ja Alaskal elavad hõimud: „Kui nemad võivad vaalu küttida, siis võime ka meie.” 
• Erinevates vaalapopulatsioonides elavate vaalade arvu on äärmiselt keeruline määrata. Enamiku populatsioonide suurus on teada üksnes täpsusega pluss-miinus 50%. Kuna muutused toimuvad väga aeglaselt, ei saa mõneaastase uuringu põhjal öelda, kas vaalapopulatsioon kasvab või kahaneb. Samas ei ole mingit kahtlust, et kaubanduslik vaalapüük vähendab vaalade arvukust.