Juhised

1. Küsige osalejatelt, mida nad teavad Maailma Haridusfoorumi (World Education Forum) ja liikumise Haridus Kõigile (Education for All) kohta. Vajadusel selgitage lühidalt liikumise eesmärke ning seda, et alghariduse tagamine kõigile maailmas kuulub ÜRO aastatuhande arengueesmärkide hulka.
2. Selgitage, et harjutus jaguneb kaheks osaks: 1. osas toimub mälumäng ning 2. osas esitatakse ülevaated teemadest. 

1 osa. Mälumäng (kestus 10 minutit)

1. Selgitage, et mängus on kakskümmend kaardipaari. Igas paaris on üks väitekaart ja üks pildikaart ning ülesanne on paarid kokku panna. Igal väitekaardil on esitatud mõni infokild, mis seostub kõigile inimestele hariduse tagamise ja inimõigustealase haridusega.
2. Küsige, kas osalejad on kokku puutunud Memory-tüüpi mängudega, sest väikestes rühmades toimuva mängu sisu on täpselt samasugune. Korrake üle reeglid. Mängijad laovad kaardid lauale, esikülg allpool. Üks mängija alustab ja keerab ümber kaks kaarti. Kui üks (või mõlemad) neist on väitekaart, loeb mängija valjusti ette kaardi teema ja sellel oleva teksti. Lõpus olevat küsimust ette ei loeta – see jääb 2. osa jaoks. Kui ümber pööratud kaardid moodustavad paari, jätab mängija need endale ja saab veel proovida. Kui kaardid paari ei moodusta, pöörab ta need uuesti esiküljega alla täpselt samale kohale, kus need enne asusid. Seejärel keerab kaks kaarti ümber järgmine mängija. Mäng lõpeb siis, kui kõik kaardipaarid on üles korjatud. Võidab see, kellel on käes kõige rohkem paare. 

2. osa. Ülevaade teemadest (60 minutit)

1. Kirjutage märkmetahvlile teemade nimekiri. Paluge vabatahtlikel kaartidel olevad teemaread ette lugeda, et te saaksite need üles kirjutada.
2. Paluge rühmal välja valida kuus teemat, mis neile kõige rohkem huvi pakuvad.
3. Jagage rühm 4–5-liikmelisteks väikesteks rühmadeks. Paluge igal väikesel rühmal valida kaks teemat, mida nad tahaksid arutada.
4. Kui kõik teemad on valitud ja ära jagatud, andke rühmadele 20 minutit valitud teemade arutamiseks. Arutelu lähtekohaks peaksid olema väitekaartidel olevad küsimused.
5. Kui 20 minutit on läbi, kogunege taas suurde rühma. Võtke järjekorras ette kõik teemad. Andke igale rühmale viis minutit aega, et tutvustada oma arutelu tulemusi ning veel viis minutit ülejäänud osalejate küsimustele vastamiseks.
6. Kui kõik rühmad on sõna saanud ja kõik teemad läbi võetud, jätkake analüüsiga

Analüüs ja hindamine

Teemade läbiarutamiseks on kõigil juba olnud piisavalt võimalusi, seega tuleks nüüd analüüsida mängu ennast ja seda, mida osalejad õppisid.

• Kas mälumäng meeldis osalejatele?
• Kas see oli hea meetod hariduse teemadel arutelu algatamiseks?
• Kuidas õnnestusid arutelud väikestes rühmades? Kas kõik said piisavalt osaleda?
• Kas probleeme on liiga palju? Kas on üldse võimalik tagada haridust kõigile inimestele?
• Miks on haridus teie arvates valitud üheks aastatuhande arengueesmärgiks?
• Millised on põhilised probleemid, mis ei lase inimestel teostada oma õigust haridusele meie riigis, kogukonnas või koolis?
• Mida saad sina ise, teie rühm või kogukond ära teha selleks, et haridus oleks meie riigis ja/või arenguriikides kõigile kättesaadav?
• Kas võib tekkida oht, et õigus saada inimõigustealast haridust jääb tahaplaanile, kuna rohkem rõhutatakse vajadust õpetada kirjaoskust? Kui see nii on, siis mida saaks selle vastu ette võtta? 

Nõuandeid korraldajatele

Selle meetodi eesmärk on muuta arutelu aluseks oleva teabega tutvumine lõbusamaks ja mängulisemaks.

