Juhised

1. osa. Küsitluse tutvustamine

1. Selgitage, et esimese tunni põhieesmärk on valmistada rühm ette selleks, et nad saaksid minna inimesi küsitlema teemal, millistel põhjustel nad käivad või ei käi valimas.
2. Küsige osalejatelt, kas nad ise kavatsevad järgmistel üleriigilistel või kohalikel valimistel hääletada (kui nad on saanud valimisõiguse). Paluge osalejatel oma seisukohast käega märku anda ning jagage rühm kaheks vastavalt sellele, kes kavatseb hääletada (A) ja kes ei kavatse (B). Need, kes ei oska otsustada, võib jagada juhusliku valiku alusel kahe rühma vahel nii, et tekkivad rühmad oleksid võimalikult võrdse suurusega.
3. Paluge igal rühmal koostada loetelu põhjustest, miks nad kavatsevad või ei kavatse valima minna, ning kirjutada need suurele paberilehele. Andke neile umbes 15 minutit oma loetelude koostamiseks.
4. Kutsuge rühmad tagasi kokku ning paluge A ja B rühma esindajatel oma loetelu tutvustada. Jätke lõpus natuke aega aruteluks ning lisage loetelusse omalt poolt variante. 

5. Jagage välja 1. ja 2 küsitluslehe eksemplarid. Selgitage suure näidislehe põhjal, kuidas seda täita. Osalejatele peaks saama selgeks, et 1. lehele tuleb märkida valimas mittekäijate vastused ja 2. lehele valimas käijate vastused. Juhtige tähelepanu sellele, et kaks lehte erinevad üksteisest ainult 2. küsimuse poolest. Vaadake küsimused koos läbi, et igaüks neist aru saaks.
6. Nüüd selgitage vastuste kirjapaneku meetodit. Selgitage rühmale näite abil, kuidas kasutada arvestuse pidamiseks viie joone meetodit.
7. Jagage kõigile paaridele välja küsitluse läbiviimise juhised. Vaadake need üle ja peatuge järgmistel punktidel:
   • Kuidas tagada küsitletavate juhuslikku valikut?
   • Mitut inimest peaks iga paar küsitlema? (Mida rohkem, seda parem!)
   • Kus tuleks küsitlus läbi viia?
   • Mis aja jooksul tuleks küsitlus läbi viia?
   • Mis ajaks peaksid kõik tagasi tulema, et tulemused läbi vaadata? 

2. osa. Küsitlus

1. Kontrollige, kas kõigile on nende ülesanded selged, ning alustage siis küsitlust.
2. Leppige kokku aeg, millal kõik peavad tagasi jõudma. 

3. osa. Tulemuste analüüs

Rühmad saavad uuesti kokku, et tulemused kokku liita ja neid analüüsida. Selleks peaks planeerima 60 minutit.

1. Paluge paaridel liita kokku igas lahtris olevad kogusummad ning lisada need kahele suurele tabelile. See võimaldab kokku liita iga rühma kogutud andmed ning arvutada kõigi osalejate koondtulemuse. Samuti tuleks üles märkida küsitlusele vastanute põhjendused. Kui sama põhjendust esitati mitu korda, tuleks üles märkida selle sagedus, kasutades taas viie joone meetodit.
2. Kui kõik andmed on kokku kogutud, paluge osalejatel välja arvutada järgmised statistilised näitajad:

• küsitletud inimeste koguarv;
• valimas käijate ja mittekäijate osakaal küsitluse valimis;
• mees- ja naissoost vastajate osakaal;
• erinevaid vanuserühmi esindavate vastajate osakaal;
• vanuserühm, kus on kõige vähem valimas käijaid;
• vanuserühm, kus on kõige rohkem valimas käijaid;
• kõige sagedasemad valimas mittekäimise põhjused;
• kõige sagedasemad valimas käimise põhjused;
• kas valimas käimise või mittekäimise põhjused olid valdavalt seotud inimeste või erakondadega.

3. Jätkake aruteluga selle üle, kuidas küsitluse läbiviimine osalejatele meeldis ja mida nad harjutuse käigus teada said. 