Selle harjutuse korraldamine on suhteliselt lihtne. Lugege enne harjutuse läbiviimist kindlasti läbi kõik kaardid. Jätke meelde, millised kaardid omavahel paarid moodustavad, et saaksite mängu ajal osalejaid juhendada ja kontrollida mängijate valitud paaride õigsust. Mängureegleid selgitades võite näitlikustamiseks osalejatele näidata, milline näeb välja üks kaardipaar. Juhtige tähelepanu kaardil oleva infoteksti ja küsimuse erinevusele.

Võite öelda osalejatele, et selle mängu nimi on „Memory” (Mälu), sest paaride moodustamiseks peavad mängijad meelde jätma, kus mingi kaart täpselt asus.

Teises osas võite anda ühe teema arutamiseks ka kahele eri rühmale. Tõenäoliselt tekib sel moel klassis rohkem ideid

Kaartide paljundamise käigus võiks neid ühtlasi suurendada, et neid oleks lihtsam lugeda. Kui kleebite paljundatud lehed paksule paberile või papile, muudab see kaardid vastupidavamaks ja paremini käsitsetavaks.

Pange tähele, et kolmandikul kaartidel on kirjas väited, mis seostuvad 2000. aasta aprillis Senegalis Dakaris toimunud Maailma Haridusfoorumil kindlaksmääratud eesmärkidega. Ülejäänud käsitletakse puudutatakse inimõiguste ja hariduse seoseid või probleeme, mis tuleb lahendada, et hea haridus muutuks kõigile kättesaadavaks.

Variandid

Kui 2. osa läbiviimiseks ei ole piisavalt aega, võite kasutada selle asemel harjutuse  "Üks minut" juures kirjeldatud meetodit. Paluge igal osalejal valida mõnelt enda käes olevalt kaardilt teema ning rääkida sellest ühe minuti jooksul ilma kõhklemata ja ennast kordamata. See on hea variant ka siis, kui teile tundub, et osalejate avaliku kõnelemise oskus vajaks täiustamist.

Teises osas võite natuke aega säästa sellega, et valmistate ette suurelt paljundatud pildikaardid, millele on kirjutatud vastavad teemapealkirjad. Sel juhul ei pea te neid enam märkmetahvlile kirjutama, vaid saate lihtsalt suured kaardid üles riputada. See säästab aega ja näeb kena välja.

Soovitusi jätkutegevusteks

Mitmete mälumängust läbi käinud teemadega saab edasi tegeleda teistes harjutustes. Näiteks kui tahate võrrelda haridusele ja sotsiaaltööle kulutatavaid eelarvevahendeid sõjaväekulutustega, võite läbi viia harjutuse  "Kui palju raha me vajame". Lapstööjõu ja hariduse vähese kättesaadavuse teemasid saab lahata harjutuses  "Ashique'i lugu".

Ideid tegutsemiseks

Mälukaartidel on kirjas arvukalt probleeme, mis takistavad projekti Haridus Kõigile eesmärkide saavutamist. Rühm võib nende seast välja valida ühe kindla probleemi, mille kohta uurimistööd teha, et leida ideid lahendusteks ja konkreetseid tegutsemisvõimalusi. Täpsemaid juhiseid selle kohta leiate tegutsemist käsitlevast 3. peatükist. Üks võimalus on kirjutada kirju parlamendisaadikutele, et küsida mida meie riik teeb Maailma Haridusfoorumil püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Lisateave

Õigus haridusele on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 26. Ent kuigi riigid on üldiselt nõus ja valmis pakkuma tasuta algharidust kõigile, on tegelik olukord siiski selline, et tasuta haridus on kättesaadav üksnes väiksemale osale inimestest.

Liikumise Haridus Kõigile eesmärk sõnastati 1990. aastal Tais Jomtienis toimunud maailmakonverentsil „Haridus kõigile”. Seejärel korraldas rahvusvaheline üldsus 2000. aastal Senegalis Dakaris Maailma Haridusfoorumi, et hinnata alghariduse tagamisel tehtud edusamme ning anda liikumisele Haridus Kõigile uut hoogu. Foorumil võtsid 164 riigist pärit ligi 1100 osalejat vastu Dakari tegevusraamistiku, püstitades eesmärgi tagada kvaliteetne algharidus kõigile 2015. aastaks. UNESCO ülesandeks jäi kõigi rahvusvaheliste osapoolte tegevust üldiselt koordineerida ning projekti pidevalt tagant tõugata.

Foorumil osalenud tunnistasid, et eri riikide probleemid on erinevad. Näiteks mõnes riigis napib ressursse, samas kui teisal puudub vajalik poliitiline tahe. Üks kohtumise tulemusi oli järeldus, et liikumise Haridus Kõigile eesmärkide saavutamiseks tuleb riikides luua laiapõhjalised partnerlussuhted, mida toetab koostöö regionaalsete ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Foorumil rõhutati hariduse põhimõttelist tähtsust säästva arengu, rahu, ühiskonnaelus osalemise ja tugeva majanduse saavutamiseks 21. sajandil. Üks Maailma Haridusfoorumi kiiduväärt tulemusi oli see, et püstitati konkreetsed eesmärgid ja tähtajad ning kirjeldati meetmeid, mida tuleb eri tasanditel rakendada, et muuta haridus kõigile kättesaadavaks. Eesmärkide tegelik saavutamine ja meetmete elluviimine aga sõltub juba sellest, kas kõik ühiskonnaliikmed on teadlikud puuduliku hariduse problemaatikast ja võitlevad kõigile inimestele hariduse tagamise nimel.

Maailma Haridusfoorum langes kokku aastatuhande arengueesmärkide vastuvõtmisega. Aastatuhande arengueesmärkides on kajastatud ainult kaks Dakaris kokku lepitud eesmärki. Need puudutavad alghariduse tagamist kõigile lastele 2015. aastaks ja soolist võrdõiguslikkust. Kaks aastat pärast foorumit loodi tegevuste kiirendamiseks rahastamismehhanism Fast Track Initiative (Kiirendatud algatus), mis pidi toetama kahe haridusega seotud aastatuhande arengueesmärgi saavutamist ning milles rõhutatakse algharidustaseme lõpetamist, mitte lihtsalt selle kättesaadavust.

Seega aitab liikumine Haridus Kõigile kaasa ka kaheksa aastatuhande arengueesmärgi saavutamisele. Lisateavet liikumise Haridus Kõigile ja aastatuhande arengueesmärkide seostest võite leida aadressil  www.norrag.org.

Täiendavat lugemismaterjali on avaldatud järgmistel saitidel:

• liikumise Haridus Kõigile ülemaailmne seirearuanne: www.unesco.org/en/efareport
• ülemaailmne hariduskampaania: www.campaignforeducation.org
• Projekt „The Right to Education” (õigus haridusele) : www.right-to-education.org