Analüüs ja hindamine

• Tulemuste üldise analüüsi käigus võite käsitleda mitmeid erinevaid küsimusi.
• Mis tunne oli osalejatel üldiselt küsitlust läbi viies? Kas inimesed olid valdavalt meelsasti valmis küsimustele vastama?
• Kas küsitluse läbiviimine oli raske? Kas see meeldis osalejatele?
• Kas rühmal õnnestus koostada elanikkonna „representatiivne” valim? Mis selle saavutamist raskendas?
• Miks saadud tulemustest järelduste tegemisel võib tekkida küsitavusi? Kuidas saaks neid vältida?
• Kas mingid leitud statistilised näitajad üllatasid rühma liikmeid?
• Kas küsitluste tulemustes oli midagi ootamatut? 
• Kas küsitletute vastused olid valdavalt kooskõlas rühma enda seisukohtadega? Kas rühmas esinev arvamuste jaotus on teie arvates „representatiivne” kogu elanikkonna suhtes?
• Kas osalejad teeksid midagi teisiti, kui nad peaksid küsitluse uuesti läbi viima? Kas tehti vigu?
• Kas küsitluse tulemused annavad realistliku pildi teie kodukandi tüüpilisest valimiskäitumisest? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Kas järeldused on usaldusväärsed? Või tuleks tulemusi pidada esialgseteks?
• Statistilisi andmeid esitatakse sageli faktidena mõne argumendi toetuseks. Kui ettevaatlik tuleks olla statistika kasutamise suhtes?
• Mida arvab rühm nüüd vajadusest valimistel hääletada või muul viisil oma häält kasutada? Kas kellegi arvamus on muutunud (ükskõik kummale poole)? Kui jah, siis mis olid seda tinginud kõige kaalukamad argumendid?
• Kas valimistel hääletamine on inimõigus? Kuidas on demokraatia põhimõtted sätestatud inimõiguste dokumentides? 

Nõuandeid korraldajatele

Esimeses osas küsitluse kavandamise eesmärk on valmistada ette küsitluse tegelikku läbiviimist teises osas. Võite kohe alguses öelda, et harjutuse eesmärk on aidata noortel väärtustada iseendi panust demokraatlikku protsessi. Soovitatav on rõhutada just seda aspekti, mitte rääkida, et kedagi tuleks „veenda” valimistel osalema. Selgitage, et rühma iga liige peaks harjutuse lõpuks iseseisvalt oma otsuseni jõudma, kuid selleks peaksid nad olema teadlikud erinevatest hääletamist toetavatest põhjendustest.

Püüdke tagada, et arutelu selle üle, kas ja miks osalejad hääletaksid või mitte (4. punkt), oleks võimalikult objektiivne ning ei tekiks olukorda, kus valimistel osalemise pooldajad hakkavad vastaseid ümber veenma. Ärge kulutage sellele arutelule liiga pikalt aega; selle eesmärk on lihtsalt osalejaid küsitluseks ette valmistada.

Kui räägite selles, kuidas küsitlust läbi viia (7. punkt), peate käsitlema ka võimalikke raskusi, mis rühmal võivad selles töös tekkida. Teatud kogukondades on inimesed umbusklikud, kui võõrad inimesed üritavad neid tänaval küsitleda. Sellisel juhul oleks parem viia küsitlus läbi rühma liikmete sõprade ja tuttavate seas.

Äärmiselt oluline on hinnata, kui suurt infohulka suudab rühm analüüsi etapil töödelda. Selle maht ei tohiks olla nii suur, et osalejate põhienergia kulub arvutamisele. Suure rühma korral peaks iga paar küsitlema vähem inimesi kui väikese rühma korral.

Küsitluslehe täitmise näide
1. küsitlusleht: mittehääletajad
1. küsimus. Millisesse vanuserühma te kuulute? (mittekohustuslik)

	Alla 25	25–40	40–60	Üle 60	Ei avalda
Mees
Naine

2. küsimus. Mis oli peamine põhjus, miks te viimasel korral valimas ei käinud?

Arvasin, et see ei muuda lõpptulemuses midagi.	Ei olnud kellegi poolt hääletada.	Ma ei nõustunud ühegi välja pakutud poliitikaga.	Ei viitsinud.	Muu põhjus (täpsustada)
				Ma ei olnud sel ajal siin. Ma ei usalda poliitikuid. Keegi palus, et ma ei läheks valima.

Soovitusi jätkutegevusteks

Tutvuge demokraatiat käsitleva taustateabega ning uurige välja, mis aastal anti teie riigis naistele valimisõigus. Samuti võiksite uurida, millistel teie riigi elanikkonnarühmadel ei ole praegu hääleõigust (näiteks lapsed, sisserändajad või vangid). Arutage koos selle põhjusi ning kas see on teie arvates õiglane.