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

	Raha ja haridus   Ilma rahata ei saa valitsused oma lubadusi täita. Raha seos-tub ka tasemega: õpetajate väike palk ja õppematerjalide nappus halvendab hariduse kvaliteeti. Kui pole raha, ei saa ka haridust! Kas olete nõus?		Sooline võrdõiguslikkus ja haridus   Paljud riigid on teinud suuri edusamme, et saavutada 2015. aastaks hariduses sooline võrdõiguslikkus. Teisalt on tüdrukutel ja naistel paljudes riikides keelatud koolis käia. Kas see vähendab teie arvates projekti Haridus Kõigile tõsiseltvõetavust?
	Toit ja haridus   Maailma koolitoidu programmides (Food for Education) jagatakse koolides õpilastele toitu ja/või koju kaasavõetavaid eineid, et vaesuses elavad lapsed püsiksid terved ja oleksid võimelised õppima. Kas koolitoidu programmid on võti, kuidas saavutada liikumise Haridus Kõigile eesmärke?		Haridus Kõigile   Ülemaailmse liikumise Haridus Kõigile eesmärk on tagada kõigile lastele, noortele ja täiskasvanutele vajalik haridus 2015. aastaks. Mis mõtet on püstitada ilmselgelt saavutamatuid eesmärke?
	Uimastid ja haridus   Alkoholi, sigarettide ja muude narkootiliste ainete kasutamine on probleem paljudes koolides / ülikoolides. Nende ainete kuritarvitamine takistab õppimist ja suurendab vägivaldsust.  Kas lahenduseks oleks koolides range korra kehtestamine igasuguste uimastavate ainete tarbimise suhtes?		Sõjavägi ja haridus   Paljudes riikides eraldatakse suur osa eelarvest sõjalisteks kulutusteks, mistõttu sotsiaalvaldkonnale, eriti haridusele, ei jää piisavalt raha. Kas riiklik julgeolek on tähtsam kui haridus?
	Õpetajad ja haridus   Head õpetajad on väga olulised. Samas saavad õpetajad paljudes arenguriikides väga vähe koolitust. Kas kõigi kooliõpetajate ettevalmistusele tuleks kehtestada miinimumnõuded, näiteks lõpetatud pedagoogiline haridus?		Ränne ja haridus   Mida kõrgem on haridustase, seda tõenäolisemalt lähevad inimesed oma riigist mujale. Paljud arengumaade arstid, õpetajad ja IT-spetsialistid töötavad Euroopas. Kas saab moraalselt õigustada, et Euroopa kasutab enda huvides ajude äravoolu riikidest, kus neid spetsialiste oleks ka kohapeal vaja?
	Tasuta haridus   Valitsused on kohustatud tagama alghariduse kättesaadavuse kõigile. Tegelikkuses aga ei suuda vaesed perekonnad paljudes riikides koolitasusid maksta. Kas on realistlik, et kooliskäimine oleks igaühe jaoks täiesti tasuta?		Inimõigustealane haridus   „Iga inimene ja ühiskondlik organ aitab inimõiguste üld­deklaratsiooni silmas pidades selgitus- ja haridustööd tehes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele.” (ÜRO Pea­assamblee) Millised „ühiskondlikud organid” suudavad kõige tõhusamalt inimõigustealast haridust pakkuda?
	Globaliseerumine ja haridus   Globaalsed väärtusahelad sunnivad arenguriikide ettevõtteid spetsialiseeruma teatud tegevusaladele, näiteks rõivatootmisele, mis eeldab väga vähest väljaõpet ja haridust. Kas globaliseerumine vähendab sel moel hariduse väärtust?		Rahu ja haridus Rahuharidus peaks kuuluma tasemehariduse õppekavadesse. Ei piisa, kui sellega tegeletakse üksnes mitteformaalse hariduse sektoris. Mil moel lisaksite teie rahuhariduse üldhariduskoolide õppekavadesse?
	Internet ja haridus   Paljudes riikides on infotehnoloogia muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Seda on vaja uurimistöö tegemiseks ja koduste ülesannete lahendamiseks. Milliseid uusi võimalusi avaks see, kui kõik maailma lapsed saaksid arvutit kasutada? Milliseid probleeme see lahendaks?		Sport ja haridus   Kehaline kasvatus peaks alati kuuluma koolide õppekavasse. See õpetab mitmeid selliseid asju, mida muudes ainetes õppida ei saa. Sport on vajalik keha ja vaimu täisväärtuslikuks arenguks. Kas olete nõus või tuleks rohkem tähtsustada teisi õppeaineid, näiteks tehnoloogiaharidust ja oskuste omandamist?
	Kõrgharidus ja tasemekoolitus   Inimõiguste ülddeklaratsioon ütleb: „Igaühel on õigus saada haridust.” Liikumine Haridus Kõigile keskendub algharidusele, kirja- ja arvutusoskusele. Kas õigus haridusele peaks hõlmama ka õigust kõrgharidusele ja tasemekoolitusele?		Sotsiaalne tõrjutus ja haridus   Mõnes Euroopa riigis paigutatakse roma lapsed automaatselt vaimse puudega õpilaste klassidesse ainult sellepärast, et nad on romad. Teisal jälle saadetakse nad spetsiaalselt romadele mõeldud kehvema tasemega koolidesse või klassidesse. Kuidas oleks kõige parem kaasata roma lapsi üldisesse haridussüsteemi?
	Keskkond ja haridus   Enamiku eurooplaste elustiil ei ole kestlik. Selleks, et oma elustiili teadlikult muutma hakata, peavad inimesed mõistma ökoloogilisi seoseid, majandust ja poliitikat. Mil moel lisaksite teie säästlikku eluviisi õpetava hariduse üldhariduskoolide õppekavadesse?		Elukestev õpe   Täiskasvanute kirjaoskamatus on paljudes riikides probleem. Liikumise Haridus Kõigile üks eesmärk on parandada täiskasvanute kirjaoskuse taset 2015. aastaks 50% võrra. Kas on mõistlik eraldada raha täiskasvanute kirjaoskuse parandamiseks või tuleks mõelda tulevikule ja investeerida rohkem laste algharidusse?
	Distsipliin ja haridus   Eri riikide koolides kasutatakse distsipliini tagamiseks erinevaid vahendeid, sh kehaline karistamine, ajutine väljaheitmine, lisaülesannete andmine, väljaheitmine, kooli õpilasesinduse töösse kaasamine. Mis on teie arvates parim moodus distsipliini tagamiseks?		AIDS/HIV ja haridus   Sõjas AIDSi vastu tuleb esimese asjana purustada seda ümbritsev vaikimise ja häbi müür.” (Kofi Annan) Milline peaks olema haridusasutuste roll HIV/AIDSi vastu võitlemisel?