Samuti võite korraldada väitluse mõne teise rühma või kooliga teemal, kas noortele hääleõiguse andmise vanust tuleks muuta.

Demokraatlikus ühiskonnas on inimestel palju võimalusi tõstatada neile muret tekitavaid probleeme. Harjutus  "Elektrijaam" aitab osalejatel mõelda võimalustest, kuidas saaks ühiskonda muuta.

Ideid tegutsemiseks

Korraldage üritus, et tähistada oma riigis naistele valimisõiguse andmise aastapäeva.

Kui leidsite, et mõned teie ühiskonnas elavad rühmad on ebaõiglaselt hääleõigusest ilma jäetud, kirjutage selle kohta oma parlamendi liikmetele. Püüdke saada kirjale allkirju ka teistelt inimestelt peale oma rühma liikmete.

Further information

Üks huvitav meetod, kuidas teatud inimkogumi arvamust hääletamise teel välja selgitada, kannab nime Dotmocracy. Dotmocracy on hästi toimiv meetod suure hulga inimeste ideede kogumiseks ja nende tähtsuse järjekorra määramiseks võrdsetel võimalustel ja osalusel põhinevas kollektiivses otsustusprotsessis. Osalejad kirjutavad üles oma ideed ning tähistavad oma eelistatud ideed punktiga. Lõpptulemuseks on graafikulaadne visuaalne pilt sellest, milliseid ideid inimeste rühm kokkuvõtteks eelistas.  http://www.dotmocracy.org/

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Küsitluse läbiviimise juhised
Küsitletavate leidmine

Valige potentsiaalseid küsitletavaid täiesti juhuslikult. See tähendab, et inimesi ei tohi välja valida või välistada selle põhjal, et nad on näiteks noored, vanad, kena välimusega, naissoost jne. Püüdke vältida kallutatust. Küsige potentsiaalselt intervjueeritavalt, kas ta oleks nõus küsitluses osalema ja paarile küsimusele vastama. Selgitage, kes te olete, ning öelge, et vastused on anonüümsed ja küsitluse tulemusi ei avaldata, vaid kasutatakse ainult selle konkreetse õpperühma töös.

Vastuste märkimine

Kui inimene on nõus küsitluses osalema, küsige temalt, kas ta käis viimastel valimistel hääletamas. Kui ta vastab, et ei käinud, kasutage 1. küsitluslehte. Kui ta käis valimas, kasutage 2. küsitluslehte.

1. küsimus. Vastaja peaks avaldama vanuse ainult siis, kui ta sellega nõus on. Vastasel juhul tõmmata kriips viimasesse veergu.
2. küsimus. Näidake vastajale vastusevariante ja paluge tal neist üks välja valida. Kui tal oli mingi muu põhjus, kirjutage see veergu E. NB! Vastusevariantide B ja C vahe seisneb selles, et B puhul on põhjus isikukeskne, aga C puhul erakonnakeskne.
Vastuseid tähistavad jooned peaksid olema selged, et neid oleks pärast lihtne kokku lugeda. Ühele lehele tuleks koguda võimalikult paljude inimeste vastused. Iga inimese kohta tuleb iga küsimuse juures teha ainult üks märge.

1. küsitlusleht: mittehääletajad

1. küsimus. Millisesse vanuserühma te kuulute? (mittekohustuslik)

2. küsimus. Mis oli peamine põhjus, miks te viimasel korral valimas ei käinud?

A. Arvasin, et see ei muuda lõpptulemuses midagi. 
B. Ei olnud kellegi poolt hääletada. 
C. Ma ei nõustunud ühegi välja pakutud poliitikaga. 
D. Ei viitsinud. 
E. Muu põhjus (täpsustada). 

2. küsitlusleht: hääletajad

1. küsimus. Millisesse vanuserühma te kuulute? (mittekohustuslik)

2. küsimus. Mis oli peamine põhjus, miks te viimasel korral valimas käisite?

A. Arvasin, et see on minu kodanikukohus. 
B. Tahtsin hääletada [isiku] poolt
C. Tahtsin hääletada [erakonna] poolt. 
D. Tahtsin, et [muu isik / erakond] ei võidaks. 
E. Muu põhjus (täpsustada).